← Eesti

2-21-105985/8

Obsah (11)§ 62§ 444§ 173§ 174§ 162§ 138§ 177§ 178§ 456§ 468§ 317

KOHTUOTSUS TAGASELJAOTSUS Harju Maakohus Kohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Helina Luksepp Otsuse tegemise aeg ja koht 06. august 2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-105985 Tsiviilasi Aktsiaselts Plu

§ 62lg 2).

Kohtuotsuse selgitused

§ 444lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:

  1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 05.03.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult R Kilt (kostja) 3043,40 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 11.03.2021 kostjale makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul talle kätte toimetada. Sellest tulenevalt lõpetas Pärnu Maakohus 27.04.2021 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule jätkamiseks hagimenetluses. 2
  2. Hageja esitas 04.05.2021 Harju Maakohtule hagi kostja vastu, mille kohus võttis 25.05.2021 määrusega menetlusse ning kohustas kostjat hagile vastama 14 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
  3. Nõude aluseks on hageja ja kostja vahel 07.03.2019 sõlmitud kompromissileping/võlatunnistus nr xxx (kompromissleping/võlatunnistus sõlmimise aluseks oli 22.02.2017 väikelaenuleping nr xxx). Kuna kostja ei täitnud laenulepinguga võetud kohustusi, siis muutus leping alates 16.09.2019 tervikuna sissenõutavaks (kompromissileping/võlatunnistus p 3.1). Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevust 1421,54 eurot, enne 07.03.2019 sissenõutavaks muutunud viivist 820,74, viivist põhinõudelt 509,20 eurot (perioodi 16.09.2019-04.05.2021 eest), edasiulatuvat viivist, lepingu sõlmimise tasu 30 eurot ja sissenõudmiskulu 35 eurot. Hageja nõuab kostjalt ka menetluskulude (riigilõivu 300 eurot ja õigusabikulude 420 eurot) hüvitamist ning menetluskuludelt viivist.
  4. Hagi toimetati kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (teate avaldamise kuupäev 17.06.2021, kättetoimetatuks lugemise kuupäev 03.07.2021). Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (19.07.2021) ega käesoleva ajani hagile vastanud.
  5. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Menetluskulud
  6. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1).

7.

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 138

lg 2, § 139, § 144 p 1 ja § 175 lg 1 alusel on riigilõiv ja lepingulise esindaja kulu põhjendatud kulutused ja need tuleb kostjalt hageja kasuks põhjendatud ulatuses välja mõista. Riigilõivu tasumist on kontrollitud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest.

  1. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on poole kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui pool ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (Riigikohtu 03.06.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga, kuna hageja on piiratud käibemaksukohustuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sundkäibemaksuna maha arvestada. Seega arvestab kohus hagejale hüvitatavate menetluskulude summa kindlaksmääramisel õigusabikulu summa koos käibemaksuga.
  2. Hageja lepingulise esindaja tasu on esitatud 3,5 töötunni eest, kokku 420 eurot (koos käibemaksuga), s.o 100 eurot/h. Kohtu hinnangul oli praegusel juhul tsiviilasi õiguslikult lihtne ja väikse mahuga, tegemist on standardse hagiavaldusega, hageja on esitanud selliseid korduvalt. Kohtu hinnangul on põhjendatud lepingulise esindaja kulu 120 eurot (koos käibemaksuga).
  3. Seega tuleb kostjalt välja mõista menetluskulu hüvitamiseks 420 eurot (300 eurot riigilõiv ja põhjendatud lepingulise esindaja tasu 120 eurot koos käibemaksuga).

§ 177lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab kohus välja ka viivise menetluskuludelt.

11.

§ 178

lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui 3 vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Kohtu täiendavad selgitused 12. Kohus selgitab, et

§ 456

lg 3 järgi tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta. 13.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 14. Eeldused otsuse kättetoimetamiseks avalikult

§ 317alusel on täidetud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.