← Eesti

2-21-2636/14

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks 30.08.2021 avaliku e-toimiku kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-21-2636 Tsiviilasi C M R hagi K R vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind Hagihind 2628 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: C M R (ik: XXX; elukoht: XXX) Hageja seaduslik esindaja: S S (ik: XXX; elukoht: XXX) Kostja: K R (ik: XXX; elukoht: XXX) 18.05.2021 toimunud kohtuistungil ja jätkuvalt kirjalikus menetluses esindajad Asja arutamine RESOLUTSIOON

  1. Jätta rahuldamata hageja taotlus 11.08.2021 esitatud tõendite vastuvõtmiseks.
  2. Hagi rahuldada osaliselt.
  3. Välja mõista K Rlt elatis C M R ülalpidamiseks perioodi 18.02.2020 – 17.02.2021 eest summas 2996,61 eurot ja alates 18.02.2021 250 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni.
  4. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise viis ja kord, mille kohaselt on K R kohustatud temalt väljamõistetud elatise üle kandma S Si arvelduskontole nr XXX märkides maksekorralduse selgitusse „elatis“ ning millise perioodi eest elatist makstakse. Kohtuotsuse jõustumise ajaks sissenõutavaks muutunud elatise on K R kohustatud tasuma viivitamatult pärast kohtuotsuse jõustumist ja igakuise jooksva elatise iga jooksva kuu
  5. kuupäevaks nagu on soovinud hageja. Menetluskulude jaotus.
  6. Jätta C M R menetluskulud 85 % ulatuses K R kanda ja 15 % ulatuses tema enda kanda.
  7. Välja mõista K Rlt C M R kasuks 350,20 eurot hageja menetluskulude katteks.
  8. Menetluskulud tuleb K Rl tasuda viivitamatult pärast kohtuotsuse jõustumist S Si arvelduskontole nr XXX märkides maksekorraldusse, et makse tehakse menetluskulude katteks. Edasikaebamise kord. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused. S Si ja K R kooselust sündis 09.11.2003 tütar C M R. C M R on S Si ainuke laps. Hageja õpib XXX ja lõpetas seal käesoleval aastal X klassi. Hageja elab kahekesi koos emaga. S S töötab AS-s G4S ja tema neto töötasu suuruseks kuus on ligikaudu 1000 eurot. Hageja emale kuulub korteriomand XXX, kus hageja koos oma emaga elab, 10 278 m2 maatulundusmaad XXX, mille ühisomanikuks on ta koos T S, ning sõiduauto XXX (väljalaskeaasta 2002).
  9. Kostja ei ole hageja ülalpidamiseks elatist maksnud üle 15 aasta.
  10. Kostja töötas kuni 30.06.2021 AS-s S L, kus tema neto töötasu suurus oli ligikaudu 2000 eurot kuus. Tööleping lõpetati nimetatud kuupäeval poolte kokkuleppel.
  11. Kostjal on lisaks hagejale veel kaks alaealist last, kelle ülalpidamiseks maksab ta elatist kokku 580 eurot kuus.
  12. Kostja on K OÜ, A R OÜ, K ja K K OÜ, W OÜ ja M OÜ osanik ja/või juhatuse liige.
  13. Hageja palub kohtule esitatud hagis kostjalt välja mõista jooksva elatise seaduses sätestatud miinimummääras ehk 292 eurot kuus ja tagasiulatuva elatise perioodi 18.02.2020 – 17.02.2021 eest summas 3509 eurot, sest kostja hageja ülalpidamises ei osale vaatamata sellele, et hageja ja tema ema on kostjalt elatise maksmist palunud. Hageja väidetel on tema ülalpidamiskulud kuus kokku 584 eurot ning tema ema üksi ei suuda hagejat üleval pidada.
