lg 2 p 2, 3 järgi ja karistamises liitkaristusena vangistusega 3 aastat 7 kuud 25 päeva Menetluse ese süüdimõistetu vangistusest vabastamise otsustamine Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Kätlin Lumi Prokurör kirjaliku arvamusega abiprokurör Valdo Gerassimov Süüdimõistetu Kaarel Evart (isikukood: 38302286022; vabanemisjärgne elukoht: xxx-xxxx x xxxxxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx; viibib vangistuses Tartu Vanglas) Kaitsja (riigi õigusabi korras) vandeadvokaat Raul Tosmann tingimisi enne tähtaega RESOLUTSIOON Juhindudes
MS § 426, § 432 kohus määras:
aasta juunis, 2017. aasta novembris, 09.08.2018) ja mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust;
lg 1 alusel loeti nimetatud karistus kaetuks Kaarel Evartile Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 08.11.2018 otsusega mõistetud karistusega, s.o vangistusega 3 aastat 4 kuud 25 päeva ning karistuseks mõisteti 3 aastat 4 kuud 25 päeva vangistust ning tunnistati süüdi
aasta kevadel) ja mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust;
lg 2 alusel suurendati Kaarel Evartile mõistetud karistust 3 kuud vangistust Tartu Maakohtu 08.11.2018 otsusega mõistetud karistuse võrra, s.o 3 aastat 4 kuud 25 päeva vangistust ja Kaarel Evartile mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 7 kuud 25 päeva vangistust. Vangistuse kandmise alguseks loeti 15.05.
lg 2 p 2 - mitte tarvitama alkoholi;
lg 2 p 4 - otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks;
Prokurör oma kirjalikus arvamuses avaldas, et ta nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Kaarel Evarti tingimisi ennetähtaegset vabastamist (tl 135-136). Süüdimõistetu Kaarel Evart osales kohtulikus arutamises kaugülekuulamise vahendusel. Süüdimõistetu avaldas kohtuistungil, et ei oska vastata, kas soovib tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanemist. Vabanemise korral asuks elama xxx-xxxx x xxxxxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxxxxxx. Sissetulekuks oleks esialgu pension, viimati oli see 460 eurot. Tartu Vanglas viibib juba 1,5 kuud avavanglas. Saab ise käia poes ja kui on võimalus, siis ka tööl käia. Praegu seda võimalust ei ole. Vangla kontaktisikuga temal suhteid ei ole ning temaga vestlusel ei ole käinud. Iseloomustuse on kontaktisik ise kirjutanud ja valla sotsiaaltöötajale helistanud. Vabanemise korral läheb xxxxxxx valda elama. Kohustustega katseajaks, millise ettepaneku kriminaalhooldaja on teinud, on nõus. Kaitsja taotles Kaarel Evarti tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamist. Kaitsja leidis, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise formaalsed ja materiaalsed eeldused on täidetud. Peamine eeldus, õiguskuulekas käitumine vangla tingimustes on olemas. Kaitsja juhtis tähelepanu, et kinnipeetava iseloomustuses ei tooda välja, et isik on paigutatud avavanglasse soodusrežiimile ja vangla sisekorraeeskirjade kohaselt on K. Evart eeskujulik vang, keda tohtis paigutada avavanglarežiimile. See iseloomustus ei ole objektiivne. Kaitsja palub kohtult Kaarel Evart tingimisi enne tähtaega vanglast vabastada ja katseaeg määrata ning käitumiskontroll ärakandmata karistusaja lõpuni, mis on 09.01.2023. Samuti leidis kaitsja, et K. Evart suudab täita kriminaalhooldusametniku poolt märgitud kohustusi: mitte tarvitada alkoholi, otsida endale töökoha ja osaleda sotsiaalprogrammis. II Kohtu põhjendus
lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. 3 Kaarel Evart on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle poole, sealjuures üle nelja kuu, seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Kohus märgib esmalt, et üksnes sätestatud tähtaja saabumine ja sellega formaalsete eelduste täidetus ei anna iseenesest süüdimõistetule subjektiivset õigust vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks, vaid kohtul tuleb arvestada ka sisuliste eelduste täidetusega (RKKKm nr 3-1-1-18-11 p 9.1).
lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on inimese edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Hinnates Kaarel Evarti käitumist vangistuse ajal, on kohus seisukohal, et tema käitumine vangistuse ajal on olnud korrektne ja ennetähtaegset vabastamist toetav. Kaarel Evartil puuduvad distsiplinaarkaristused ja ta on kinnisest vanglast ümberpaigutatud avavanglasse, mis on positiivne asjaolu vabastamisküsimuse otsustamisel. Positiivse asjaoluna väärib ka märkimist, et Tartu Vangla esitatud materjalidest, s.h kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetul on vanglast ennetähtaegse vabanemise korral võimalus elama asuda aadressile xxx-xxxx x xxxxxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxxxxxx . Tegemist on kahetoalise ahiküttega korteriga, mis on renoveerimisjärgus ning kodukülastuse käigus korteris mööbel puudus. Vannituba korralik, pesemisvõimalus olemas. Omaniku sõnul on kinnipeetava soovi korral võimalik mööblit ka korterisse organiseerida. Kinnipeetava ainsaks kuluks korteris jääb elektri tasumine ja küttepuude hankimine. Lisaks on neil kokkulepe, et kinnipeetav aitab omaniku teistes korterites remonditöid teha. Vangla iseloomustuses märgitakse, et Kaarel Evart on kriminaalkorras karistatud 7 korral ning vanglakaristust kannab esimest korda. Karistusregistri andmete kohaselt (tl 44-51) on süüdimõistetul 3 kehtivat kriminaalkaristust, mistõttu jätab kohus tähelepanuta Tartu Vangla iseloomustuses mainitud varasemad arhiveeritud karistused. Nendel karistustel ei ole õiguslikku tähendust otsustamaks Kaarel Evarti vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamise põhjendatuse üle. Negatiivsete asjaoluna tulevad kõne alla süüdimõistetu isik ja tema varasem elukäik ning kuriteo toimepanemise asjaolud. Viimati, enne Kaarel Evarti karistamist Tartu Maakohtu 20. mai 2021 otsusega
lg 2 p 2, 3 järgi kriminaalasjas nr 1-21-2770, oli Kaarel Evart karistatud: 1) Tartu Maakohtu 08.11.2018 otsusega
lg 2 p 3 järgi vangistusega 3 aastat 4 kuud 25 päeva; 2) Tartu Maakohtu 13.11.2017 otsusega
§-de 117 lg 1, 4231 ja 418 lg 1 järgi vangistusega 1 aasta 5 kuud 28 päeva, mis asendati üldkasuliku tööga 538 tundi tähtajaga 2 aastat; 3) Tartu Maakohtu 25.05.2016 otsusega
§-de 121 lg 1 ja 4231 järgi vangistusega 3 kuud tingimisi katseaeg 1 aasta. Käesolevalt kannab Kaarel Evart vangistust 3 aastat 7 kuud 25 päeva Tartu Maakohtu 20.05.2021 otsusega
lg 2 p 2, 3 järgi mõistetud liitkaristusena, s.o korduvalt lähisuhtes toime pandud kehalise väärkohtlemise eest, kokku 6 kuriteo episoodis. Varasemalt on Kaarel Evart omanud ilma vastavat luba elukohas tulirelva ja padruneid (väidetavalt leidis eelnimetatu maja seina seest ja soovis seda maha müüa), samas elas koos nelja alaealise lapsega. Samuti on Kaarel Evartit korduvalt karistatud sõiduki süstemaatilises juhtimisõiguseta juhtimises, mis selgelt viitavad riskivale ja hoolimatule elustiilile. Analüüsides süüdimõistetu kuritegude toimepanemise asjaolusid, eelkõige kehalise väärkohtlemisega seonduvat, on tõsiseks probleemiks, et Kaarel Evart ei suuda teiste isikutega tekkinud probleeme ja erimeelsusi lahendada verbaalsel teel, vaid eelistab kasutada füüsilist 4 vägivalda. Kaarel Evarti 05.04.2014.a. ja 16.02.2018.a. toimepandud kehalise väärkohtlemise asjaoludest nähtuvalt ilmneb tema hoolimatu ja jõhker