← Eesti

1-20-2438/14

Obsah (14)§ 521§ 137§ 1057§ 1043§ 1045§ 127§ 128§ 130§ 1056§ 134§ 100§ 101§ 113§ 94

1-20-2438 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Kriminaalasi Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja 15. oktoober 2020

) § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses, kuid mitte rohkem kui 2800 eurot.

  1. Menetluskulud 5.1.Kannatanul L. B. tekkinud menetluskulude hüvitamise nõue rahuldada osaliselt. - Mõista solidaarselt Mika Antero Vatunenilt ja AAS „BTA Baltic Insurance Company“ Eesti filiaalilt välja kannatanu L. B. kasuks kannatanul tekkinud menetluskulu 2/3 ulatuses (arvestatuna kohtu poolt mõistlikuks peetavalt summalt 2452,50), s.o kannatanul L. B. seoses tsiviilhagi menetlemisega valitud esindajale makstud tasu 1635 eurot. 5.2.Tsiviilkostjal AAS „BTA Baltic Insurance Company“ Eesti filiaal tekkinud menetluskulude hüvitamise nõue rahuldada osaliselt. - Mõista L. B.lt välja tsiviilkostja AAS „BTA Baltic Insurance Company“ Eesti filiaali kasuks tsiviilkostjal tekkinud menetluskulu 1/3 ulatuses (arvestatuna kohtu poolt mõistlikuks peetavalt summalt 1701,60 eurot), s.o tsiviilkostjal AAS „BTA Baltic Insurance Company“ Eesti filiaal seoses tsiviilhagi menetlemisega valitud esindajale makstud tasu 567,20 eurot. 5.3.Mõista Mika Antero Vatunenilt välja riigieelarve tuludesse menetluskulud kogusummas 1417 eurot, s.o: - süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 876 eurot; - kohtuarstliku ekspertiisi tegemise kulu 84 eurot; - liiklustehnilise ekspertiisi tegemise kulu 457 eurot. 5.4.Võimaldada Mika Antero Vatunenil tasuda riigieelarve tuludesse välja mõistetud menetluskulud 1417 eurot ositi, s.o kohtuotsuse jõustumisest alates 12 kuu jooksul igakuiste maksetena. Seega ositi tasumisel tuleb Mika Antero Vatunenil ühes kuus tasuda vähemalt 118,08 eurot, arvestusega, et 12-nda kuu lõpuks on tasutud menetluskulud täies ulatuses. Väljamõistetud menetluskulud tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber
  2. Makseinfo koos kohtuotsusega on kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.
  3. CD-plaadid salvestustega, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, jätta pärast kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja juurde.
  4. Otsuse koopia anda süüdistatavale, prokurörile, kaitsjale, kannatanule, kannatanu esindajale, tsiviilkostjale ning tsiviilkostja esindajale. EDASIKAEBAMISE KORD Käesolevas kriminaalasjas on apellatsiooniõigus süüdistataval ja tema kaitsjal (KrMS § 318 lg 1 ja lg 3 p 1). Samuti on apellatsiooniõigus kannatanul (KrMS § 318 lg 1), kui ta esimese astme kohtu otsusega ei nõustu. Tsiviilkostjal on õigus esitada tsiviilhagisse puutuv apellatsioon. Kirjalik apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest (KrMS § 319 lg 2). Kohtuotsus tehti avalikult teatavaks (kuulutati) 15.10.
  5. 2 1-20-2438 PÕHIOSA
  6. Mika Antero Vatunenile esitati KarS § 423 lg 1 järgi süüdistus mootorsõiduki juhina liiklusnõute rikkumises ettevaatamatusest, kui sellega on tekitatud inimesele raske tervisekahjustus. Süüdistus oli lühidalt järgmine. M. A. Vatunen juhtis 11.01.2019 kella 17.22 ajal Tallinnas Punane 69A läheduses teisel sõidurajal reguleerimata ülekäigurajal ca 51 km/h sõidukiirusega mootorsõidukit xxxx (reg.nr xxxx). Rikkudes ettevaatamatusest liiklusseaduse (LS) § 14 lg 2, § 16 lg 1, § 17 lg 1, § 35 lg 1 ja lg 4 ning § 50 lg 3 p 1 ja p 2 nõudeid põhjustas M. A. Vatunen liiklusõnnetuse, mille tagajärjel sai ülekäigurada ületav jalakäija L. B. eluohtlikud ning üle 4 kuu paranemise kestusega tervisekahjustused.
  7. Kaitsja taotles süüdistatava õigeksmõistmist põhjusel, et süüdistuse tekst on puudulik. Sellest ei selgu, kuidas süüdistusaktis kirjeldatud süüdistatava tegevus tekitas kannatanule raske tervisekahjustuse. Kohus möönab, et süüdistus võinuks olla tehiolude kirjelduselt konkreetsem, kuid on seisukohal, et praegusel juhul siiski süüdistus võimaldab aru saada, kuidas süüdistatav faktiliselt ja õiguslikult valesti käitus. Samuti, et süüdistatava valesti käitumise tagajärjel tekkis kannatanule kahju. Süüdistuse esimeses lõigus on kirjeldatud süüdistatava ja kannatanu tegevus. Kirjeldatule toetudes on konstrueeritud mootorsõidukijuhi liikluses nõutav hoolsuskohustus ja selle rikkumine. Süüdistuse edasises tekstis on toodud liiklusõnnetuse tagajärjel kannatanule tekitatud vigastuste kirjeldus ning etteheide süüdistatavale, et liiklusõnnetus toimus temapoolse mitmete liiklusnõuete ettevaatamatu eiramise tõttu. Süüdistus annab kogumis küllalt selge ülevaate süüdistatavale etteheidetavast teost. Kohtu veendumust sellest, et süüdistus on faktiliste asjaolude ja nende pinnalt tehtavate õiguslike etteheidete poolest piisavalt arusaadav ning tagab süüdistatava kaitseõiguse, kinnitab ka asjaolu, et 15.09.2020 kohtuistungil süüdistatav vastas kohtule, et süüdistus on talle arusaadav.
  8. Kohus jätab tõendikogumist välja ning ei tugine M. A. Vatuneni süüküsimuse ja hagis toodud nõuete lahendamisel Häirekeskusesse tehtud kõnesalvestisele, samuti hagiavalduse lisana esitatud 17.08.2015 GE Medical Systems dokumendile põhjusel, et viidatud salvestis ja dokument on võõrkeelsed. Nende tõendite puhul ei ole kohtule esitatud eesti keelset tõlget, mida nõuab KrMS § 10 lg
  9. Tuvastatud asjaolud, kuriteokoosseisu objektiivsed tunnused
  10. Kohus toob esmalt välja praeguse kriminaalasja jaoks olulised asjaolud ja selgitab seejärel, mille alusel ta need asjaolud tuvastas.
  11. Kohus loeb tuvastatuks, et M. A. Vatunen juhtis 11.01.2019 kella 17.22 ajal Tallinnas Punane 69A läheduses mootorsõidukit xxxx (reg.nr xxxx). Ta liikus suunaga Varraku tänava poolt Kuuli tänava poole teisel sõidurajal. Väljas oli pime, kuid töötas tänavavalgustus. Suurim lubatud sõidukiirus oli vaadeldaval teelõigul 50 km/h. M. A. Vatunen ei tundnud seda kanti eriti hästi. Enne reguleerimata ülekäigurada oli sõidutee sirge. Reguleerimata ülekäigurajale jõudes oli süüdistatava juhitud sõiduki kiirus ligikaudu 51 km/h. Ülekäigurada ületas jalakäija L. B.. Jalakäija liikus sõiduki suhtes paremalt vasakule. M. A. Vatuneni juhitud mootorsõiduk sõitis ülekäigurajal jalakäijale L. B. otsa. Liiklusõnnetuse tagajärjel tekkisid L. B.l järgmised tervisekahjustused: põrutushaavad paremal pool kukla piirkonnas ja vasakul õlavarrel, vasakpoolsete roiete hulgimurrud koos vasaku kopsu põrutuse ja vasakpoolse veri-õhkrinnaga, lülisamba 1.-
  12. nimmelüli vasakpoolsete ristijätkete murrud, põrna vigastus, vasaku küünarluu killuline murd, vaagna ebastabiilne murd ning parema hüppeliigese bimalleolaarne murd. Nimetatud tervisekahjustused olid eluohtlikud ning nendest paranemine kestab üle nelja kuu.
  13. Enamikes tuvastatud asjaoludes vaidlust ei ole. Ei ole vaidlust selles, et kannatanu sai raskeid tervisekahjustusi seetõttu, et temale sõitis otsa süüdistatava juhitud sõiduk. Arvestades kannatanu ja süüdistatava ütlusi on vaieldavaks küsimuseks see, millisel sõidutee osal leidis aset otsasõit jalakäijale ning millisest suunast jalakäija sõiduauto ette liikus.
  14. Asjaolu, et M. A. Vatunen juhtis pimedal ajal, kuid kunstvalgustuse tingimustes 11.01.2019 kella 17.22 ajal temale võõras kohas, Tallinnas Punane 69A läheduses, teisel sõidurajal mootorsõidukit xxxx (reg.nr xxxx), näitavad eeskätt M. A. Vatuneni kohtueelses menetluses 3 1-20-2438 14.08.2019 kahtlustatavana antud ütlused (tl 1-3). Neist ilmneb, et süüdistatav alustas 11.01.2019 17.05 paiku sõitu Suur-Sõjamäelt. Väljas oli pime, tänavad olid valgustatud. Ta liikus mööda Smuuli pikendust üle Peterburi tee, sest tahtis sõita kanalisse. Kuna ta ei tundnud seda kanti eriti hästi, siis pööras Smuuli teelt Punasele tänavale ja liikus otse Mustakivi tee suunas, tahtis sõita vasakule ja edasi kanalisse. Ta liikus mööda Punast tänavat, mis oli pime, kuid kohati valgustatud. Tee oli kuiv, tema liikumissuunas oli kaks sõidurada. Ta liikus 45-50 km/h. Tema ees sõidukeid ei olnud, mõned sõidukid tulid küll vastu. Ta lähenes Varraku tänava ristmiku lähedal olevale ülekäigurajale, mis oli kohe peale Varraku tänavat. Tegemist oli väga laia ristmikuga, kus oli väga palju ohutussaari. Ta ei näinud seal mitte kedagi liikumas. Ta liikus rahulikult teises reas otse. Järsku oli tema ees jalakäija. M. A. Vatunen ehmatas ja vajutas järsult pidurit, samal ajal keeras rooli järsult paremale, et vältida jalakäijale otsasõitu. Talle jäi mulje, et jalakäija tuli vasakult paremale. M. A. Vatunen arvas, et jalakäija tuli vasakult, sest ta oli sõidusuundade vahel olnud ohutussaarest paremal. Paraku märkas M. A. Vatunen jalakäijat nii hilja, et ei õnnestunud talle otsasõitu enam vältida. Ta peatas oma auto tee paremas servas, jooksis kannatanu juurde ja hoidis teda. Kohal oli keegi vene keelt kõnelev meesterahvas, kes kutsus kiirabi. Jalakäijal olid seljas mustad püksid, tumepruun jope, tume müts, tume käekott, helkurit M. A. Vatunen ei näinud. Tegemist oli vanema naisterahvaga, kes rääkis vene keelt, kuid M. A. Vatunen ei saanud sellest midagi aru. Kiirabi jõudis kohale mõne minutiga, ca 5 minutit. Samuti sõitis mööda patrull, kes peatus sündmuskohal. M. A. Vatunen andis kohale tulnud avariigrupile ütlused. M. A. Vatunenil oli väga kahju, et inimene nii raskelt viga sai. Kindlasti ei olnud tema eesmärk inimesele otsa sõita, ükskõik, kus ta teed ületas. M. A. Vatuneni mälus oli selge pilt sellest, et jalakäija oli väljaspool ülekäigurada.