  14. Hageja ülalpidamiskulud koosnevad kuu lõikes järgmisest: - eluasemekulud (kommunaalid, TV, elekter) 91 eurot; - söögiraha 160 eurot; - sidekulud (mobiilteenuse kasutamise eest + telefoni järelmaks) 18 eurot; - kulutused tervishoiule 20 eurot, hilisemalt esitatud menetlusdokumendis märgitu kohaselt 55 eurot + vajadus breketite järele hambumuse parandamiseks, mille maksumus on 3900-4000 eurot; - kulutused hügieenitarvete ostmiseks (juuksur, pesemisvahendid) 30 eurot; - kulutused koolikohustuste täitmiseks 40 eurot; - kulutused riietele ja jalanõudele 50 eurot;
  20. Lk 2

(8)muud vältimatud püsikulud (trennid, huviringid) 50 eurot; vaba aja veetmisega seotud kulud 25 eurot; majapidamise ja mööbli soetamisega kaasnevad kulud 25 eurot; muud kulud (sünnipäeva korraldamine jmt) 35 eurot.
  1. Oma nõude tõendamiseks esitas hageja oma pangakonto väljavõtte, hageja ja kostja vahelise kirjavahetuse, hageja sünnitunnistuse, S Si pangakonto väljavõtte tema sissetuleku tõendamiseks, kinnistusraamatu väljavõtte S Sile kuuluva kinnisvara kohta, väljavõtte S Sile kuuluva sõiduki kohta, S Si pangakonto väljavõtte apteegist ravimite ostmise kohta, hagejal diagnoositud haiguste väljavõtte ja talle välja kirjutatud ravimid, SmileID Hambakliiniku teatise hagejal ortodontilise ravi vajaduse kohta ning selle maksumuse kohta ja SA Tallinna Lastehaigla tõendi hagejal diagnoositud sklerodermia kohta. - Kostja vastuväited ja põhjendused.
  2. Kostja vastuväidete kohaselt hagile ei ole ta maksnud elatist hageja ülalpidamiseks seetõttu, et teda on 16 aasta vältel kõrvale hoitud hageja kasvatamisest ja temaga kohtumisest. Seetõttu eeldas kostja, et kuna lapse ema on võtnud kostjalt võimaluse lapsega suhelda, on ta võtnud omale ka kohustuse last ülal pidada.
  3. Vaatamata sellele on kostja teinud hagejale sünnipäevaks neljal korral 100 eurose ülekande ning pakkunud hagejale ka võimalust viienda klassi lõpetamise puhul I-phone saada, kuid hageja tema pakkumisele ei vastanud.
  4. Kostja sõnul ei ole tal võimalik maksta hagejale elatist 292 eurot kuus. Sest tal on veel kaks ülalpeetavat last. Pealegi on hageja ema majanduslik olukord kostja arvates tema omast parem, mistõttu peab tema ka rohkem lapse ülalpidamisse panustama. Hageja emal on korter, talle kuulub veel üks kinnistu ning tal on auto. Kostja seevastu elab üürikorteris ning talle kuuluva sõiduautoga Honda Civic ta sõita ei tohi, sest see on ralliauto, soetatud laenuga (laenu igakuine tagasimakse 323 eurot) tulevaseks pensionisambaks.
  5. Kostja väidetel on hageja ülalpidamiskulud ka üle paisutatud, kuid millised konkreetsed kulud, ei osanud ta öelda. Küll aga peaks kostja väidetel lähtuma hageja ülalpidamiskulude kindlaksmääramisel hoopis
  6. aasta uuringust „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“, mille kohaselt peaksid hageja kulud kuus piirduma 327 euroga kuus.
  7. Tagasiulatuva elatise osas leidis kostja, et seda välja mõista ei saa, sest see oleks ebaõiglane, hageja pole seda varasemalt nõudnud ning see kahjustaks ka kostja majanduslikku olukorda oluliselt.
  8. Tegelikult tuleks elatist vähendada alla seaduses sätestatud alammäära, sest kostjal on lisaks hagejale veel kaks last ning arvestada tuleks elatise väljamõistmisel ka sellega, et hageja saab 60 eurot kuus peretoetust.
