Obsah (4)

§ 120§ 65§ 121§ 238

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 1. märts 2021 (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-20-4195 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Ingeri Tamm K

§ 120lg 1 järgi üldmenetluses Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 15.

jaanuari 2021 otsus Apellatsiooni esitaja Lõuna Ringkonnaprokuratuur, esindaja Aro Siinmaa Süüdistatav Juri Kolesnikov, isikukood:

1. Asukoht: Tartu Vangla (Turu 56, Tartu), Eesti Vabariigi kodanik. Emakeel vene keel, valdab eesti keelt. Kriminaalkorras karistatud viiel korral. Tõkendit kohaldatud ei ole. Kaitsja Vandeadvokaat Kalju Kutsar RESOLUTSIOON:
2. Tartu Maakohtu
3. jaanuari 2021 kohtuotsus Juri Kolesnikovi õigeksmõistmises

§ 120lg 1 järgi tühistada.

2. Juri Kolesnikov tunnistada süüdi

§ 120lg 1 järgi ning mõista karistuseks 6 kuud vangistust.

3.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 06.11.2018 kohtuotsusega mõistetud kandmata karistuse 11 aastat 5 kuud 8 päeva, võrra. Alates 01.03.2021 jääb Juri Kolesnikovil liitkaristust kanda 11 aastat 11 kuud 8 päeva vangistust.

1. Välja mõista Juri Kolesnikovilt sundraha 876 eurot.
2. Välja mõista Juri Kolesnikovilt maakohtus kantud õigusabikuludest 565,20 eurot.
3. Maakohtus kantud õigusabikuludest 565,20 eurot, jätta riigi kanda.
4. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Valge & Uiga Valga osakond Juri Kolesnikovile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 108 eurot (sealhulgas käibemaks 18 eurot).
5. Eelmises punktis nimetatud menetluskulu 108 eurot, jätta Eesti Vabariigi kanda.
6. Prokuratuuri apellatsioon rahuldada. Menetluskulu tuleb tasuda makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole selleks tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord: Ringkonnakohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus
7. Juri Kolesnikovi süüdistatakse selles, et tema olles kinnipeetav Tartu, Turu 56 asuvas Tartu Vanglas, 12.02.
8. a kella 14:12 paiku Tartu Vangla süüdimõistetute eluhoone
9. eluosakonna kambris nr 477 ähvardas tervisekahjustuse tekitamisega meditsiiniosakonna õde L.J. it. Ta ütles inspektor M.I. ale, et kui teda kutsutakse meditsiiniosakonda vastuvõtule ja kui L.J. teda vastu võtab, siis ta torkab L.J. il pastakaga mõlemad silmad peast välja. J. Kolesnikov teadis ja arvestas sellega, et ähvardus tehakse vangla personali poolt teatavaks L.J. ile. M.I. kirjutas ähvardamise kohta ettekande, mille sisu tegi L.J. ile teatavaks Tartu Vangla teabe- ja uurimisosakond. L.J. võttis ähvardust reaalsena ja kartis, et J. Kolesnikov võib selle täide viia, sest J. Kolesnikov oli teda varasemalt rünnanud ning kandis selle eest karistust, samuti oli ähvarduse olemus kooskõlas kinnipeetava võimalustega kinnipidamiskoha tingimustes. Seega pani Juri Kolesnikov toime

§ 120

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui oli alust karta ähvarduse täideviimist. Maakohtu otsus

1. Tartu Maakohtu
2. jaanuari
3. a otsusega mõisteti J. Kolesnikov talle esitatud süüdistuses õigeks. Menetluskulud jäeti riigi kanda. 3.

§ 120

lg 1 näeb ette vastutuse tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamise eest, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. 3.1 Kriminaalasjas on tuvastatud, et süüdistatav J. Kolesnikov kannab Tartus, Turu 56 asuvas Tartu Vanglas Tartu Maakohtu 06.11.2018.a otsusega nr 1-18-1693 mõistetud liitkaristust – 13 aasta ja 9 kuu pikkust vangistust. 3.2 Tartu Vangla inspektor M.I. koostas 13.02.

