← Eesti

1-17-2673/30

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

  1. august 2021 Kohtuasja number 1-17-2673 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk ja Aarne Sarjas Kohtuasi Andres Ilma (isikukood 37601040242) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
  2. juuli 2021 määrus Määruskaebuse esitaja süüdimõistetu Andres Ilm Teised määruskaebemenetluse pooled prokuratuur, esindaja abiprokurör Daniel Toom Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus Viru Ringkonnaprokuratuuri RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
  3. juuli 2021 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Menetluse käik
  4. Harju Maakohtu
  5. märtsi 2017 otsusega tunnistati Andres Ilm süüdi karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p 2 järgi ning teda karistati 6-aastase vangistusega. KarS § 65 lg 2 ja § 73 lg 4 alusel suurendati seda karistust A. Ilmale Harju Maakohtu
  6. septembri 2015 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa, s.o 3 aasta 1 kuu ja 29 päeva pikkuse vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 9 aastat 1 kuu ja 29 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algust arvati A. Ilma kahtlustatavana kinnipidamisest
  7. novembril 2016 ja karistusaeg lõppeb
  8. jaanuaril
  10. Viru Vangla esitas
  11. juunil 2021 Viru Maakohtule materjalid A. Ilma tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
  12. Viru Vangla ega prokuratuur A. Ilma vabastamist ei toeta. Vaidlustatud kohtumäärus
  13. Viru Maakohus jättis
  14. juuli 2021 määrusega A. Ilma hoolimata vabastamise formaalsete eelduste täidetuses vangistusest vabastamata, põhjendades seda kokkuvõtlikult järgmiselt. 1

(5)
  1. A. Ilma käitumine vangistuse ajal on olnud korrektne ja tema ennetähtaegset vabastamist toetav. A. Ilmal ei ole distsiplinaarkaristusi. Ta läbis sõltuvusteemalise loengute tsükli „Keemiline sõltuvus“, joovastisõltlastele suunatud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning alustas osalemist programmis „12 sammu“, mis katkes seoses tema Viru Vanglasse paigutamisega. Samuti osales ta eesti keele õppes, töötab hetkel majandustööde abitöölisena ning osaleb vestlustes seoses kuritegelike hoiakutega, suhtumisega ühiskonda ja motivatsiooniga loobuda kuritegelikust käitumisest. Ka A. Ilma elutingimuste osas on mitmeid positiivseid asjaolusid, mis toetavad mingil määral tema ennetähtaegset vabastamist. Nimelt on tal olemas perekond, elukoht vanemate juures ning garanteeritud töökoht. Siiski puudub kohtul veendumus, et A. Ilm oleks teinud oma kuritegelikust käitumisest praeguseks vajalikud järeldused ning kriminaalhooldus oleks tema uusi kuritegusid maandavaks teguriks.
  2. Vangla iseloomustuse kohaselt on A. Ilma kriminaalkorras karistatud viiel korral ning vangistust kannab ta teist korda. Kuna karistusregistri andmete kohaselt on kehtivad vaid kaks kriminaalkaristust, jätab kohus tähelepanuta vangla iseloomustuses mainitud varasemad arhiveeritud karistused. Kehtivad on A. Ilmale Harju Maakohtu
  3. ja
  4. aasta otsustega mõistetud karistused: teda karistati mõlemal korral KarS § 184 lg 2 p 2 järgi. Sellest järeldub, et A. Ilmal on kalduvus panna toime suures koguses narkootikumide käitlemisega seonduvaid kuritegusid. Kuritegude põhjuseks on majandusliku kasu saamine, soodusteguriks sõltuvus, sidemed isikutega, kes on seotud organiseeritud kuritegevusega ning isiku enda kuritegelikud hoiakud. Praegu on A. Ilm pooleliolevas kriminaalasjas kahtlustatav kuritegelikku ühendusse kuulumises (KarS § 255).