  15. Liiklusõnnetuse järgset olustikku ja süüdistatava M. A. Vatuneni tegevust kajastavad tunnistaja O. K.i (K.) ütlused (tl 17-20). Neist nähtub, et tunnistaja sõitis Punasel tänaval, pööras Varraku tänavale. Ta nägi, et sõiduteel lamab inimene. Tunnistaja peatas auto, astus juurde, teel lamas vanem naisterahvas. Kõrval oli meesterahvas. Naine lebas 20-30 meetrit eemal ülekäigurajast. Tema isiklikud asjad (kott ja müts) olid otse ülekäiguraja kõrval. Kokkupõrke hetke tunnistaja ei näinud.
  16. Asjaolu, et 11.01.2019 kella 17.22, pimedal ajal, kuid töötava tänavavalgustuse tingimustes ületas Tallinnas Punane 69A läheduses jalakäija L. B. ülekäigurajal sõiduteed tõendavad 13.08.2019 kannatanu L. B. antud ütlused (tl 5-8). Kannatanu ütluste kohaselt oli tal 11.01.2019 eesmärk minna Lasnamäe Centrumisse. Ta jalutas Punasel tänaval Mustakivi tee suunas. Lasnamäe Muusikakooli juures otsustas ta tee ületada, et siis liikuda edasi Lasnamäe Centrumi suunas teisel pool Punast tänavat. Kell oli umbes 17.00, väljas oli juba pime, tänavavalgustus põles ja ei olnud eriti külm. Ta lähenes ülekäigurajale ja vaatas, et vasakult poolt lähenes kaugelt ülekäigurajale sõiduk, nägi sõiduki esitulesid. Sõidutee oli pikk ja sirge. Kannatanu eeldas, et kaugelt tulev juht näeb teda. Ta mäletas, et seal ei olnud valgusfoori. Ta hakkas sõiduteed mööda ülekäigurada ületama. Paremalt poolt ei tulnud üldse ühtegi sõidukit. Kannatanu mäletas, et oli jõudnud ületada üle poole sõiduteest. Edasi tuli teadvusele alles Mustamäe haiglas. Kannatanu ütlustest nähtub, et õnnetuse hetkel oli tal seljas tume jope, jalas tumedad püksid ja jalatsid. Käekott oli samuti tumedamat värvi. Helkur oli kinnitatud vasakule poole, jope tasku külge nii, et ulatus põlveni. Kannatanu ütluste järgi lõhkus sõiduautolt saadud löök ära tema jope. Haiglas oli ta mõnda aega koomas. Koju lasti teda alles veebruari lõpus. Peale seda oli ta Diakoonia haiglas. Kodus peab kannatanu tegema siiani füsioteraapiat. Enne õnnetust oli ta täiesti terve ja aktiivne inimene, mingeid rohtusid ta ei võtnud. Käis iga päev mitmeid kilomeetreid jalgsi ja elas üksinda. Nüüd on talle määratud raske liikumispuue. Tal on väga valus käia. Kannatanu esitatud puudega isiku kaardist (tl 9) nähtub, et L. B.le on määratud raske liikumispuue ajavahemikuks 17.01.201916.01.
  18. M. A. Vatuneni ja kannatanu ütlused langevad kokku selles, et mõlemad osalesid samas liiklusõnnetuses - M. A. Vatunen mootorsõidukijuhina ning L. B. jalakäijana. Küll aga lahknevad M. A. Vatuneni ja kannatanu L. B. ütlused selles, millisel sõidutee osal leidis täpselt aset otsasõit jalakäijale ning millisest suunast jalakäija sõiduauto ette liikus. Kohus peab M. A. Vatuneni ütlusi 4 1-20-2438 enamuses osas usaldusväärseks, kuid kohus ei aktsepteeri tõena tema mälupilti sellest, et kannatanu asus väljaspool ülekäigurada ning arvamust sellest, et kannatanu liikus vasakult paremale. Süüdistatava viidatud mälupilt ja arvamus on ekslikud, kuna ei ühildu muudest tõenditest nähtuva teabega. Kohus peab usutavaks kannatanu räägitut, et ta ületas sõiduteed ülekäigurajal. Seda põhjusel, et kannatanu ütlused haakuvad sündmuskoha vaatluse ning sõiduki vaatluse, aga ka liiklustehnilise eksprtiisi käigus tuvastatuga. Samuti saab süüdistuses näidatud kannatanu liikumissuunda ning paiknemist ülekäigurajal järeldada kannatanu vigastuste ja sõiduki kahjustuste paiknemiskoha järgi.
  19. 11.09.2019 sündmuskoha vaatluse protokoll koos skeemi ja fototabeliga (tl 24, 25-33) näitab liiklusõnnetuses osalejaid ja 11.01.2019 liiklusõnnetuse järgset olustikku. Sellest tõendist on näha, et Punasel tänaval liikusõnnetuses osalenud xxxx (reg.nr. xxxx) vasakpoolne pidurdusjälg algab teiselt sõidurajalt täpselt teekattel tähistatud vöötraja Kuuli tänava poole jäävast servast ja parempoolne pidurdusjälg algab vöötraja samast servast mõnevõrra eemalt, skeemil toodud kaugusi arvestades 9,1 m - 6,9 m = 2,2 meetri kauguselt (foto nr 9, tl lk 30, skeem tl 27). Pidurdusjälgede algus jääb teel alale, mis paikneb liiklusmärkide „Ülekäigurada“ vahel (foto nr 7 tl 29 pöördel ja foto nr 9 tl 30). Samuti on näha, et pidurdusjäljed kulgevad diagonaalis üle teise ja esimese sõiduraja Xxxx (reg.nr. xxxx) alla, mis seisab sõidutee paremal äärel (foto nr 2, tl 2, foto nr 8, tl 29 pöördel, foto nr 9 tl 30). Ülekäiguraja alguses on kõnnitee ja sõidutee vahele jääv haljasala lumine ning äärmise sõiduraja ääres teepeenral on lumevall. Kuuli tänava poole jääval lumisel haljasalal ja teepeenral ei ole näha jalajälgi (foto nr 7 ja 8, tl 29 pöördel ning foto 9, tl 30).
  20. Pidurdusjälgede kulgemisteekond ning sõiduki paiknemine sündmuskohal paremal teeservas haakub M. A. Vatuneni ütlustega selles, et ta jalakäijat nähes järsult pidurdades keeras rooli järsult paremale. Arvestada tuleb aga, et piduri vajutamisele (pidurdusteekonna algusele) eelneb aeg, mil juht reageerib tajutavale liiklussituatsioonile ning ka sel ajal liigub sõiduk edasi (nn reageerimisteekond). Reageerimisaeg enne pidurdamist on mootorsõidukijuhtidele üldteadaolev asjaolu põhjusel, et nad enne juhtimisõiguse saamist läbivad liiklusalaseid teadmisi ja oskusi andva ettevalmistusprogrammi. Nii on mootorsõidukijuhtidele teada, et 50 km/h kuivades teeoludes sõites reageerimisteekond 14 meetrit, pidurdusteekond 14 meetrit ja peatumisteekond kokku 28 m. Arvestades M. A. Vatuneni juhitud sõiduki pidurdusjälgede alguskohta sõiduteel ning fakti, et pidurdamisele eelnes süüdistatava reageerimisaeg, millal auto liikus edasi, samuti, et Kuuli tänava poole jääval sõidutee ja kõnnitee vahelisel alal ei ole näha lumes vales kohas teeületamisele viitavaid jalajälgi, peab kohus õigeks kannatanu ütlusi, mille kohaselt ta ületas teed piki ülekäigurada. Sõiduki pidurdusjälgede alguskoht vöötraja serval ja selle vahetus läheduses ning nende paiknemine liiklusmärkide „Ülekäigurada“ vahelisel alal, kinnitab samuti seda, et otsasõit toimus jalakäijale ülekäigurajal. Nimelt LS § 2 p 100 esimese lause järgi on ülekäigurada jalakäijale sõidutee /…/ ületamiseks ettenähtud asjakohaste liiklusmärkide või teekattemärgisega tähistatud sõidutee /…/ osa, kus juht on kohustatud andma jalakäijale teed. Kohus loeb tõendatuks, et M. A. Vatuneni juhitud sõiduk sõitis kannatanule otsa ülekäigurajal.
  21. Niisamuti tõendab 11.01.2019 sündmuskoha vaatluse protokoll ja selle fototabel, et ülekäigurada paiknes Punasel tänaval kohas, kus sõidutee on pikalt sirge. Samast protokollist on näha, et õnnetuse järgselt kell 17.35 oli väljas pime, kuid Punase tänava servas ja ka ülekäigu raja kõrval paiknevad tänavavalgustuslaternad töötasid (nt foto nr 8 tl 29 pöördel). Samuti ilmneb sellest tõendist, et suurim lubatud sõidukiirus oli vaadeldaval teelõigul 50 km/h.
  22. Asjaolu, et kannatanu L. B. ületas ülekäigurada talle läheneva sõiduki suhtes paremalt vasakule, saab järeldada 11.01.2019 sõiduki vaatlusprotokollist nähtuvate sõiduki kahjustuste asukoha, sündmuskoha vaatluse protokollist nähtuvate pidurdusjälgede alguse asukoha ning isiku kohtuarstliku ekspertiisi akti nr 19E-PÕI0046 arvamuse punktis 1 näidatud kannatanu tervisekahjustuste asukoha võrdluse põhjal. 11.01.2019 sõiduki vaatlusprotokoll (tl 34-35) näitab, et Xxxx (reg.nr. xxxx) oli kahjustada saanud vasak esinurk. Esistange vasak nurk oli mõlkis, vasak esituli oli purunenud ja ei põlenud, vasak esiporitiib oli mõlkis ja nühkejälgedega, kapott oli vasakult mõlkis ning juhiuks ei avanenud korralikult. Sõiduki vaatlusprotokollis kajastatud vasaku nurga esikahjustuse nähtuvad ühtlasi 11.09.2019 sündmuskoha vaatluse 5 1-20-2438 protokolli fototabelist (vt foto nr 11-22, tl 30 pöördel kuni tl 33). Isiku kohtuarstliku ekspertiisi akti nr 19E-PÕI0046 (tl 38-43a) arvamuse punktis 1 on esile toodud L. B.l esinenud tervisekahjustused. Enamus loetletud vigastusi paiknes kannatanu vasakul kehapoolel. Kohus, võttes arvesse sõiduki kahjustuste asukohta vasakus esinurgas ja kannatanul vigastuste asukohta peamiselt vasakul kehapoolel, samuti 11.01.2019 sündmuskoha vaatlusprotokollis kajastatud pidurdusjälgede alguskohta teisel sõidurajal, asub seisukohale, et need andmed võimaldavad järeldust, et kannatanu ületas ülekäigurajal teed talle läheneva sõiduki suhtes paremalt vasakule.