1. a ettekande, milles ta kannab ette, et 12.02.
2. a kella 14.12 paiku süüdimõistetu J. Kolesnikov, kes paikneb 477 (A), sektsioon S8 (II üksus), pani toime järgmise rikkumise. 2 M.I. sisenes kinnipeetava kambrisse, et kätte anda kirjalikke vastuseid. Meditsiiniosakonna vastused olid ebatäpsed. Kinnipeetav ärritus vastuseid lugedes ja hakkas rääkima varasematest sarnastest kordadest. Kinnipeetav selgitas, et ei tea, mida peab tegema, et meditsiiniosakond teda kuulda võtaks ja probleemid lahendaks; ütles, et on sellel teemal rääkinud psühholoogiga, kes ei osanud midagi soovitada ja K.T. iga. /…/ Seekord oli kinnipeetaval valmis mõeldud ka meditsiinitöötaja L.J. i ründamise plaan: läheb vastuvõtule ja lööb pastakaga tal mõlemad silmad välja. Kinnipeetav selgitas, et L.J. ülbitses temaga viimasel vastuvõtul, kui kinnipeetav läks meditsiiniosakonda inhalaatorit saama: küsis, miks kinnipeetav valetab, käskis valetamise lõpetada ning keeldus inhalaatori väljastamisest. Kinnipeetav kavatseb rünnata, sest loodab, et siis võetakse lõpuks tema probleeme tõsiselt. Kinnipeetav on kindel, et saab karistust juurde, ta on enda sõnul valmis ka eluaegseks vangistuseks. Kinnipeetav loodab, et kohtus avaneb tal võimalus selgitada oma teo põhjuseid ja et kohtunik mõistab, et tal oli alus seda teha. 3.3 Kohtuistungil selgitas tunnistaja M.I. ettekande koostamise aluseks olnud asjaolusid. Kinnipeetav ei olnud rahul vastustega, mis ta meditsiiniosakonnast sai. J. Kolesnikov ärritus väga. Siis ta ütleski, et ta enam ei tea absoluutselt, mida ta peaks õieti tegema, et meditsiiniosakond teda kuulda võtaks ja vastaks tema küsimustele. Kui teda meditsiiniosakonda viiakse, siis ta ründab seda meedikut L.J. it ja torkab viimasel pastakatega silma. L.J. tuli jutuks seetõttu, et J. Kolesnikovil on L.J. iga juba pikaaegsem konflikt, et varasemalt neil oli selline kokkupõrge, et J. Kolesnikovi süüdistati meditsiinitöötaja ründamises ja kehavigastuste tekitamises. See oli paar aastat tagasi. Tunnistaja M.I. koostas ettekande juhtunu kohta ning andis ettekande kontaktisikule. L.J. ile ta süüdistatava räägitust ei teatanud. 3.4 Kannatanu L.J. , kes töötab Tartu Vanglas meditsiiniosakonna õena, avaldas kohtus, et 19.02.
3. a helistas talle teabe- ja uurimisosakonna juht, menetleja A.R. , kes uuris temalt, et kas ta teab, et teda on ähvardatud. Ta ei teadnud. Mõni päeva hiljem läks ta vanglasse ja siis A.R. rääkis sellest, et J. Kolesnikov oli läbi teise isiku avaldanud, et võtab pastaka tema juurde vastuvõtule tulles ja torkab silmad peast välja. 3.5 Süüdistatav J. Kolesnikov kirjeldas kohtus, et tal on L.J. iga olnud konflikt. L.J. ei osutanud talle meditsiinilist abi. Sisekontroll tuvastas, et L.J. ei toonud talle hapnikumaski. Teine kord oli eelmise aasta veebruaris. Jällegi tal oli probleem inhalaatoritega. Tema inhalaatorit ei vahetatud. Ta toodi meditsiini osakonda ja jällegi oli seal L.J. . L.J. hakkas teda kiusama sellega, et mida ta on prokurörile ja mida psühhiaatrile rääkinud. Ta rääkis nendest probleemidest ka M.I. ale. 3.6 Maakohus sedastas, et tõendamist on leidnud see, et J. Kolesnikov, asudes Tartu Vanglas, ähvardas 12.02.2019.a kella 14.12 paiku Tartu Vangla süüdimõistetute eluhoone
4. eluosakonna kambris nr 477 meditsiiniosakonna õde L.J. it, öeldes inspektor M.I. ale, et kui ta läheb meditsiiniosakonda L.J. i vastuvõtule, siis ta torkab viimasel pastakaga mõlemad silmad peast välja. Inspektor M.I. kirjutas ähvardamise kohta ettekande, mille sisu tegi L.J. ile teatavaks Tartu Vangla teabe- ja uurimisosakonna menetleja A.R. . 3.7 Karistusseadustiku kommenteeritud väljaandes on märgitud, et ähvardamine peab olema suunatud konkreetses kannatanus hirmutunde tekitamisele. 3.8 J. Kolesnikov ütles tunnistaja M.I. ale, et ta torkab kannatanul L.J. il pastakaga mõlemad silmad peast välja. Seega saab süüdistatava ähvardava teo võimalikuks hüpoteetiliseks 3 tagajärjeks vähemalt põhimõtteliselt olla tervisekahjustuse tekkimine. 3.9 13.02.
5. a koostatud ettekandest ja tunnistaja M.I. a ütlustest nähtub, et J. Kolesnikovi ähvardus oli suunatud konkreetselt L.J. ile ehk süüdistatav lubas ähvardust välja öeldes just kannatanul L.J. il silmad peast välja torgata. Kannatanu sõnul teadis ta J. Kolesnikovi eelnevat käitumist, mistõttu ei saa tema poolt väljaöeldut pidada lihtlabaseks sõnakõlksuks. Kannatanut on töö käigus ähvardatud korduvalt. Olles eelnevalt olnud J. Kolesnikoviga konfliktsituatsioonis, siis võtab ta tema poolt öeldut natukene tõsisemalt, ta peab ähvardust pigem reaalseks kui sõnakõlksuks. Rünne pastakaga on reaalne ja võimalik, kuna pastakas kui kirjutusvahend on igal pool olemas, ka tema kabinetis. Kannatanu hinnangul on J. Kolesnikov füüsiliselt võimeline sellise teo teoks tegema, kui pidada silmas J. Kolesnikovi tervislikku seisundit. J. Kolesnikov võib ähvarduse veel täide viia. 3.10 Kannatanu L.J. kirjeldas kohtus tema ja süüdistatava vahel varem tekkinud konflikti asjaolusid. Paar aastat tagasi muutus J. Kolesnikov agressiivseks. Ta lebas oma nari alumisel korrusel, tegemist oli ägeda emotsionaalse seisundi- üleerutumisega. Ta proovis J. Kolesnikovi rahustada, tehes ettepaneku võtta rahustit, mis võtab enesetunde paremaks. J. Kolesnikov ei kavatsenud teda ära kuulata ja hüppas talle selga, haarates fliisist. J. Kolesnikov lõi korduvalt teda pea ja selja piirkonda. J. Kolesnikov mõisteti süüdi tema kehalises väärkohtlemises. 3.11 Tartu Maakohtu 06.11.
6. a otsuse kohaselt on J. Kolesnikovi karistatud kannatanu L.J. i kehalises väärkohtlemises. J. Kolesnikov tunnistati