  5. A. Ilm on narkootikumide tarvitaja ja
  6. aastal diagnoositi tal akuutses seisundis narkosõltuvus. Kohtuistungil avaldas A. Ilm rahulolematust mitmete asjaolude osas, mida vangla on iseloomustuses märkinud, sh heroiini tarvitamine, mida ta enda sõnul pole kunagi teinud. Kohus märgib, et kui A. Ilm ei nõustu tema kohta koostatud iseloomustusega, on tal võimalik vaidlustada selles toodut halduskorras. Kohus hindab isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise üle otsustamisel KarS § 76 lg-s 4 toodut kogumis, seega mitte ainult vangla iseloomustuses märgitut.
  7. Kohtu hinnangul on tõenäoline, et A. Ilm ei teadvusta endale narkootikumidega seotud probleemi täit tõsidust ja selle seost kuritegeliku käitumisega. Kahtlemata on positiivne, et A. Ilm on täitnud osaliselt individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid. Samas on mitmed programmid alles ees. Narkootikumide tarvitamine on olnud A. Ilma elustiili osa ja sellest tulenevalt on kohtu arvates äärmiselt oluline läbida kõik sõltuvuskäitumisega seotud programmid. On tõsi, et A. Ilm ei ole alates
  8. aasta novembrist joovet tekitavaid aineid tarvitanud. See aga ei ole tema enda tahtesaavutus, vaid vanglas ongi juurdepääs sellistele ainetele tugevasti pärsitud. Sõltuvusainetest loobumine ei ole nii kerge, kui kinnipeetav seda arvab. Kahjuks on tõenäoline, et vabaduses pöördub A. Ilm endise elustiili juurde, hakates taas narkootilisi aineid tarvitama. See suurendab uute kuritegude toimepanemise tõenäosust.
  9. A. Ilma puhul on oluline seegi, milline saab olema tema majanduslik toimetulek. A. Ilmal on palju võlgu. Need raskendavad tema toimetulekut vabaduses ja suurendavad uue kuriteo riski. A. Ilmal on küll väidetavalt võimalik tööle asuda. Teatmik.ee andmetel maksab aga A. Ilma väidetav tulevane tööandja töötajatele keskmiselt vaid 545 eurot kuus. Seepärast on kahtlust äratav A. Ilma väide, et ta hakkab teenima kuus 1000 eurot. A. Ilmale pakutakse lihttööd, mis on füüsiliselt koormav ja rutiinne. Seega võib töösuhe jääda lühiajaliseks ja A. Ilm võib pöörduda tagasi märksa meele- ja harjumuspärasema tulu teenimise viisi juurde, milleks on kuritegude toimepanemine. 2
(5)
  1. A. Ilma on varem kriminaalkorras karistatud, sealhulgas vangistusega. Seega ei ole varasemad karistused mõjutanud teda süütegudest hoiduma. Oma viimase kuriteo pani A. Ilm toime katseajal. Ka seekord ei pruugiks A. Ilm tema suhtes üles näidatud usaldust õigustada.
  2. Ka perekonna olemasolust ei saa teha väga kaugeleulatuvaid järeldusi. Lähivõrgustik vanemate ja laste näol oli A. Ilmal olemas ka varem, ent ta pani sellest hoolimata toime uue, s.o praeguse vangistuse aluseks oleva kuriteo.
  3. Elektrooniline valve ja kriminaalhooldus aitavad teostada kontrolli süüdimõistetu käitumise üle, kuid kumbki neist ei hoia ära uute kuritegude toimepanemist. Nende meetmetega ei ole võimalik ära hoida ei sõltuvusainete tarvitamist ega ebaseaduslikul teel sissetulekute hankimist. Määruskaebus
  4. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse A. Ilm, taotledes maakohtu määruse tühistamist ja enda vabastamist tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega. Määruskaebuse argumendid on kokkuvõtlikult järgmised.
