KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Mõtsnik Määruse tegemise aeg ja koht 15. september 2021. a Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-9641 Tsiviilasi N. G. kohustustest vabastamise mene

§ 175lg 2 p 2 alusel.

28.06.2021 esitas seisukoha võlausaldaja S AS, mille kohaselt jätab võlausaldaja võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. 28.06.2021 esitas seisukoha B AS. Võlausaldaja hinnangul ei ole võlgniku kohustustest vabastamine õigustatud ja palub jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Võlausaldaja märgib, et kohustustest vabastamise menetluse kestel on võlausaldajale laekunud 769,57 eurot, mis moodustab 4,39% nõudest. Võlausaldaja hinnangul ei ole usutav, et isikul puudub võimalus igasuguse sissetuleku teenimiseks ca pooleteise aasta jooksul (03.2020 kuni 06.2021). Võlgnik peab tegema endast kõik mõistliku, et mingisugune sissetulek leida. Võlausaldaja hinnangul on võlgniku tegevus/tegevusetus süülise iseloomuga ning võlgnik on jätnud täitmata pankrotiseaduses ning talle kohtu poolt määratud kohustused. Võlausaldaja hinnangul ei ole käesoleval juhul põhjendatud võlgniku kohustustest vabastamine, eelkõige põhjusel, et võlgnik on süüliselt rikkunud oma seadusest tulenevaid kohustusi. 29.06.2021 teatas võlausaldaja AS S, et nõue on tasutud. 14.09.2021 edastas kohus võlgnikule usaldusisiku aruande täpsustamise nõude. Kohus märkis, et 15.06.2021 esitas seisukoha võlausaldaja kohtutäitur K. P.. Võlausaldajale teadaolevalt saab isik töövõimetoetust 469,03 eurot ning temaga on lisaks sõlminud töötamise registri andmete kohaselt VÕS lepingu E OÜ (xxxx). Töötamise registri andmetel ei ole tegemist tasuta töötamisega. Kohus palus võlgnikul selgitada, kas tal on sõlmitud leping E OÜ-ga ning kas võlgnik töötab antud ettevõttes. Töötamise korral tuleb esile tuua ka töötasu ning selgitada miks ei ole võlgnik kohut 2 sellest varem teavitanud. 14.09.2021 esitas võlgnik selgituse kohtunõudele. Võlgnik selgitab, et alates 2014. aastast töötas ta lihtöölisena Xxxx hotellis, kus tema otseseks ülemuseks oli alati olnud isik V. L.. Nimetatud isik on nii R OÜ kui ka E OÜ juhatuse liige. 31.08.2017 võlgniku selgituste juurde lisatud tõend tööandjalt tõendab, et võlgnik töötas ettevõttes R OÜ. Kuni 01.2019 laekus võlgniku töötasu ettevõttelt R OÜ ning alates 02.2019 kuni 03.2020 tegi ülekandeid tõepoolest ettevõte E OÜ. Võlgnik ei juhtinud nimetatud asjaolule tähelepanu, kuivõrd tema töökoht, töökohustused, töötasu kui ka ülemus jäid samadeks. Võlgnik oli seisukohal, et E OÜ maksab töötasu R OÜ eest ning ei sekkunud ettevõtete vahelistesse suhetesse. Võlgnikku ei teavitatud, et tema tööandja on muutunud, kuivõrd faktiliselt tema töökorralduses ei olnud midagi muutunud. Kokkuvõttes kinnitab võlgnik, et ta ei ole ning ei ole kunagi kavatsenud oma sissetulekut varjata, ta ei saanud sissetulekut, mis ei olnud võlgniku aruannetes kajastatud ning alati täitis oma kohustusi võlausaldajate huve silmas pidades. Võlgnik soovib veel märkida, et kohtutäituri võlgnikule tehtud etteheide seoses töötasu väidetava varjamisega on talle arusaamatu, kuivõrd võlgniku 21.11.2017 kohtutäiturile saadetud päringule selle kohta, kuhu saab võlgnik teha ülekandeid seoses kohtutäituri nõudega, vastas kohtutäitur, et võlgniku vastu on kõik menetlused lõpetatud, millest tulenevalt ei pea kohtutäituril olema mingit õigustatud huvi käesoleva menetlusega seonduvalt. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (

) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

§ 175

lg 2 p 1 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos ning

§ 175

lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

§ 176

lg 1 kohaselt lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Tulenevalt

§ 175

lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast (

§ 175lg 4).

Võlausaldaja AS S teatas, et võlgnevus on tasutud ning võlausaldaja S AS jätab kohustustest vabastamise kohtu otsustada. Võlausaldajad kohtutäitur K. P. ja B AS paluvad lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ja jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Kohus leiab, et on täitnud

§ 175

lg-st 3 tuleneva nõude, kui andis võlgnikule, usaldusisikule ja võlausaldajatele võimaluse kirjaliku seisukoha esitamiseks (vt Riigikohtu 20.06.

1. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 16). Käesolevaks hetkeks on möödunud kohustustest vabastamise menetluse algatamisest 5 aastat ning võlgnik on esitanud taotluse, millega palus lõpetada kohustustest vabastamise menetluse ja vabastada võlgnik allesjäänud kohustustest. Usaldusisik esitas viimase usaldusisiku aruande 31.05.
2. Aruande kohaselt võlgnik ei tööta. Alates 28.08.2014 töötas võlgnik lihttöölisena R OÜ-s osalise tööajaga, tema töötasu suurus oli alla seaduses sätestatud miinimumpalga (kuni 200 eurot kuus). Võlgnik ei saanud töötada täiskoormusega oma terviseseisundi tõttu - aastal 1995 oli võlgnikul diagnoositud xxxx, mistõttu ta vajas iga 2-tunnise töötamise järel vähemalt 15-minutilist 3 vaheaega puhkamiseks ning nimetatud tingimus töökohtadel, kuhu võlgnik on kandideerinud, ei olnud vastuvõetav. Vaatamata seda pärast pankroti väljakuulutamist tegeles võlgnik aktiivselt tööotsingutega, ent paraku ei olnud ta tööandjate jaoks kõige atraktiivsem töötaja. Alates 01.09.2017 asus võlgnik osalise tööajaga tööle ettevõttesse C OÜ ning tema igakuine palk moodustas 250 eurot. Alates oktoobrikuust 2017 hakkas võlgnik täitma oma kohustusi võlausaldajate (S AS ja B AS ees).
3. aastal halvenes võlgniku tervis oluliselt, mille tulemusena ei olnud ta enam võimeline täitma oma töökohustusi samas ulatuses nagu varem. Võlgnik esitas taotluse Eesti Töötukassale töövõime ulatuse hindamiseks, mille tulemusena on talle määratud puuduv töövõime kuni vanaduspensioni. Tänase päeva seisuga ei ole võlgniku tervis parenenud ja on halvenenud. Perioodil 2017 kuni 05.2021 on võlgnik teinud võlausaldajatele järgmised ülekanded: S AS-ile kokku 96,84 eurot; B AS-ile kokku 438,40 eurot. Kohus möönab, et võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud vähesel määral, kuid kohtu hinnangul on selleks esinenud objektiivsed põhjused. Kohus leiab, et olukorda, kus võlgnikul ei ole kohustustest vabastamise menetluse jooksul kehva tervisliku seisundi tõttu võimalik teenida sellist töötasu, millest väljamakseid teha, ei saa käsitleda võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevusena. Sealjuures on võlgnik teinud eeltoodule vaatamata väljamakseid võlausaldajatele. Näiteks on Riigikohus leidnud, et üldjuhul on pankrotivõlgnik kohustustest vabastamise menetluse ajal tõepoolest kohustatud töötama täistööajaga, kuid tulutoova tegevuse mõistlikkuse hindamisel tuleb arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega (RKTKm 2-11-24696 p 18). Eesti Töötukassa on võlgnikule määranud puuduva töövõime alates 29.11.2018 kuni vanaduspensionieani. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei saa võlgniku kohustuste süüliseks rikkumiseks pidada asjaolu, et võlgnik ei ole saanud töötada olukorras, kus tema tervislik seisund on väga kehv. Võlgnik on esitanud kohtule tervislikku seisundit tõendavad tõendid. Kohus märgib, et võlgniku tervisliku seisundi tõttu ei ole põhjendatud ka kohustustest vabastamise menetluse pikendamine. Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole rikkunud

§-s 173 sätestatud kohustusi. Arvestades eeltoodut, ei ole kohus tuvastanud asjaolusid, mis takistaks võlgnikku täitmata jäänud kohustustest vabastamisest. Kohus märgib täiendavalt, et põhjendatud ei ole võlausaldaja kohtutäitur K. P. seisukoht, et võlgnik on rikkunud süüliselt enda kohustusi, jättes üle andmata usaldusisikule mittearestitavast sissetuleku osast 75%, kuna võlgnik töötab VÕS lepingu alusel E OÜ-s. Kohus märgib, et võlgnik on esile toonud, et E OÜ maksis töötasu R OÜ eest ning ei sekkunud ettevõtete vahelistesse suhetesse. Võlgnikku ei teavitatud, et tema tööandja on muutunud, kuivõrd faktiliselt tema töökorralduses ei olnud midagi muutunud. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et võlausaldaja vastuväited ei ole põhjendatud. Samuti on võlgnik tõendanud, et võlausaldaja kohtutäitur K. P.i büroo töötaja kinnitas 21.11.2017, et võlgniku osas on menetluse lõpetatud. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus võlgniku taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ning lõpetab kohustustest vabastamise menetluse

§ 175lg 8 alusel.

Tulenevalt

§ 172

lg-st 4 vabastab kohus võlgniku kohustusest kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik 4