  9. Kostja esitas kohtule oma vastuväidete tõendamiseks oma kirjavahetuse XXX lastekaitsetöötajaga ja XXX sotsiaalpedagoogiga, oma pangakonto väljavõtted, mille kohaselt maksab ta A Rle oma alaealiste laste ülalpidamiseks elatusraha 580 eurot kuus, A G söögiraha 400 eurot kuus, AS-le Inbank laenu tagasi 323,35 eurot kuus, saab töötöötasu AS-lt S L 2074,75 eurot kuus, oma e-kirjad hagejale, kostjale kuuluvate äriühingute registrikaardid, laenulepingud, mis kostja on äriühingu juhatuse liikmena sõlminud, ning töölepingu lõpetamise kokkuleppe AS-ga S L. Kohtuotsuse põhjendused. Lk 3
(8)
  1. Materiaalõiguslikuks aluseks käesoleva vaidluse lahendamisel on perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 96 ja § 97 punkt 1, mille kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama ning alaealine laps on õigustatud elatist saama. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt Riigikohtu
  2. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-13 p 17, Riigikohtu
  3. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13 jt).
  4. Lapse ülalpidamise ulatust reguleerib PkS § 99, mille lõigete 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Osundatud seadusesätete kohaselt tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (vt Riigikohtu
  5. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15 ja Riigikohtu otsus
  6. jaanuari 2014.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-165-13 p 15). Nimetatu eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid (vt Riigikohtu
  7. mai
  8. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19, Riigikohtu
  9. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15).
  10. PkS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena), kusjuures PkS § 101 lõike 1 kohaselt ei tohi igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad. Riigikohus on oma lahendis
  11. oktoobrist 2012.a. tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 16 ja 16.01.2013.a. lahendis p 17 märkinud, et PkS § 101 lg 1 sätestatust tulenevalt tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt RK lahend 3-2-1-37-11 p 12).
  12. Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 sätestatust on kostja tõendamise koormuseks asjaolu, et ta on oma lapse ülalpidamisest osa võtnud vaidlusalusel perioodil.
  13. Kohus selgitas pooltele nende tõendamiskoormust asja menetlusse võtmise määruses, täiendavalt pooltele tehtud kirjas ning kohtu korraldaval istungil.
  14. Lisaks eelpool nimetatud seadusesätetele juhindub kohus käesoleva vaidluse lahendamisel ka PkS § 102 lõikes 2 märgitust, mille kohaselt ei vabane vanemad oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ühelgi juhul ning kui vanem ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma alaealisele lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra, kui selleks esineb mõjuv põhjus.
  15. Kohus võtab kõigepealt seisukoha selles kas elatise hagi kostja vastu on õiguslikult põhjendatud või mitte, sest vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 369 sätestatule võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida oma korduvaid kohustusi tulevikus õigel ajal. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine. Sellisele seisukohale on asunud oma lahendis 3-2-1-33-11 p 18 Riigikohus. Kohus asub seisukohale, et kostja on rikkunud oma alaealise lapse ülalpidamise kohustust juba üle 15 aasta, sest ta ei ole andnud oma alaealise lapse ülalpidamiseks elatist, millest tulenevalt on hagi esitamine Lk 4
(8)kostja vastu õiguslikult põhjendatud. Asjaolu, et hageja ei tahtnud või hageja ema ei lubanud kostjat hagejaga suhelda, ei vabasta kostjat oma lapse ülalpidamise kohustusest.
  1. Edasi kontrollib kohus kas hageja poolt nõutav elatise suurus on põhjendatud. Hageja palub kostjalt elatise välja mõista seaduses sätestatud miinimummääras. Kostja palub vähendada hageja kasuks väljamõistetavat elatise suurust põhjusel, et tal on lisaks hagejale veel kaks alaealist last, et hageja saab riiklikku peretoetust 60 eurot kuus ja, et kostja arvates on hageja ema varaline olukord parem kui kostjal. Kohus on seisukohal, et üldjuhul ei või igakuine elatis ühele lapsele PKS § 101 lg 1 kohaselt olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (miinimumelatis), mille suuruseks on käesoleval aastal 584 eurot. Miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt nt Riigikohtu
  2. märtsi
  3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13). Tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses (vt nt Riigikohtu
  4. jaanuari
  5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 17). Vaid juhul, kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud ja kogutud tõendite alusel kindlaks teha (vt nt Riigikohtu
  6. jaanuari
  7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15). Käesoleval juhul ei väida hageja, et tema vajadused oleksid suuremad kahekordsest elatise miinimummäärast.