  23. Kohtu järeldust, et liiklusõnnetus toimus ülekäigurajal, mil jalakäija ületas sõiduteed auto suhtes vasakult paremale, kinnitab ka liiklustehnilise ekspertiisi akt nr 19E-LL0011 (tl 46-50a). Viidatud akti järgi on Xxxx (reg.nr. xxxx) ja jalakäija tehniliselt reaalne vastastikune asend ja piknemine sõidutee suhtes otsasõidu hetkel toodud aktile lisatud arvutiprogrammi PC-Crash 11.1 rekonstruktsiooni skeemil. Skeemilt nähtub, et otsasõidu hetkel paiknes jalakäija teisel sõidurajal asetseval vöötrajal ning otsasõidu hetkel puutusid kokku sõiduki vasak esinurk ning kannatanu vasak külg. Lisaks nähtub liiklustehnilise ekspertiisi aktist, et sõiduauto Xxxx (reg.nr. xxxx) arvutuslik liikumiskiirus otsasõidu hetkel ja enne seda oli ligikaudu 51 km/h. Seega on tõendatud, et reguleerimata ülekäigurajale jõudes oli süüdistatava juhitud sõiduki kiirus ligikaudu 51 km/h.
  24. M. A. Vatunenile heidetakse ette ettevaatamatusest LS § 14 lg 2, § 16 lg 1, § 17 lg 1, § 35 lg 1 ja lg 4 ning § 50 lg 3 p 1 ja p 2 nõudete rikkumist. Praegusel juhul on tuvastatud, et M. A. Vatunen juhtis pimedal ajal kunstvalgustuse tingimustes mootorsõidukit sõidukiirusega suurusjärgus ligikaudu 51 km/h ning Punane tänav oli süüdistatava jaoks kant, mida ta ei tundnud eriti hästi.
  25. Kohus leiab, et olukorras, kus mootorsõiduki juht sõidab tema jaoks võõras kohas ning tajumistingimused on kehvemad pimeda aja ja kunstvalgustuse tõttu, tajub keskmine kohusetundlik ja tähelepanelik sõidukijuht vajadust valida sõidukile selline kiirus, mille korral on rahulikult võimalik jälgida kõiki liikluskorraldusvahendeid ja teisi liiklejaid. Samuti, et valitud sõidukiirus võimaldaks õigeaegselt reageerida ettetulevatele liiklussituatsioonidele (sh pidurdada aegsasti enne reguleerimata ülekäigurada, andmaks teed jalakäijale) ja täitmaks nii esmalt LS § 35 lg 1, lg 4 ja § 50 lg 3 p 1, p 2 tulenevaid nõudeid, mis kohtu hinnangul olid otsustavad liiklusõnnetuse ärahoidmise seisukohast, aga ka teisi LS § 14 lg 2, § 16 lg 1 ning § 17 lg 1 tulenevaid üldisema iseloomuga nõudeid, mis on samuti suunatud liiklusõnnetuse ärahoidmisele.
  26. Kohtu hinnangul M. A. Vatunen ei täitnud eelviidatud mootorsõiduki juhile pandud kohustusi, kuna valitud sõidukiiruse juures süüdistatav ei olnud suuteline tema jaoks võõras kandis sirgel teel pimedal ajal kunstvalgustuse tingimustes märkama teed ületavat jalakäijat L. B., kes oli valgustatud ülekäigurajal jõudnud läbida esimese sõiduraja ja oli jõudnud teisele sõidurajale. M. A. Vatuneni ütlustest nähtub, et ta märkas jalakäijat vahetult enne temale otsasõitu ega jõudnud õigeaegselt pidurdada ning sõidukit peatada. Kohtu hinnangul näitab see otseselt, et sündmuskohal tuvastatud eelkirjeldatud oludes ei olnud M. A. Vatuneni valitud sõidukiirus sobilik ehk piisavalt väike reguleerimata ülekäigurajale lähenemiseks. Sellest tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et M. A. Vatunen rikkus mootorsõiduki juhina LS § 35 lg 1 ja 4 tulenevaid nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat ning juht peab reguleerimata ülekäigurajale lähenedes sõitma sellise kiirusega, mis on piisavalt väike, et mitte ohustada jalakäijat, kes on astunud või astumas ülekäigurajale, aga ka LS § 50 lg 3 p 1 ja 2 tulenevaid nõudeid, mille kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama (p 1) ning vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb (p 2). Samuti loeb kohus tõendatuks, et sõiduki juhtimine antud oludes sobimatu sõidukiirusega viis M. A. Vatuneni puhul ka kõigi teiste süüdistuses näidatud liiklusnõuete rikkumiseni, s.o LS § 14 lg 2 nõuete rikkumiseni, mille kohaselt peab iga liikleja järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist; LS § 16 lg 1 nõuete rikkumiseni, mille 6 1-20-2438 kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda, samuti peab liikleja täitma liikluskorraldusvahendi nõuet; LS § 17 lg 1 nõuete rikkumiseni, mille kohaselt peab liikleja tee andmisel juhinduma liikluskorraldusvahendite nõuetest ja reguleerija märguannetest.
  27. Liiklusõnnetuse puhul tuleb usalduspõhimõttest lähtuvalt hinnata alati teise õnnetuses osalenu käitumist. Praegusel juhul kohus eelnevalt tuvastas, et kannatanu ületas teed valgustatud ülekäigurajal, viibides otsasõidu ajal teekattele märgitud vöötrajal. Järelikult täitis kannatanu LS § 24 lg 1 tulenevat nõuet, mille kohaselt jalakäija tohib ületada sõiduteed käigusilla või -tunneli, ülekäiguraja või ülekäigukoha kaudu (väljumata selle piirest) või ristmikul. Lisaks nähtub kannatanu ütlustest, et ta kandis jope vasaku tasku külge kinnitatud põlve juurde ulatuvat helkurit. Kuna kannatanu ütlused haakuvad muus osas ülejäänud tõendikogumiga, leiab kohus, et puudub alus kahelda ka kannatanu ütlustes, mis puudutavad helkuri kandmist. Järelikult täitis kannatanu omalt poolt ka LS § 22 lg 8 tulenevat nõuet, mille kohaselt halva nähtavuse korral või pimeda ajal teel liikudes peab jalakäija kasutama helkurit või valgusallikat. Seega kannatanu omalt poolt järgis liiklusnõudeid.
  28. Süüdistatava põhjustatud liiklusõnnetuse tagajärjel kannatanule tervisekahjustuste tekkimist saab järeldada nii kannatanu enese ütlustest (viibis haiglas, käia on valus, vajab füsioteraapiat), kaudselt ka sündmuskoha vaatluse protokolli ja liiklustehnilise ekspertiisiakti andmete põhjal (sündmuskohalt leiti verekahtlane määrdumine kohast, kus liiklustehnilise ekspertiisiakti arvamusest nähtuvalt paiknes jalakäija otsasõidu järgselt), aga otseselt kannatanu esindaja esitatud SA PERH-i L. B. haigusloo nr 1931130 väljavõtte (tl 74-80) põhjal. Haigusloost on näha kannatanu vigastused 11.01.2019 haiglasse toimetamisel. Haigusloos olevad vigastused on kajastatud ka isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktis nr 19E-PÕI
  29. Nii haigusloo kui ekspertiisiakti kohaselt esinesid L. B.l järgmised tervisekahjustused: põrutushaavad paremal pool kukla piirkonnas ja vasakul õlavarrel, vasakpoolsete roiete hulgimurrud koos vasaku kopsu põrutuse ja vasakpoolse veri-õhkrinnaga, lülisamba 1.-
  30. nimmelüli vasakpoolsete ristijätkete murrud, põrna vigastus, vasaku küünarluu killuline murd, vaagna ebastabiilne murd ning parema hüppeliigese bimalleolaarne murd. Eksperdiarvamuse järgi võisid need tervisekahjustused olla tekitatud ekspertiisimääruses näidatud ajal toimunud liiklusõnnetuses liikuvalt sõidukilt saadud löögist ja kukkumisest vastu kõva tömpi pinda. Isiku kohtuarstliku ekspertiisi akt tõendab asjaolu, et kannatanu tervisekahjustused olid eluohtlikud ning neist paranemine kestab üle nelja kuu.
  31. Raske tervisekahjustuse sisustamisel KarS § 423 lg 1 koosseisu tähenduses tuleb lähtuda KarS § 118 raske tervisekahjustuse tekitamise üldkoosseisu kirjeldusest. KarS § 118 lg 1 p 1 järgi loetakse raske tervisekahjustuse tekitamiseks olukord, kus on põhjustatud oht elule ning KarS § 118 lg 1 p 2 järgi tervisehäire, mis kestab vähemalt neli kuud või kui sellega kaasneb osaline või puuduv töövõime. Kohus loeb eelnevalt kohtuotsuses esiletoodud tõendite alusel ja põhjendustel tuvastatuks, et M. A. Vatuneni poolne hoolsusetus liiklusnõuete järgimisel viis liiklusõnnetuseni (kannatanule otsasõiduni) ning selle tulemusena sai kannatanu raske tervisekahjustuse. Kohtu hinnangul on tuvastatud tagajärg omistatav M. A. Vatunenile, kuna hoolsa käitumise korral (st kiiruse vähendamise ja vajadusel sõiduki peatamise korral) ei oleks kannatanu viga saanud. Samuti on kõik süüdistatava poolt rikutud liikluseeskirjanõuded mõeldud ära hoidma teisele liiklejale (sh jalakäijale) kahju tekitamist ehk liiklusõnnetuse toimumist. Kuriteokoosseisu subjektiivsed tunnused