§ 121

lg 2 p 3 järgi süüdi selles, et ta kasutas 02.11.2017 kella 02:25 paiku Tartu Vangla S-hoone 6. eluosakonna kambris nr 371 füüsilist vägivalda Tartu Vangla meditsiiniosakonna töötaja L.J. i suhtes, pekstes viimast rusikatega pea ja pea kaitseks üles tõstetud käte ning ülakeha piirkonda. J. Kolesnikov tekitas L.J. ile füüsilist valu ning kahjustas tema tervist. 3.12 Riigikohtu praktikast tulenevalt peab ähvardus olema ka tõsiseltvõetav, mida tuleb omakorda hinnata selle läbi, kas ähvardus tundub reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Riigikohus on 06.02.2020.a otsuse nr 1-19-1849 punktis 24 asunud seisukohale, et asjaolud, millel ähvardatu kartus saab põhineda, tuleb eraldi tuvastada. Kuna ähvardus peab olema tõsiselt võetav, ei saa seetõttu kannatanu hirmutunne üldjuhul tuleneda vaid tema isikulisest eripärast. Vastasel juhul sõltuks

§-s 120 sätestatud süüteokoosseisu tunnuste realiseerimine üksnes kannatanu emotsionaalsest reaktsioonist. Järelikult tuleb ähvarduse tõsiselt võetavust tavajuhtumil hinnata täiendavalt ka muu kriteeriumi abil. Riigikohus ongi öelduga haakuvalt selgitanud, et kuivõrd aluse karta ähvarduse täideviimist peavad andma välismaailmas objektiivselt avaldunud sündmused, peab ähvardus tunduma enamasti reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Seega saab süüdlane täita

§ 120

objektiivsed tunnused siis, kui ta paneb talle süüks arvatud tegevusega elu, tervise või vara pärast muretsema eelkõige ähvarduse adressaadi, kuid tekitaks sellega üldjuhul hirmu ka objektiivses kõrvalseisjas. (Vt RKKKo nr 3-1-1-59-11, p-d 9.