  8. Erandina saab alla seaduses sätestatud alammäära alaealisele lapsele elatise PkS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi välja mõista mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks võib PkS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kuna mõjuv põhjus on PkS § 102 lg 2 neljandas lauses sätestatud näidisloeteluna, saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks (vt nt Riigikohtu
  9. märtsi
  10. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13). Riigikohus on asunud oma lahendites seisukohale, et arvestada tuleb mõjuva põhjuse hindamisel esmajoones sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, st ka miinimumelatisest väiksema elatise maksmisel saaksid lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud. Samas tuleb arvestada, et kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega. Samuti on Riigikohus leidnud, et mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab olla lisaks seaduses nimetatutele ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse miinimumist väiksemad vajadused (nt mastaabisäästu tõttu) või nende katmine muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega), samuti vanema halb varaline seisund. Seda juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve.
  11. Kohus on seisukohal, et kuivõrd käesolevas asjas on tõendatud poolte kohtuistungi antud ütlustega ja poolte poolt esitatud dokumentaalsete tõenditega, et: - hageja on oma ema ainuke laps; - kostjal on lisaks hagejale veel kaks alaealist last (vaidlus puudub); - kostja sissetulek oli võrreldes hageja ema sissetulekuga kaks korda suurem, mida tõendavad S Si ja K R pangakonto väljavõtted ning kostja tööleping on lõpetatud Lk 5
(8)poolte kokkuleppel ehk töölepingu lõpetamine on olnud kostja ja tema tööandja vaba tahe ja ühine soov, mida tõendab töölepingu lõpetamise kokkulepe; - hageja emale kuulub küll korteriomand ja maatulundusmaa Pärnumaal, mida tõendavad kinnistusraamatu väljavõtted, kuid kostjale kuulub seevastu mitu äriühingut, kus ta on osanik ja/või juhatuse liige, mis tõendab, et kostjal on võimalik teenida sissetulekut ka lisaks palgatööle. Kostja poolt esitatud laenulepingut tõendavad küll laenu võtmist äriühingute poolt, kuid arvestades laenulepingu tingimusi, on laenud võetud väga soodsatel tingimustel ning teadmata on miks üldse oli vaja laenulepinguid sõlmida, millest tulenevalt laenulepingute sõlmimine kostja poolt juhitud äriühingute poolt elatise suurust mõjutada ei saa; - kostja ei ole üle 15 aasta oma alaealise lapse ülalpidamiskohustust täitnud, mis tähendab, et selle arvelt on kostjal olnud võimalik säästa või siis paremini elada kõik need aastad; - oma teiste laste ülalpidamiseks on kostja maksnud elatist kokku 580 eurot kuus ehk 290 eurot lapse kohta, mis tähendab, et kostja majanduslik olukord on võimaldanud seda teha; - hageja ülalpidamiskulud kuus on 584 eurot, sest kostja vastupidist tõendanud ei ole ning „Lapse vajaduspõhine miinimumelatise“ lõpparuanne nimetatut ümber ei lükka; - hageja saab riigilt peretoetust 60 eurot kuus, on kohtu hinnangul põhjendatud kõiki eeltoodud asjaolusid arvesse võttes kostjalt välja mõista hageja ülalpidamiseks elatis alla seaduses sätestatud miinimummäära ehk 250 eurot kuus. Kohus leiab, et kostja on võimeline teenima sellises ulatuses sissetulekuid, et maksta oma kõigile kolmele lapsele elatist vähemalt 250 eurot kuus ja seejuures ka ennast ülal pidada.