  32. Kohus tuvastas eelnevalt, et M. A. Vatunen ei täitnud mootorsõiduki juhile pandud kohustusi, kuna valitud ligi 51 km/h sõidukiiruse juures ei olnud ta suuteline tema jaoks tundmatus kandis sirgel teel pimedal ajal kunstvalgustuse tingimustes märkama teed ületavat jalakäijat, kes oli valgustatud ülekäigurajal jõudnud läbida esimese sõiduraja ja oli jõudnud teisele sõidurajale. Süüdistatav märkas jalakäijat vahetult enne temale otsasõitu ega jõudnud õigeaegselt pidurdada ning sõidukit peatada. Kohus leiab, et tuvastatud asjaolude pinnal suhtus süüdistatav oma teosse 7 1-20-2438 (liiklusnõuete järgimisse) hooletult, kuna tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks ta pidanud ette nägema võimalust, et ülekäigurada võib ületada jalakäija, keda tal on võõras kohas pimedal ajal ja kunstvalgustuse tingimustes raskem hoomata ning sellest tulenevalt oleks ta pidanud kohandama sõiduki sõidukiiruse oludele sobivaks (valitust veelgi väiksemaks), selliseks, mis võimaldab õigeaegselt pidurdada ja mitte ohustada ülekäigurada ületavat jalakäijat. Ta ei teinud seda ning oli seetõttu hooletu.
  33. Õigusvastasust välistavad asjaolusid kohus ei tuvastanud. Samuti ei tuvastanud kohus süüdistataval vaimsete või füüsiliste võimete erisust, mis võiksid mõjutada tema võimet täita või aru saada mootorsõidukijuhil lasuvatest hoolsuskohustustest. Ka muid süüd välistavaid asjaolusid kohtuistungil ei ilmnenud.
  34. Seega on M. A. Vatuneni tegevus süüdistuses õigesti kvalifitseeritud ning kohus mõistab ta KrMS § 306 lg 1 p 1-4 ning § 309 lg 3 alusel süüdi KarS § 423 lg 1 järgi. KARISTUSE MÕISTMINE
  35. Kuna KarS § 423 lg 1 sanktsioon näeb ette nii rahalise karistuse kui kuni 3-aastase vangistuse, kaalub kohus esmalt, millist karistusliiki süüdistatavale kohaldada. Süüdistusakti andmetel on M. A. Vatunen kriminaalkorras karistamata isik. M. A. Vatunen pani liikluskuriteo toime ettevaatamatuse kergemas vormis, s.o hooletuse vormis. Kohus leiab, et olukorras, kus süüdistatav esmakordselt hooletusest põhjustas teisele isikule tervisekahjustuse kaasa toonud liiklusõnnetuse, saab oma rikkumisest aru, elab juhtunut üle, kahetseb seda, piisab süüdistatava mõjutamiseks ning üldise õigusrahu tagamiseks rahalisest karistusest.
  36. Süü suuruse määratlemisel arvestab kohus süüdistatava poolt aset leidnud liiklusnõuete rikkumise ulatust ning sellega põhjustatud tagajärje raskust. Nõuete rikkumine on seda ulatuslikum ja süüdlase süü seda suurem, mida enam eeskirju juht liiklusõnnetuse põhjustanud käitumisega eiras. Süüdistatav rikkus seitset liiklusnõuet (LS § 14 lg 2, § 16 lg 1, § 17 lg 1, § 35 lg 1 ja lg 4 ning § 50 lg 3 p 1 ja p 2). Kohus arvestab praegusel juhul seda, et vaatamata mitmetele rikutud liiklusnõuetele on kõikide nende põhieesmärk sama - hoida ära teisele liiklejale kahju tekitamine. Seega rikutud liiklusnõuete arv praegusel juhul süüd ei suurenda. KarS § 423 lg 1 koosseis näeb tagajärjena ette nii raske tervisekahjustuse tekitamise kui ka surma põhjustamise. Praegusel juhul kohus tuvastas, et saabus koosseisus märgitud kergem tagajärg. Samuti kohus tuvastas, et M. A. Vatuneni oli teo toimepanemisel hooletu, mis on ettevaatamatuse kergem vorm. Kohus võtab eelnevalt viidatud tagajärge ja ettevaatamatuse vormi arvesse süüdistatava süü suuruse määratlemisel. Süüdistatava karistust kergendavaks asjaoluks on siiras kahetsus (KarS § 57 lg 1 p 3). Kohus leiab eelneva põhjal, et süüdistatava süü jääb sanktsiooni keskmisest veidi alla poole.
  37. Praegusel juhul puuduvad kohtul andmed süüdistatava kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või sellele eelnenud aasta keskmise päevasissetuleku osas, kuna süüdistusaktis ei ole sellist teavet kajastatud ning sellise sisuga tõendi uurimist kohtus ei taotletud. Süüdistatava kohtuistungil avaldatu järgi on kohtul osaliselt andmed M. A. Vatuneni käesoleva aasta sissetuleku allika ja ligikaudse suuruse osas. Süüdistatav avaldas kohtuistungil, et on xxxx ja selle eest maksab xxxx süüdistatavale alates
  38. augustist tasu, mille brutosumma on orienteeruvalt 1100-1200 eurot kuus. Täit kuutasu ei ole süüdistatav veel saanud. Esimese kuu eest sai 2/3 tasust, mis oli brutosummana ligikaudu 800 eurot. Lisaks ilmnes süüdistatava avaldatust, et tal on ülalpidamise viis alaealist last. Kuna kohtul ei ole andmeid süüdistatava
  39. või
  40. aasta sissetuleku osas, on teada vaid käesoleva aasta orienteeruv igakuine sissetulek alates augustikuust ning 5 lapse ülalpidamise kohustus, siis kohus võtab KarS § 44 lg 2 tuginedes süüdistatavale rahalise karistuse päevamäära suuruse arvestamisel aluseks miinimumpäevamäära suuruse 10 eurot.
  41. Kuna tegemist on lühimenetluses arutatud kriminaalasjaga, siis kohus vähendab KrMS § 238 lg 2 alusel süüdistatavale mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra.
  42. Arvestades, et süüdistataval on ülalpidamisel 5 last ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb ka menetluskulude tasumise kohustus ning tsiviilhagi osalisest rahuldamisest tulenevad kohustused, siis rahaliste kohustuste kogusuurust arvestades võib süüdistataval rahalise karistuse 8 1-20-2438 kohene tasumine olla raskendatud. Seetõttu võimaldab kohus KarS § 66 lg 1 alusel M. A. Vatunenil tasuda mõistetud rahalise karistuse alates kohtuotsuse jõustumisest pikema aja vältel igakuiste võrdsete osadena. TSIVIILHAGI Tsiviilhagis esitatud nõuded ja poolte seisukohad
  43. Kannatanu L. B. esitas lepingulise esindaja vahendusel 04.11.2019 tsiviilhagi ning 16.06.2019 tsiviilhagi nõuete täpsustuse, milles taotles kannatanu hagi rahuldamist, kostjatelt solidaarselt kannatanu kasuks varalise kahju hüvitise 509,72 eurot väljamõistmist, kostjatelt solidaarselt kannatanu kasuks mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel väljamõistmist, arvestades seejuures tsiviilkostja poolt hüvitatud summat 3200 eurot ning kostjatelt solidaarselt kannatanu kasuks viiviste väljamõistmist alates hagiavalduse kohtu menetlusse võtmisest kuni nõude täitmiseni. 15.09.2020 kohtulikul uurimisel vähendas kannatanu esindaja tsiviilhagis esitatud varalise kahju hüvitamise nõuet summale 485,23 eurot (loobuti täpsustatud tsiviilhagi p 2.3 ravimite-, abivahendite kulude hüvitamise nõudest summas 24,49 eurot), muus osas jäädi 16.06.2020 hagitäpsustuse nõuete juurde.
  44. Tsiviilkostja esindaja vaidles tsiviilhagile vastu, palus varalise kahju nõude jätta rahuldamata ning mittevaralise kahju nõude jätta rahuldamata osas, milles see ületab tsiviilkostja poolt tasutud 3200 eurot. Tsiviilkostja leidis, et tõendamata on dušinurga soetusest ja vannitoa ümberehitusest tulenevad varalise kahju nõuded. Dušinurga soetuse tõendamiseks esitatud arve on väljastatud menetlusega mitte seotud isikule ning ümberehituse osas pole esitatud ühtegi tõendit. Vannitoa ümberehituse vajalikkuse osas ei ole esitatud ühtegi meditsiinilist dokumenti. Mittevaralise kahju nõude osas leiti, et tsiviilkostja on liikluskindlustuse seaduses (LKindlS) sätestatud maksimaalses määras mittevaralise kahju hüvitise 3200 eurot kannatanule välja maksnud ning kannatanu ei ole esile toonud asjaolusid, mis annaks alust sellest väljamakstud hüvitisest suurema hüvitise väljamõistmiseks. Lisaks viitas tsiviilkostja esindaja, et Riigikohtu praktika järgi (Riigikohtu lahend 1-17-6824/43) on kriminaalasjades kannatanu soovitavas suuremas määras mittevaralise kahjuhüvitis välja mõistetud süüdistatavatelt, mitte kindlustusandjatelt ning kindlustusandja poolt makstud hüvitist tuleb selle tsiviilnõude lahendamisel arvesse võtta.
  45. Süüdistatav kohtuistungil tsiviilhagis esitatud nõudeid ei tunnistanud.
  46. 08.06.2020 kaitseaktis leiti, et kannatanu tsiviilhagi on põhjendamatu osas, milles kahjunõue ületab tsiviilkostja AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaali tunnistatavat nõuet. Nimetatud kahju hüvitab (hüvitas) kannatanule tsiviilkostja kui kindlustusandja, kes oli kindlustanud süüdistatava poolt kasutatud sõidukiga kahju tekitamisest tuleneva tsiviilvastutuse. Kindlustusandja poolt hüvitatavat (hüvitatud) summat ületavas osas paluti jätta tsiviilhagi rahuldamata. Kohtuistungil toetas süüdistatava kaitsja tsiviilhagi osas tsiviilkostja poolt esitatud vastuväiteid tsiviilhagile neid kordamata. Varalise kahju nõude lahendamine
  47. Kannatanu esindaja kohtuistungil täpsustatud varalise kahju nõue oli 485,23 eurot. Nõue hõlmas eneses dušinurga maksumust koos transpordiga summas 185,32 eurot ning vannitoa ümberehituse kulusid summas 300 eurot. Hagiavalduse ja kannatanu esindaja kohtuistungil esitatud selgituste kohaselt ei ole kannatanul võimalik end liiklusõnnetuses saadud vigastuste tõttu enam vannis pesta. Arsti soovitusel asendati vann dušinurgaga. Taotletakse tekkinud kulude hüvitamist.
  48. Tulenevalt