1. ja 9.2.) Kirjeldatud moel saab vaadeldava süüteokoosseisu toimealast kõrvaldada nt praalivad väljaütlemised, mida üldarusaadavalt ei öelda tegeliku ähvardamise eesmärgil, aga ka ütluste adressaadi võimalikud ebaadekvaatsed reaktsioonid jmt. 3.13 Kuivõrd süüdistatav J. Kolesnikov on varasemalt kannatanut kinnipidamisasutuses füüsiliselt rünnanud ehk peksnud L.J. it rusikatega pea, käte ning ülakeha piirkonda, mille eest teda ka kriminaalkorras karistati, siis oli kannatanu õigustatud süüdistatava ähvarduse tagajärjel 4 hirmu tundma ning tal oli alust eeldada, et viimane oma lubaduse ka teoks teeb. Seetõttu ei saa kohtu hinnangul pidada kannatanu hirmutunnet ja reaktsiooni ebaadekvaatseks, vaid selline ähvardus tundub eeltoodud asjaolusid arvestades reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. 3.14 Kaitsja esitas tõendina töövõime eksperthinnangu J. Kolesnikovi kohta. Tõenditest nähtub süüdistatava tervislik seisund, koopiad J. Kolesnikovi iseloomustustest täiendkoolitustelt ja riigikeele õppegrupis iseloomustavad süüdistatava käitumist. J. Kolesnikovi raviloost nähtub, et süüdistataval on soovitatud tugeva seljavalu tõttu vajadusel kasutada ratastooli. Täiendkoolitusel oli J. Kolesnikov korrektne ja viisakas õpetajatega. Riigikeele õpetaja on andnud süüdistatava kohta tagasiside, et J. Kolesnikov on tubli ja motiveeritud õpilane, läbisaamine nii õpetaja kui ka rühmakaaslastega hea. Tunnistajad T.M. ja S.K. kirjeldasid kohtus, et nende hinnangul ei ole süüdistatav ohtlik. 3.15 Kannatanu L.J. ning tunnistajad M.I. , S.K. , K.T. , H.S. ja T.M. kirjeldasid kohtus meediku võimalusi enda kaitsmiseks, kui kinnipeetavale osutatakse meditsiinilist abi. Kannatanu ja tunnistajate ütlustest nähtub, et see sõltub olukorrast ning kinnipeetavast ja tema ohtlikkusest, kas meedik jääb kinnipeetavaga kabinetti üksi või koos valvuriga. Kui vangla hinnangul on tegemist ohtliku kinnipeetavaga, siis määratakse üks valvur. Kui vangla hinnangul on kinnipeetav eriti ohtlik, siis määratakse lausa mitu valvurit. Kui meedik ütleb, et ta soovib valvurit vastuvõtu juurde, siis valvur jääb juurde. See on meediku otsustada, mitut valvurit ta meditsiiniosakonda vastuvõtule soovib. Meediku turvalisus on kõige olulisem. Kui kinnipeetav soovib arsti abi ja kinnipeetav on ohtlik, siis pannakse vastavalt vajadusele talle käerauad või jalarauad. Meditsiiniosakonnas on üldiselt olemas videovalve, kus on 1-3 valveametnikku, kes sündmusele reageerivad. Olemas on ka alarmnupud. 3.16 Kuigi meedikutel on Tartu Vanglas võimalus enda kaitsmiseks kutsuda meditsiiniosakonda vastuvõtu juurde valvurid, ruumides on videovalve ja ka häirenupud, ei ole nende ohutus siiski täielikult tagatud. Ei ole välistatud võimalus, et süüdistatav oleks saanud ka istudes laua pealt pastaka haarata ja sellega kannatanut L.J. it rünnata. Rünnaku teostamiseks piisaks paarist sekundist. 3.17 Maakohus leidis, et objektiivse koosseisu hindamisel ei ole oluline, kas J. Kolesnikovil oli tervislikust seisundist tulenevalt ja kinnipidamiskoha tingimustes võimalik ähvardust reaalsuses ellu viia. (Riigikohtu 06.02.2020.a otsuse nr 1-19-1849 p 23 - ähvardus peab kannatanu jaoks üksnes näima reaalne. Ähvarduse veenvuse hindamisel pole tähtis, kas süüdlasel oli tegelikult täideviimise kavatsus ja võimalus). 3.18 Samas maakohus rõhutas, et süüdistatava poolt väljaöeldud ähvardava sisuga lauset tuleb vaadata tekkinud olukorra terves kontekstis. 