  5. Kohus oleks pidanud kontrollima, kas vangla iseloomustuses toodud väited on õiged. Et ta seda ei teinud, rikkus kohus karistusseadustikku, kriminaalmenetluse seadustikku ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni. Nii on tõendamata ja alusetud väited A. Ilma sidemete kohta organiseeritud kuritegevusega seotud isikutega. Maakohus arvestas vangla iseloomustusele tuginedes, et
  6. mail 2018 ähvardas A. Ilm kambrikaaslast vägivallaga (seetõttu paigutati A. Ilm lukustatud kambrisse). Niisugune info ei vasta tõele, kuna A. Ilm ei ole kedagi vangistuses ähvardanud. Tegelik põhjus oli vastupidine: kui tema kambrikaaslane sai teada, et A. Ilm oli kunagi töötanud vanglas ja politseis, ei soovinud ta A. Ilmaga ühes kambris istuda ning esitas valekaebuse. Ka ei ole A. Ilm kunagi toidust keeldunud. Keegi ei ole pöördunud A. Ilma poole seoses koostööga ametnikega – ja lisaks ei ole kinnipeetavad ka millekski selliseks kohustatud.
  7. Pooleli olevale KarS § 255 järgsele kriminaalasjale viidates rikkus maakohus süütuse presumptsiooni.
  8. Ka viitas maakohus A. Ilma sõltuvusele. Sõltuvusega on A. Ilm aga motiveeritult tegelenud: ta on läbinud erinevaid programme, mis on andnud head oskused, et tulla vabaduses toime ilma narkootikumideta. A. Ilm on sõltuvusest vaba ning on oluline, et vabanemisel läheb ta elama oma vanematega ühisesse korterisse. Vanemate juures elamine aitab paremini kinnistada sõltuvusest vaba eluviisi kui üksinda elamine. Maakohus eksis, kui leidis, et A. Ilm ei teadvusta oma narkoprobleemi täit tõsidust. A. Ilm saab aru, et tal olid narkootikumidega tõsised probleemid ja et nende probleemidega oli seotud ka tema kuritegelik käitumine. Sellega seoses on aga A. Ilm läbinud vanglas neli programmi, vestelnud pidevalt psühholoogiga, täitnud täitmiskava, asunud majandustöödele ja käitunud korralikult. Järgi jäänud programmid on võimalik läbida vabaduses.
  9. A. Ilm on valmis muutusteks ning tema teod kinnitavad, et ta ei toeta subkultuuri ega kriminaalset eluviisi. Ta töötab koristajana, ehkki enamik vange seda subkultuursete hoiakute tõttu ei tee. Enamik kaasvange A. Ilmaga ei suhtle ja A. Ilma päevad mööduvad kambris keeli õppides ning ühe teise kinnipeetavaga malet mängides. Väide, et kuritegude toimepanemine on kujunenud A. Ilma majandusliku toimetuleku vahendiks, ei ole enam asjakohane. Nimelt on A. Ilm muutunud, leidnud endale töö ning tuleb edaspidi toime ausa tööga teenitud palga ja oma vanemate abiga.
  10. Tööandja garanteerib A. Ilmale netopalgaks 1000 eurot kuus. Tähtsust pole sellel, millist palka saavad teised töötajad. A. Ilm on suutnud vanglas tasuda 5000 euro ulatuses võlgu. Seega saab 3
(5)eeldada, et vabaduses hakkab ta oma võlgu veelgi kiiremini likvideerima. Võlad A. Ilma toimetulekut ei raskenda. A. Ilma vanemad on nõus teda abistama ning A. Ilm ei pea tegema vanemate juures elades kulutusi toidule ega eluasemele. Ka vanglasse on vanemad saatnud A. Ilmale raha, millest 50% ongi A. Ilm saanud anda võlgade katteks. Ei saa arvata, et tema tulevase töö iseloom annab aluse karta seda, et töösuhe ei kesta pikalt. Ka vanglas teeb A. Ilm lihtsat ja rutiinset tööd.
  1. A. Ilma kuriteo toimepanemisest on möödunud peaaegu kuus aastat, mistõttu ei ole kuriteol enam sedavõrd suurt kaalu, nagu tal kunagi oli.