§ 521

lg 1 võib kannatanu kui kahjustatud isik nõuda kindlustusvõtja poolt talle tekitatud kahju hüvitamist nii kindlustusvõtjalt kui kindlustusandjalt.

§ 521

lg 2 esimese lause järgi, kui kahju hüvitamise nõue on esitatud nii kindlustusvõtja kui kindlustusandja vastu, vastutavad nad solidaarvõlgnikena. Samuti

§ 137

lg 1 järgi, kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. LKindlS § 23 lg 1 p 1 ja 2 järgi võib kahjustatud isik kindlustusjuhtumi toimumise korral esitada kahju hüvitamise nõude kindlustusandja vastu, kui 9 1-20-2438 kindlustatud isik vastutab kahjustatud isiku ees

§ 1057

alusel (p 1) või võlaõigusseaduse õigusvastaselt ja süüliselt tekitatud kahju hüvitamise sätete alusel (p 2). Praegusel juhul puudub vaidlus selle üle, et AAS „BTA Baltic Insurance Company“ Eesti filiaal on käesolevas juhtumis kindlustusandja. Tsiviilhagis on nõude alusnormidena tuginetud

§ 1043, § 1045 lg 1 p 2 kui ka § 1056.

Käesoleval juhul kannab tsiviilkostjast kindlustusandja varalist vastutust tulenevalt LKindlS § 12 ja mittevaralise kahju osas ka § 32 lg 1. Järelikult on hagi esitamine kindlustusjuhtumist tulenevate varaliste, aga ka mittevaraliste kahjunõuete osas süüdistatava ja tsiviilkostja vastu lubatav. 36.

§ 1043

kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi.

§ 1045

lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui sellega tekitati kannatanule kehavigastus või tervisekahjustus.

§ 127

lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

§ 127

lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

§ 128

lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline.

§ 130

lg 1 järgi tuleb isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju.

§ 1056

lg 1 sätestab riskivastutuse üldpõhimõtte ja vastutuse kahju tekitamise eest suurema ohu allikaga tekitatud kahju tekitamise eest. Sellisel juhul vastutab kahju tekitaja sõltumata oma süüst kui ta on ohu allikat valitsenud isik. Kohtupraktika kohaselt loetakse suurema ohu allikaks ka mootorsõidukit ning

§ 1057

sätestab mootorsõiduki otsese valdaja vastutuse mootorsõiduki käitamisel tekkinud kahju eest. Seega on kannatanu õigustatud kahju hüvitamist nõudma süüdistatavalt nii kahju õigusvastase tekitamise kui ka riskivastutuse alusel. Kuna puudub vaidlus selles, et 11.01.2019 juhtumi puhul oli tegemist kindlustusjuhtumiga, mille käigus sai kannatanu kahju, siis on täidetud LKindlS § 8 lg 1 p 1-3 nõuded, et kannatanu saaks suunata nõuded LKindlS § 12 alusel kindlustusandja vastu.