3.19 Süüdistatava kohtus antud ütluste kohaselt iga kord, kui ta läheb magama, ta kardab, et ta ärkab sotsiopaadina, psühhopaadina. Ta kardab, et tema probleem ei lahene. Sellest ta rääkiski Marinale. Tal ei ole viha ega kättemaksuiha L.J. i vastu. Tema soov on saada korralikku meditsiiniabi. Teda ei huvita, kas see jutt jõuab L.J. ini. Ta tahab, et jutt jõuaks vangla administratsioonile ja keegi tegeleks sellega, võtaks ta ütlused ja tegeleks sellega. Ta räägib sama juttu kõigile, kellega ta kohtub. 3.20 Tunnistaja M.I. a ütlustest nähtub, et J. Kolesnikovil on juba varesemalt ja pikalt meditsiiniosakonnaga probleeme, kuna kinnipeetav ei saa oma pöördumistele korrektseid 5 vastuseid ja kinnipeetav peab uuesti ja uuesti kirjutama ilma, et sellest mingit kasu oleks. Siis J. Kolesnikov ütleski, et ta enam ei tea absoluutselt, mida ta peaks õieti tegema, et meditsiiniosakond teda kuulda võtaks. Kui teda meditsiiniosakonda viiakse, siis ta ründab seda meedikut L.J. it ja torkab talle pastakatega silma. Tunnistaja sai sellest aru, et J. Kolesnikovi arvates on see ainus lahendus, et ennast märgatavaks teha. Tunnistaja arvates oleks J. Kolesnikov võinud ka teismoodi reageerida. Ju ta ei oska olla rahulik ja vaoshoitult kõnelda. 3.21 Tunnistaja K.T. , kes töötas
2. aasta veebruari- ja märtsikuus Tartu Vanglas järelevalve osakonna juhtajana, kirjeldas kohtus antud ütlustes, et J. Kolesnikovil on läbi aegade olnud probleem meedikutega, kuna nad ei määra talle vajalikku ravi. Ka tunnistaja S.K. kinnitas kohtus, et tal on J. Kolesnikoviga pidevalt juttu olnud probleemidest meditsiiniosakonnaga. 3.22 Kohtule esitatud Juri Kolesnikovi mahukas tervisekaardi väljavõte kinnitab tema sagedasi pöördumisi Tartu Vangla meditsiiniosakonda. 3.23 Kohtu hinnangul nähtub tõenditest, et süüdistataval on terviseprobleemid, mille osas on ta korduvalt pöördunud erinevate instantside, sh meditsiiniosakonna poole, kuid ta pole oma pöördumistele tema hinnangul adekvaatseid vastuseid saanud, seega on tema mured jäänud lahenduseta. Selline olukord on J. Kolesnikovis tekitanud suurt trotsi, mistõttu ta avaldaski tunnistaja M.I. ale sellise ähvardava lause, et ta ründab meedikut L.J. it ja torkab viimast pastakatega silma. Väljaütlemise põhjuseks oli asjaolu, et ta oli enda hinnangul olukorras, kus ta ei teadnud, mida enamat ta saaks ette võtta, et meditsiiniosakond teda kuulda võtaks ja tema küsimustele vastaks. Konkreetset sündmustikku silmas pidades ei saa kõrvaldada kahtlust, et J. Kolesnikov enda ähvardust tõsiselt mõtles. Pigem nähtub tõenditest, et tema eesmärk kannatanu suhtes ähvardava sisuga lauset välja öeldes ei olnud mitte see, et ähvardus L.J. ini jõuaks, vaid pigem see, et tema tervisega seonduvad probleemid administratsioonini jõuaks ja need lahenduse saaksid. 3.24 Karistusseadustiku kommenteeritud väljaande kohaselt ei ole ähvardamisega tegu juhul, kui keegi teeb oma kuriteoplaani teatavaks kõrvalistele isikutele. (vt ka Riigikohtu 13.03.2020.a otsuse nr 1-19-9448 p 9). Seetõttu ei saa ähvardamisest rääkida juhtudel, mil isik üksnes teatab kahju tekitamise kavatsusest kõrvalisele inimesele, keda see vahetult ei puuduta. Isegi kui viimane edastab teatavaks saanud ähvarduse võimaliku kahju saajale, pole kahju tekitada lubanud isik pannud üldjuhul toime ähvardamist