  2. Elektrooniline valve võimaldaks teha kindlaks A. Ilma asukoha. See distsiplineeriks A. Ilma. Lisaks abistavad A. Ilma tugiisikutena tema vanemad, kes on samuti töötanud pikka aega justiitssüsteemis. Ootamatud ja iganädalased narkotestid oleksid abiks A. Ilma ellu sulandumisel ning garanteeriks, et nõuete rikkumisel tuleb A. Ilmal asuda uuesti vangistust kandma. Ringkonnakohtu seisukoht
  3. A. Ilma ennetähtaegne vangistusest vabastamine oleneb KarS § 76 lg 4 alusel antavast hinnangust ennetähtaegse vabastamise materiaalsete eelduste olemasolule. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise materiaalsete eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  4. aprilli 2017 määrus asjas nr 31-1-12-17, p 16)
  5. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus teinud A. Ilma ennetähtaegse vabastamise otsustamisel ühtegi sellist kaalutlusviga, mille tõttu võinuks kinnipeetav jääda ebaõigesti ennetähtaegselt vabastamata. Tõsi, nõustuda tuleb määruskaebuse esitajaga, et lubamatu oli maakohtu viide sellele, et A. Ilma kahtlustatakse kuritegelikku ühendusse kuulumises. Kuna selles kriminaalasjas süüdimõistvat otsust tehtud pole ning ka A. Ilm ise oma süüd ei tunnista, tuleb see kahtlustus kõrvale jätta. Lisaks viitas maakohus A. Ilma sidemetele organiseeritud kuritegevusega seotud isikutega. Määrusest ei nähtu otseselt, mille põhjal maakohus sellise järelduse tegi. Kui kohus pidas silmas pooleli olevat kriminaalmenetlust, siis äsja märgitust tulenevalt sellele toetuda ei saa. Teiseks võib kõne alla tulla vangla iseloomustuses märgitu, et vähemalt üks A. Ilma rahaliselt toetav inimene on seotud organiseeritud kuritegevusega. See väide jääb aga liiga ebamääraseks ja on tõendamata, mistõttu tuleb seegi tähelepanuta jätta. Need eksimused aga ei tingi maakohtu määruse tühistamist. Kuna ringkonnakohus suuresti nõustub maakohuga, ei korda kohtukolleegium juhinduvalt KrMS § 390 lg-st 1 ja § 342 lg 3 p-st 1 maakohtu põhjendusi üle, vaid vastab üksnes ülejäänud määruskaebuse argumentidele.
  6. Suurel osal A. Ilma väidetel selle kohta, justkui oleks kohus tuginenud vääralt vangla iseloomustuses toodud ebaõigele infole, pole aga alust. Nimelt on kohus küll vangla iseloomustuses märgitu ära toonud, pole aga mitmel puhul sellele infole toetund (selliseid asjaolusid tuvastanud). Nii toob maakohus näiteks määruse
  7. punktis välja vangla iseloomustuses märgitu väidetava
  8. mai 2018 ähvardamise kohta ning
  9. punktis ametnike koostöö mittetegemise kohta. Kohus aga neile asjaoludele ei tuginenud. Samamoodi on maakohus toonud määruses välja veel mitu vangla iseloomustusest nähtuvat asjaolu, mida ta aga arvesse võtnud ei ole. Ka ei saa öelda, et väär oleks olnud vangla iseloomustusest tulenev väide, et teatmik.ee kohaselt teenivad töötajad A. Ilma loodetava tulevase tööandja juures 545 eurot. Kas sellel väitel ka mingisugune tähendus on, on hoopis iseküsimus. 4
(5)
  1. Tõsi, üks tegur (peale käesoleva määruse punktis 22 märgitute) siiski võiks kõne alla tulla. Maakohus leidis vangla iseloomustusele tuginevalt, et A. Ilm tarvitas heroiini, ent A. Ilm seda eitab. On aga üheselt selge, et A. Ilm tarvitas uimasteid – ja ringkonnakohtu hinnangul pole kuigivõrd oluline, kas nende seas heroiin oli või mitte. A. Ilmal on kaks kehtivat kriminaalkaristust narkootiliste ainete suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest, seejuures viimase kohtuotsuse kohaselt alustas ta uute kuritegudega sama hästi kui kohe pärast eelmise kohtuotsuse kuulutamist. Samuti on oluline, et A. Ilmal on diagnoositud narkosõltuvus ning viimati tarvitas ta narkootikume vahetult enne praeguse vangistusega seonduvat kinnipidamist. Nende asjaolude pinnalt on igati alust pidada narkootikumide tarvitamist väga oluliseks A. Ilma uue kuriteo riskiteguriks.