  1. Praegusel juhul on kannatanu tervise kahjustamine süüdistatava põhjustatud liiklusõnnetuse tõttu tõendatud kohtuotsuses eespool toodud põhjendustel. Kohtus leiab, et kohtus uuritud tõendid võimaldavad järeldust, et kannatanul esineb vajadus asendada liiklusõnnetuses saadud vigastuste tõttu vanni dušiga. Nimelt SA PERH-i L. B. haigusloo nr 1931130 väljavõte näitab, et kannatanu sai liiklusõnnetuses mitmeid vigastusi, sh luumurde keha eri piirkondades (roided, lülisammas, vaagnaluu, küünarvarreluu, hüppeliiges). Seejuures hüppeliigese ja küünarvarreluu opereerimisel rakendati osteosünteesi ehk luufragmentide fikseerimist erinevate kinnitusstruktuuridega. Sotsiaalkindlustusameti tõendist abivajaduse kohta (tl 72) nähtub, et taastumisperioodil soovitati kannatanule abivahendina rulaatorit ja potitooli. Kohtu arvates kannatanul tuvastatud vigastused ja temale soovitatud abivahendid osundavad liikumise raskustele. Kannatanul esinevat liikumisfunktsiooni kõrvalekallet, mis vastab raske puude raskusastmele, on sedastatud ka Sotsiaalkindlustusameti 21.02.2019 otsuses puude raskusastme tuvastamine ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramine (tl 81-82). Enam kui pool aastat (13.08.2019) pärast liiklusõnnetust antud kannatanu ütlustest nähtub, et kannatanul on käia väga valus. Samas kannatanu ütluste kohaselt enne õnnetust oli ta täiesti terve ja aktiivne inimene, käis iga päev mitmeid kilomeetreid jalgsi. Ülekuulamise protokolli isikuandmetes on fikseeritud kannatanu sünniaasta, milleks on
  2. aasta. Kohus leiab, et uuritud tõendite põhjal tuleb jaatada kannatanul vajadust asendada vann enesehügieeni tarbeks dušiga. Seda põhjusel, et kannatanu eakust (liiklusõnnetuse toimumise ajal xxxx aastane) ja temal liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud liikumist raskendavate tugi- ja liikumiselundkonna hulgitraumasid arvestades, on tal ilmselgelt kõrgest vanniservast üle astumine muutunud õnnetuse eelse ajaga võrreldes raskemaks. Dušinurgad on üldteadaolevalt madalama põhjaga ning sinna sisenemine on lihtsam. Samas, vaatamata vajaduse 10 1-20-2438 tuvastamisele asendada vann dušinurgaga, leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud kulusid, mis on tekkinud dušinurga soetamise ja vannitoa ümberehitusega. Nimelt on kohtule tõendina esitatud Optimera Estonia AS (Ehituse ABC) arve nr A19017035 (tl 83), millest nähtub, et 18.02.2019 esitati Ilmatron OÜ-le arve dušinurga ja selle transpordi eest summas 185,32 eurot. Hageja ei ole aga esitanud tõendeid, millest saaks järeldada, et kannatanu on viidatud arve Ilmatron OÜ-le tasunud. Samuti pole tõendeid selles osas, et arvelt nähtuv dušinurk transporditi kannatanu kodusele aadressile. Niisamuti ei ole kohtule esitatud tõendeid, mis kinnitaks eelviidatud arvel näidatud dušinurga paigaldamist ja sellest tulenevaid kannatanu kulusid. Seetõttu on kohus seisukohal, et hageja ei ole tõendanud hagis esitatud varalise kahju olemasolu. Kohus jätab KrMS § 310 lg 1 alusel hagi osaliselt, s.o varalise kahju nõudes, rahuldamata. Mittevaralise kahju nõude lahendamine
  3. Kannatanu esindaja taotles süüdistatavalt ja tsiviilkostjalt solidaarselt kannatanu kasuks mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel väljamõistmist, arvestades seejuures tsiviilkostja poolt hüvitatud summat 3200 eurot.
  4. Vastupidiselt tsiviilkostjale, leiab kohus, et LKindlS § 32 lg 3 p 6 määrast suurema nõude suunamine kriminaalasjas solidaarselt nii süüdistatava kui kindlustusandjast tsiviilkostja vastu on võimalik. LKindlS § 32 lg 3 p 6 sõnastus on järgmine: „Isikule tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tuleneva mittevaralise kahju nõude korral eeldatakse, et mittevaralise kahju suurus on eriti raske tervisekahjustuse või kehavigastuse korral 3200 eurot. Sõna “eeldatakse“ kasutamine viitab kohtu arvates sellele, et selles sättes näidatud mittevaralise kahju suurused ei ole lõplikud. Tegelikkuses võib mittevaraline kahju osutuda ka teistsuguseks – suuremaks või väiksemaks. Lisaks,

§ 137

lg 1 sätestab, kui mitu isikut vastutavad samal alusel või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Seega kannatanul on praegusel juhul õigus nõuda nii süüdistatavalt kui ka tsiviilkostjalt mittevaralise kahju hüvitamist kohtu õiglasel äranägemisel, mis võib tähendada ka LKindlS § 32 lg 3 p 6 summast teistsugust summat. 40. Kohtuotsuses on eespool tuvastatud ning põhistatud, et kannatanu L. B. sai süüdistatava põhjustatud liiklusõnnetuses raskeid tervisekahjustusi.

§ 128

lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Kohtupraktikas on leidnud, et mittevaralise kahju eest väljamõistetava rahalise hüvitise suurus oleneb kehavigastuse ja tervisekahjustuse raskusest, samuti muudest negatiivsetest mittevaralistest tagajärgedest, mis tekkisid kehavigastuse tõttu. (vt Riigikohtu tsiviilkolleegium on 20.06.2013 otsuse nr 3-2-1-73-13 p 13). Kannatanu põhjendab mittevaralise kahju nõuet sellega, et liiklusõnnetuse tagajärjel sai ta eluohtlikud ja üle 4 kuu paranemise kestusega tervisekahjustused. Nende tõttu on tema elu kardinaalselt muutunud. Enne liiklusõnnetust liikus ta kilomeetrid jalgsi, oli terve ja aktiivse eluviisiga inimene, elas üksinda, sai iseseisvalt hakkama. Nüüd on tal raske liikumispuue. Saadud vigastuste tõttu on vaja teha füsioteraapiat ning käia on valus. Eelnevad väited loeb kohus tõendatuks kannatanu 13.08.2019 ütlustega ja neile lisatud väljavõttega puudega isiku kaardist, aga ka Sotsiaalkindlustusameti 21.02.2019 otsusega puude raskusastme tuvastamine ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramine, mida on kajastatud kohtuotsuses eespool. Tsiviilhagis tuuakse esile, et kannatanu elukvaliteet on langenud kogu tema eluajaks. Kannatanu parema hüppeliigese ja vaagna murd põhjustavad talle valusid, liikumise piiratust, koormus on vastunäidustatud, tehtud on ka operatsioon. Vasaku küünarluu killuline murd tähendab, et käega ei saa ta raskusi tõsta, sisuliselt tuleb edaspidi toime tulla ühe käega, mistõttu on piiratud võimalused enesehügieeniks, toidu valmistamisel ning kodustes töödes, tehtud ka operatsioon. Roiete hulgimurrud, kopsu põrutus ja nimmelülide murd tähendab, et liikumine on piiratum, tekitab valu ning ebamugavustunnet, vasakul küljel ei saa magada. Kannatanu kopsu tekkis tromb ning ta peab kasutama verevedeldajat Xalerto. Peavigastuste tõttu on tal sagedased peavalud, mida varem polnud ning tekkinud on lühiajalise mälu probleemid. Haiglast välja saades sõltus ta pikalt lähedaste abist, pidi elama 2 kuud laste juures, järgmised 2 kuud elas üks lapselaps temaga koos ning kuni 2019. aasta oktoobrini käisid lähedased iga päev teda vaatamas ja abistamas. Alles hagi 11 1-20-2438 esitamise seisuga on võimalik olukord, kus iga päev ei pea keegi kannatanut abistamas käima, kuid telefoni teel ollakse kogu aeg valves. Kohtu hinnangul on eeltoodud väited tõendatud lisaks kannatanu enda ütlustele SA PERH kannatanu haigusloo väljavõttega, milles on kirjeldatud kannatanu vigastusi, tehtud operatsioone, määratud ravimeid. Kohus leiab, et arvestades kannatanule tekkinud hulgiluumurde, on tema kannatanu tervisekahjustused raskemate kilda kuuluvad. Lisaks kaasnesid kannatanule haiglaravil olles ka muud tervisehädad (tromb, lamatised). Kuigi SA PERH kannatanu haigusloo väljavõttes on märgitud haiglast väljakirjutamisel 20.02.2019 seisundiks paranenud, on eluliselt täiesti usutav, et ka pärast haiglast väljakirjutamist põhjustavad luumurrud, mille operatiivse ravimise käigus kasutati kinnitusstruktuure, kannatanule edasisi valusid ja liikumisvaevusi. Seda, et kannatanu vajab lisaks haiglas saadud ravile edasist täiendavat meditsiinilist abi, viitab SA PERH kannatanu haigusloo väljavõttes märgitu, et kannatanu pidi haiglast väljakirjutamise järgselt pöörduma märtsi lõpus ortopeedi vastuvõtule. Kuivõrd kannatanule on määratud raske liikumispuue kuni 16.01.2024, siis saab ka sellest järeldada, et kannatanu vaevused on mõõdetavad aastates, need ei ole lühiajalise iseloomuga. Seega kohus leiab, et on tõendatud ja eluliselt ka täiesti ustav, et tsiviilhagis kirjeldatud liiklusõnnetuses saadud vigastused põhjustasid kannatanule valu ja hingelisi üleelamisi õnnetuse ajal, haiglaravi perioodil kui ka pärast seda. Kannatanu väited, et tekitatud tervisekahjustused on põhjustanud tema elukvaliteedi ja heaolu languse, on igati asjakohased. 41.