  1. Hageja nõude osas välja mõista kostjalt elatis ka tagasiulatuvalt, juhindub kohus PkS § 108 sätestatust, mille kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd poolte vahel puudub vaidlus selles, et juba hagi esitamise ajaks ei olnud kostja 15 aasta vältel hagejale ülalpidamist maksnud, hageja ja tema isa kirjavahetus tõendab, et juba
  2. aastal on hageja küsinud kostjalt raha enda ülalpidamiseks, kuid kostja on sellest keeldunud põhjusel, et hageja temaga ei suhtle, on kostjalt põhjendatud elatis välja mõista ka tagasiulatuvalt perioodi 18.02.2020 kuni 17.02.2021 eest kokku summas 2996,61 eurot {94,82 eurot (11 x 250 : 29, mis on elatis 2020 a veebruari 11 päeva eest) + 2750 eurot (11 x 250 ehk elatis 2020 märts – 2021 jaanuar eest) + 151,79 (17 x 250 : 28 ehk elatis 2021.a. veebruari 17 päeva eest)}. Kohtu hinnangul ei ole kostjalt elatise tagasiulatuv väljamõistmine tema uhtes ebaõiglane ega pane teda ka majanduslikult nii halba seisukorda, et ta seda teha ei saaks ega suudaks, sest kostja on oma kohustuse täitmisest niivõrd pika aja jooksul kõrvale hoidunud ja sellega omale raha säästnud, mida muuhulgas kinnitab ka asjaolu, et tal on olnud võimalik osta omale sõiduauto Honda Civic ralli sõitmise eesmärgil, mida ta väidetavalt hoiab omale pensionisambana. Kui kostja oma kohustust alaealise lapse ees jooksvatest sissetulektest täita ei suuda, tuleb tal oma vara võõrandada ja selle arvel oma kohustus täita.
  3. Tulenevalt hageja soovist ja TsMS § 445 lg 1 sätestatust, tuleb kohtuotsusega kindlaks määrata ka selle täitmise viis ja kord. Kuna PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette, tuleb kostjat kohustada kohtuotsusega maksma elatist ette iga jooksva kuu
  4. kuupäevaks, nagu hageja seda soovinud on, hageja seadusliku esindaja Lk 6
(8)S Si arvelduskontole nr XXX märkides maksekorralduse selgitusse kellele ja millise perioodi eest elatist tasutakse. Tõendite vastuvõtmisest keeldumine.
  1. Juhindudes TsMS § 237 lg 1 jätab kohus rahuldamata hageja taotluse täiendavate tõendite vastuvõtmiseks, mis olid esitatud koos hageja lõplike seisukohtadega 11.08.2021, sest kohus andis pooltele aega esitada tõendeid kuni 07.06.
  2. Seega olid need tõendid esitatud hilinenult. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine.
  3. TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb kulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.
  4. Kuivõrd kohus rahuldab hagi elatise väljamõistmiseks osaliselt, peab kohus põhjendatuks jaotada poolte menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, s o jätta hageja menetluskuludest 85 % kostja kanda ja 15 % hageja enda kanda.
  5. Kostja kohtule menetluskulude nimekirja ei esitanud ja ka toimikust ei nähtu, et ta menetluskulusid kandnud oleks.
  6. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuluna kulu õigusabiteenuse osutamise eest summas 412 eurot, mis on tasu 9 tunni ja 20 minuti ulatuses hageja esindamise eest nii kirjalikus menetluses, kui ka kohtuistungitel.
  7. Kostja hageja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud.
  8. Tulenevalt asjaolust, et menetlusosalise menetluskuludeks on TsMS § 138 kohaselt nii kohtukulud kui ka kohtuvälised kulud ehk TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate kulud, peab kohus põhjendatuks välja mõista kostjalt hagejate kasuks menetluskulud, mis on nende esindaja poolt õigusabi osutamise kulu hagejatele.
  9. Kohtu hinnangul on hageja poolt taotletav menetluskulu suurus ja selle osutamiseks kulunud aeg kooskõlas käesoleva kohtuvaidluse keerukuse, kohtule esitatud menetlusdokumentide mahu ja kohtuistungil asja arutamiseks kulunud ajaga.
  10. Tulenevalt eeltoodust ning kohtuotsuse p-s 35 märgitust kuulub K Rlt väljamõistmisele hageja kasuks menetluskulu 350,20 eurot (85 % kogu hageja menetluskulust). Tsiviilasja hinna määramine.
  11. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Kuna hageja esitas kohtusse nõude välja mõista elatis seaduses sätestatud miinimummääras, on hagihind käesolevas asjas 2628 eurot (9 x 292). /digitaalselt allkirjastatud/ Lk 7
(8)Piret Randmaa kohtunik Lk 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.