suhtumine kannatanutesse, mõlemal juhul on kannatanut löödud põlvega. Tartu Maakohtu 20.05.2021.a. kohtuotsusest nähtub, et lisandunud on perevägivald laste suhtes, mis on eriti taunitav. Oma alaealiste laste suhtes on K. Evart korduvalt ja pikema ajavahemiku vältel tarvitanud füüsilist vägivalda, mille tagajärjel on lastele tekitatud füüsilist valu ja tervise kahjustusi (haavu, marrastusi, hematoome). Asjaolu, et Kaarel Evart vägivalla kasutamist kannatanute suhtes eitab, ei anna piisavat alust veendumuseks, et süüdimõistetu tegelikult suudab oma süütegusid analüüsida ja edaspidi ennetähtaegse vabanemise korral hoiduda impulsiivsest ja vägivaldsest käitumisest. Lisaks eeltoodule kohus juhib tähelepanu asjaolule, et Kaarel Evart on hinnanud vabaduses oma majanduslikku toimetulekut heaks. Soovib vabaduses alustada uue metsandusfirmaga ning tegeleda edasi autode remondi ja edasimüügiga. Samas lähtuvalt hetkeolukorrast ei saa vabaduses töökoha olemasolus kindel olla ning võib eeldada, et isiku peamiseks sissetulekuallikaks saab olema üksnes töövõimetuspension. Nähtuvalt vangla esitatud kirjalikest materjalidest on Kaarel Evartil TÄITIS registri andmetel tasumata nõudeid 39498,61 euro väärtuses. Arvestades K. Evarti tasumata nõuete suurust võib majanduslike raskuste ilmnemisel võib süüdimõistetu puhul esineda risk majandusalaste kuritegude toimepanemiseks. Kohtu hinnangul on negatiivne seegi, et Kaarel Evarti pani toime 16.02.2018.a. kuriteo, milline kvalifitseeriti
lg 2 p 3 järgi (milles kohus tegi süüdimõistva kohtuotsuse 08.11.2018), ajavahemikul, mil K. Evart sooritas üldkasuliku töö tunde ja oli allutatud käitumiskontrollile. Eelmärgitud asjaolu ei sisenda kohtule veendumust, et süüdimõistetu ennetähtaegse vangistusest vabastamise korral reaalselt suudab täita käitumise kontrollnõudeid ja ei pane katseajal toime uusi kuritegusid. Kuigi kinnipeetava puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu need kohtu hinnangul üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks
Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Arvestades isiku varasemat käitumismustrit, s.h toimepandud kuritegude rohkust, puudub kohtul veendumus, et süüdimõistetu suudaks vangistusest ennetähtaegse vabastamise korral seaduskuulekalt käituda ja katseaja edukalt läbida. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et Kaarel Evarti ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks alused puuduvad ja ta tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Asja läbivaatamisega seonduvate menetluskulude määramist põhjendab kohus järgnevalt. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab kohus, kui isik ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Kaitsja on esitanud kohtus taotlused riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, millest nähtuvalt on kaitsja osutanud Kaarel Evartile riigi õigusabi summas 194,40 eurot (s.h käibemaks 32,40 eurot). Kohus leiab, et kaitsja esitatud riigi õigusabi tasutaotlus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ja kuulub täielikult rahuldamisele. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja kulude suurus. Kriminaalmenetluse kulude 5 hüvitamiseks tuleb Kaarel Evartilt välja mõista kriminaalmenetluse kuluna riigi õigusabi tasu 194,40 eurot riigi kasuks. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.