§ 134

lg 2 näeb ette, et isikule kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju eest väljamõistetava rahalise hüvitise suuruse otsustab kohus

§ 127lg 6 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel. Hüvitise suuruse hindamisel arvestab kohus kohtupraktikat (vt näiteks selle kohta Riigikohtu õigusteabe osakonna kohtupraktika kordusanalüüs „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviil- ja kriminaalasjades esimese- ja teise astme kohtutes

  1. aastal“ https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/analyysid/2017/Mittevaralise%20kahju%20 h%C3%BCvitamine%20tsiviil-%20ja%20kriminaalasjades%202016.pdf ning „Eesti esimese ja teise astme kohtutes välja mõistetud mittevaralise kahju hüvitised aastatel 2014-2016“ https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/analyysid/2017/Tabel_Mittevaralise%20kah ju%20h%C3%BCvitised%20esimese%20ja%20teise%20astme%20kohtutes%20aastatel%20201 4-2016.pdf Nii on kriminaalasjades
  2. aastal liiklussüütegudega tekitatud mittevaralise kahju hüvitise suurus olnud vahemikus 5000 kuni 30 000 eurot, kusjuures mediaan oli 9750 eurot. Kohus arvestab mittevaralise kahju suuruse määramisel asjaolu, et kannatanu sai liiklusõnnetuses hulgitrauma, ka seda, et lisaks enam kui kuu aja pikkusele haiglaravile on vajalik edasine meditsiiniline abi ortopeedi juures ning füsioteraapia tegemine, samuti, et saadud vigastuste tõttu vajas kannatanu mitmeid kuid lähedaste abi, tema iseseisev toimetulek oli piiratud. Ka seda, et saadud tervisekahjustuste tõttu on kannatanu liikumine piiratud ning seotud valuaistinguga või ebamugavustundega veel aastaid.
  3. Kohus arvestab ka

§ 134

lg 5 sättega, mille kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Mittevaralise kahju hüvitis peab olema proportsionaalne õigusrikkumise raskusega. On keeruline, kui mitte võimatu välja tuua mingit põhimõtet, mis näitaks, millisel juhul on rikkumine raske või kerge. Tegu on üksikjuhtumile antava hinnanguga. Praegusel juhul süüdistatava tegevuse tõttu saabus KarS § 423 lg 1 koosseisus näidatud kergem tagajärg ning süüdistatav suhtus liiklusnõuete järgimisse hooletult, mis on kergeim ettevaatamatuse vorm. Rikutud liiklusnõudeid oli küll mitu, kuid kõikide nende peamine eesmärk oli sama, mitte kahjustada teist liiklejat.

  1. Kohus arvestab mittevaralise kahju hüvitise määramisel ka asjaoluga, et M. A. Vatunen siiralt kahetses juhtunut. Kohtuistungil viimases sõnas süüdistatava poolt avaldatu näitab, et ta elab liiklusõnnetuse põhjustamist ja kannatanule kannatuste tekitamist sisemiselt sügavalt üle. Arvestades L. B.le tekitatud tervisekahjustuse raskust ja ulatust, nendega tekitatud valu suurust, 12 1-20-2438 luude fikseerimiseks vajalikke operatsioone, enam kui kuu aja pikkust haiglaravil viibimist ja edasist jätkuvat meditsiinilise abi vajadust, haiglaravi järgselt mitme kuu vältel sõltumist lähedaste abist, kestvat piiratust liikumisel, peab kohus antud juhul mõistlikuks mõista solidaarselt süüdistatavalt ja tsiviilkostjalt kui kindlustusandjalt välja kannatanule liiklusõnnetuse tulemusena tekitatud mittevaralise kahju katteks 6000 eurot. Nimetatud mittevaralise kahju hüvitis 6000 eurot hõlmab eneses AAS „BTA Baltic Insurance Company“ Eesti filiaali varasemalt tasutud mittevaralise kahju hüvitist 3200 eurot. Tasumata mittevaralise kahju hüvitise suurus on 2800 eurot (6000-3200). Viiviste nõude lahendamine
  2. Kannatanu esindaja taotles süüdistatavalt ja tsiviilkostjalt alates hagi menetlusse võtmisest kuni nõude täitmiseni viivise väljamõistmist. Kohus rahuldas mittevaralise kahju nõude kohtu õiglasel äranägemisel 6000 eurot, mis hõlmab eneses tsiviilkostja poolt varasemalt tasutud 3200 eurot.

§ 100

järgi on kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kannatanu esindaja taotleb süüdistatavalt ja tsiviilkostjalt solidaarselt alates hagi kohtumenetlusse võtmisest, s.o 11.06.2020 kuni kohustuse lõpliku täitmiseni kannatanu kasuks viivist

§ 113

lg 1 sätestatud määras.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§ 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas.

§ 94

lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimise operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

  1. jaanuari ja
  2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eelnevast lähtudes tuleb välja mõista solidaarselt M. A. Vatunenilt ning AAS „BTA Baltic Insurance Company“ Eesti filiaalilt L. B. kasuks alates hagiavalduse kohtumenetlusse võtmisest 11.06.2020 kuni kannatanu kasuks väljamõistetud mittevaralise kahju nõude 2800 eurot (6000-3200) täitmiseni viivist

§ 113

lg 1 sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 2800 eurot, kuna kohus ei pea mõistlikuks olukorda, kus viivis ületab põhinõude suurust. MENETLUSKULUD