  2. Ringkonnakohus jagab maakohtu kahtlusi selles, kas A. Ilm ikkagi teadvustab endale narkootikumidega seotud probleemi täit tõsidust ja selle seost kuritegeliku käitumisega. Tema varasem käitumine viitab sellele, et A. Ilm kas ei hoolinud uimatitega seonduva negatiivsetest tagajärgedest, ei suutnud neid tagajärgi endale adekvaatselt teadvustada või ei suutnud muul viisil käituda. Ei saa kindel olla, et nüüdki oleks teisiti. Tõsi, vanglas on A. Ilm oma sõltuvusprobleemiga tegelenud, kuid see ei garanteeri veel probleemi adekvaatset mõistmist ega välista vabaduses narkootikumide tarvitamisega jätkamist. Vangistuses on narkootikumidele juurdepääs oluliselt pärsitud, aga vabaduses on neid võrdlemisi kerge hankida. Seepärast on kõigiti võimalik, et vaatamata praegustele positiivsetele plaanidele võib A. Ilm vabaduses kogeda siiski tagasilangust. Seda enam, et ka varem oli tal väidetavalt perioode, kus ta narkootikume ei tarvitanud, kuid hiljem siiski sellega jätkas.
  3. A. Ilma vanemate juurde elamisel ringkonnakohus olulist narkootikumide tarvitamise riski maandavat mõju ei näe. Nimelt võib A. Ilm ka vanemate juures narkootikumide tarvitama hakata.
  4. Samuti ei saa arvata, et narkootikumide tarvitamise riski maandaksid piisavalt ennetähtaegse vabastamisega kaasnevad nõuded. Et A. Ilma peamine retsidiivsusrisk tuleneb äsja öeldust lähtuvalt narkootikumidest, tuleks tal narkootikumide tarvitamine keelata. Samas ilmneb ülal öeldust seegi, et A. Ilm ei pruugi seda keeldu täita suuta. Uimastite tarvitamine võib aga tingida sedagi, et võrdlemisi mõttetuks muutuvad ülejäänud kontrollmeetmed: narkojoobe tõttu võib A. Ilm need täitmata jätta.
  5. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et A. Ilma uute kuritegude toimepanemise riski suurendab mõningal määral ka A. Ilma vabanemisjärgne majanduslik olukord. A. Ilm pani kuriteod toime muu hulgas majandusliku kasu saamiseks. Kuigi vabaduses on A. Ilmal töökoht, on A. Ilmal siiski ka palju võlgu. Seega on tõenäoline, et suur osa A. Ilma igakuisest ametlikust sissetulekust võetakse täitemenetluste raames ära tasumata rahaliste nõuete katteks. Järele jääv summa ei pruugi aga vastata A. Ilma ootustele ja vajadustele, mis võib soodustada n-ö lihtsama teed minemist ehk kuritegude toimepanemisega jätkamist. Vanemate majanduslik abi oleks küll positiivne, aga seda ei pruugi olla piisavalt ega ka kuigivõrd kauaks. Lisaks on alarmeeriv, et A. Ilma varasemad ametlikud töökogemused on olnud võrdlemisi lühiajalised. Seega on võimalik, et ta ei suuda säilitada ka seda tööd, mida talle pakutakse praegu.
  6. Kuigi ringkonnakohus möönab, et vangistuses viibitud aja jooksul võib A. Ilma uute kuritegude toimepanemise oht olla mõnevõrra vähenenud, ei saa seda ohtu siiski korduvalt tõsiseid narkokuritegusid toime pannud A. Ilma puhul piisavalt väikseks pidada. Toodud põhjustel ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
  7. juuli 2021 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.