  1. KrMS § 306 lg 1 p 14 kohaselt peab kohus lahendama kriminaalmenetluse kulude küsimuse. Esmalt kohus tuvastab menetluskulude liigi, olemasolu ja suuruse ning seejärel lahendab küsimuse sellest, kes peab menetluskulud kandma.
  2. Menetluskuludena on käesolevas asjas käsitatavad ekspertiiside tegemisega tekkinud kulud (KrMS § 175 lg 1 p 3, valitud kaitsjale ja esindajale makstud mõistliku suurusega tasud (KrMS § 175 lg 1 p 1), samuti teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistva otsustega kaasnev sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9).
  3. Isiku kohtuarstliku ekspertiisi (akt nr 19E-PÕI0046) tegemise maksumus oli 84 eurot (tl 43) ning liiklustehnilise liiklusekspertiisi (akt nr 19E-LL0011) tegemise maksumus oli 457 eurot (tl 50). Isiku kohtuarstliku ekspertiisi puhul oli tegemist isiku keeruka kohtuarstliku ekspertiisiga, mis hõlmas mitme meditsiinilise dokumendi läbitöötamist. Kohtuekspertiisiseaduse § 274 p 2 järgi on isiku keeruka kohtuarstliku ekspertiisi hind 84 eurot ning § 274 p 13 kohaselt liiklustehnilise ekspertiisi hind 457 eurot. Ekspertiiside kulud on esitatud õiges suuruses.
  4. Kannatanu esindaja esitatud õigusteenuse osutamise lepingu kuluarvestuse järgi (kohtutoimiku tl 23) järgi on klient kohustatud tasuma osutatud õigusteenuse eest 2527,50 eurot. Kohtuvaidlustes taotles kannatanu esindaja viidatud menetluskulude väljamõistmist solidaarselt süüdistatavalt ja tsiviilkostjalt. Kuluarvestuse kirjelduse ja vältuse põhjal leiab kohus, et enamik 13 1-20-2438 kulusid on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Aktsepteeritavaks ei pea kohus loetelust tunnistajate otsimist FB (Facebooki) kaudu ning tunnistajate küsitlemist telefonitsi, kuivõrd nimetatud ülesanne lasub kohtueelsel menetlejal, mitte kannatanu esindajal. Arvestades, et kõnealuse tegevuse toimumisaeg on täpsustamata, kuid kuluarvestuse loetelus paikneb see 06.02.2019 ja 13.05.2019 tegevuste vahel, pidi kõnealune tegevus aset leidma ajavahemikul 06.02.2019-13.05.
  5. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on tunnistaja O. K. kuulatud üle 05.02.2019, st enne, kui algas kuluarvestusest nähtuv esindustegevus ja järelikult ka enne, kui toimus kuluarvestuses näidatud tunnistajate otsimine FB-st ja nende küsitlus telefonitsi. Hagiavalduses ühelegi tunnistaja ütlusele nõuete tõendamisel ei tugineta. Järelikult ei olnud tunnistajate otsimine FB-st ja nendega vestlus kriminaalmenetlusega seoses vajalik tegevus ja kohus jätab selle kirje kuluarvestusest välja. Ülejäänud kuluarvestuses toodud kulud on olnud vajalikud ja tekkinud seoses käesoleva kriminaalmenetlusega ning kohus nõustub arvestuses märgitud ajakuluga. Riigikohtu praktika kohaselt lähtutakse valitud esindajale makstud tasu mõistlikkuse hindamisel samadest asjaoludest nagu valitud kaitsja õigusabi tasu puhul (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtuotsus nr 1-19-31 p 26). Lähtuvalt Riigikohtu praktikast tuleb menetluskulude osas silmas pidada kriminaalasja mahukust ja keerukust ning kas taotletav tunnitasu on mõistliku suurusega. Mõistliku suurusega tunnitasuks on peetud nii 130 eurost tunnihinda koos käibemaksuga, kui ka 140 eurost tunnihinda, millele lisandub käibemaks (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 1-19-31 p 26 ja otsus nr 1-17-4309 p 39), kuid 180 euro suurust tunnihinda, mille sisaldub käibemaks on peetud juba ebamõistlikuks (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtumäärus nr 1-16-9171 p 18). Praegusel juhul on uuritud tõendite maht väike ja kaasus ei ole kuigi keerukas. Kuluarvestuse kohaselt oli esindaja tunnitasu 125 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus loeb nimetatud tunnitasu suuruse aktsepteeritavaks. Arvestades eeltoodut loeb kohus kannatanu esindajale makstud mõistliku suurusega tasuks 2452,50 eurot (esitatud kuluarvestusest arvestatakse maha tunnistaja otsimise ja küsitlemise kulu 0,5 h ehk 75 eurot).
  6. Tsiviilkostja esindaja esitatud taotluses esindaja kulude väljamõistmiseks (kohtutoimiku tl 24-31) palutakse jätta tsiviilkostja menetluskulud kannatanu L. B. kanda ja mõista kannatanult välja tsiviilkostja kasuks 2188,80 eurot. Taotlusele on lisatud arved 2006053, 1912030, 2002040, 2009001 ja kontoväljavõte tasumiste osas. Arvel 2006053 on tasu suurus koos käibemaksuga 146,40 eurot ja kogu töömaht (kogus) 1,01 tundi, arvel 1912030 350,40 eurot ja töömaht 2,26 tundi, arvel 2002040 676,80 eurot ja töömaht 4,42 tundi ning arvel 2009001 528 eurot ja töömaht 3,40 tundi. Kontoväljavõttel on näha, et tsiviilkostja on teinud advokaadibüroole Kaevando ja Partnerid OÜ ülekande arve 1912031 eest summas 105,60 eurot ning arve 2001055 eest summas 552 eurot, kuid viidatud arveid, millest nähtuks õigusteenuse kirjeldus, ei ole kohtule esitatud, mistõttu ei saa kohus pidada neid ülekandeid käesoleva kriminaalasjaga seotuks. Kohtule esitatud arvetel toodud spetsifikatsioonide ja vältuse põhjal on olnud kulud vajalikud ja tekkinud seoses käesoleva kriminaalmenetlusega. Kohus nõustub esitatud arvete ajakuluga. Eelmises punktis toodud põhjendustele tuginedes loeb kohus nimetatud tunnitasu suuruse aktsepteeritavaks. Arvestades eeltoodut loeb kohus kannatanu esindajale makstud mõistliku suurusega tasuks 1701,60 eurot (146,40+350,40+676,80+528).
  7. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha suurus 1,5-kordne palga alammäär, s.o 876 eurot.
  8. Süüdistatava kaitsja esitatud süüdistatava menetluskulude nimekirja (kohtutoimiku tl 3448) järgi on süüdistatava menetluskulude suuruseks 2496,01 eurot.
  9. KrMS § 180 lg 1 järgi hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse käesoleva seadustiku §-s 182 sätestatud erandeid. Praegusel juhul kohus tegi süüdimõistva kohtuotsuse ning isiku kohtuarstliku ekspertiisi ja liiklustehnilise ekspertiisi kuludele ning sundrahale KrMS § 182 erandid ei kohaldu, seetõttu need kulud summas 1417 eurot (84+457+876) peab süüdistatav hüvitama riigieelarvesse. Arvestades asjaolu, et süüdistataval tuleb riigieelarvesse tasutavate menetluskulude kõrval hüvitada kannatanule mittevaralise kahju hüvitis ning viivised, samuti kanda rahaline karistus, siis võimaldab kohus süüdistataval tasuda 14 1-20-2438 riigieelarvesse tasutavad menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 kuu jooksul igakuiste maksetena (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12).
  10. KrMS § 182 lg 3 tulenevalt jaotab kohus tsiviilhagi osalise rahuldamise korral tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulud kõiki asjaolusid arvestades kannatanu, süüdimõistetu ja tsiviilkostja vahel. KrMS § 381 lg 6 kohaselt KrMS-s reguleerimata küsimuse lahendamisel tsiviilhagi menetlemisel lähtutakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatust. Praegusel juhul KrMS § 182 lg 3 ei nähtu, kas kulude jaotamine peaks toimuma solidaarselt või kindlaksmääratavates osades. TsMS § 165 lg 3 esimese lause kohaselt, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi praktikas on leitud, et juhul, kui kaotanud poolel on mitu kostjat või hagejat, tuleb neilt reeglina kogu asjas vajalik ja põhjendatud kohtukulu välja mõista solidaarselt, kui nad teostavad hagejaga ühist õigust või kaitsevad end ühiselt hageja vastu. Kui kaaskostjad on solidaarvõlgnikud põhinõude suhtes, puudub üldjuhul mõistlik põhjus käsitada neid kohtukulude hüvitamise nõude suhtes teisiti. (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kohtuotsus nr 3-2-1-120-08 p 16). Seega kohus lähtub praegusel juhul menetluskulude jaotamisel solidaarsuse põhimõttest.
  11. Kohus jättis kannatanu tsiviilhagi varalise nõude osas rahuldamata, mittevaralise nõude osas rahuldas tsiviilhagi täielikult lähtudes kohtu õiglasest äranägemisest ning rahuldas ka tsiviilhagis esitatud viivisenõude. Kuna 2/3 hagist rahuldati, peab kohus õiglaseks, et 2/3 kannatanu tsiviilhagi menetlemisest tekkinud kuludest (st 1635 eurot, mis on 2/3 summast 2452,50 eurot) mõistetakse välja solidaarselt süüdistatavalt ja tsiviilkostjalt kannatanu kasuks. Kuna 1/3 tsiviilhagist jäi rahuldamata, siis on õiglane jätta 1/3 kannatanu tsiviilhagi menetlemisest tekkinud kuludest (st 817,50 eurot, mis on 1/3 summast 2452,50 eurot) kannatanu enda kanda. Kuna tsiviilkostjal tekkisid kannatanu tsiviilhagiga menetluskulud ning 1/3 tsiviilhagist jäi rahuldamata, siis oli ta selles ulatuses end hageja vastu kaitses edukas. Kohus peab õiglaseks 1/3 tsiviilkostjal tsiviilhagi menetlemisest tekkinud kulude (st 567,20 eurot, mis on 1/3 summast 1701,60 eurot) kannatanult L. B. välja mõistmist tsiviilkostja kasuks ning 2/3 tsiviilkostjal tsiviilhagi menetlemisest tekkinud kulude (st 1134,40 eurot, mis on 2/3 summast 1701,60 eurot) tsiviilkostja enda kanda jätmist. Kohtu hinnangul süüdistatava valitud kaitsja kulud eneses tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulusid ei sisalda. Seda põhjusel, et kaitsja koostatud kaitseaktis ja kaitsekõnes ei ole esitatud täpsemaid põhjendusi hagis toodud nõuetele vastuvaidlemisel. Süüdistataval tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulude puudumisele viitab ka asjaolu, et kaitsekõnes tõi kaitsja esile, et toetab tsiviilkostja poolt esitatud vastuväiteid tsiviilhagile neid kordamata. Samuti kaitsekõnes, aga ka kohtule esitatud menetluskulude nimekirjas taotles kaitsja süüdistatava õigeksmõistmisel tema menetluskulude (kaitsekulude) riigi poolt hüvitamist. Kaitsja ega süüdistatav ei esitanud taotlust süüdimõistmise korral süüdistatava valitud kaitsja tsiviilhagi menetlemisest tulenevate kulude väljamõistmiseks kannatanult. Seega jäävad süüdimõistva otsuse tegemisel valitud kaitsja kulud süüdistatava enda kanda kooskõlas KrMS § 180 lg
  12. ASITÕENDID JA ÄRAVÕETUD ESEMED
  13. KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Seega peab kohus võtma seisukoha süüdistusakti p 17 loetletud ning kriminaalasja toimikus ümbrikus (tl/nr 58) paikneva 2 CD-plaadi osas. Ümbrikule kantud teksti järgi on ühel CD-plaadil kõnesalvestis, mida kohtus uuriti, kuid mis oli võõrkeelne. Ümbrikul oleva teksti järgi on teisel CD-plaadil fotod sündmuskohast, mida kohtuistungil ei uuritud. Kohus leiab, kuna CD-plaatidel olevad andmed on puudutavad kohtuliku uurimise esemeks olevat kuritegu, siis tuleb need objektid pärast kohtuotsuse jõustumist jätta kriminaalasja materjalide juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) Katrin Mikenberg kohtunik 15 1-20-2438 Riigikohtu 23.09.2021 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 15.10.2020 kohtuotsus. 16

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.