§ 120lg 1 järgi.

Ähvardamisest saab rääkida aga juhul, kui võimalikust kahju tekitamisest teatamine kõrvalisele inimesele on suunatud sellele, et kahju tekitamise kavatsusest antaks edasi teada ka ähvarduse adressaadile. 3.25 J. Kolesnikov tegi ähvarduse teatavaks mitte ähvarduse adressaadile vaid kõrvalisele isikule, tunnistaja M.I. ale. Tunnistaja koostas ähvarduse kohta ettekande, mille andis kontaktisikule. L.J. ile ta sellest ei teatanud. Kannatanu sai J. Kolesnikovi ähvardusest teada teabe- ja uurimisosakonna juhi, menetleja A.R. i käest. 3.26 Maakohtu arvates ei ole tõendatud, et J. Kolesnikovi ähvardus oli kantud tahtest, et tunnistaja tema ähvarduse kannatanule edastaks. Seega ei ole üheselt tõendatud, et süüdistatava eesmärk olnuks see, et tema ähvardus tehakse vangla personali poolt teatavaks L.J. ile. J. Kolesnikovi sõnul teda ei huvitanud see, kas see jutt jõuab L.J. ini. Tema eesmärk oli see, et ta saaks korralikku meditsiiniabi. Süüdistatav väitis, et ta räägib sama juttu kõigile, kellega ta kohtub. 6 Seetõttu ei saa J. Kolesnikovi väljaütlemist pidada ähvardamiseks

§ 120

lg 1 mõistes, kuivõrd tekkinud olukorda terves kontekstis vaadates ei mõelnud ta väljaöeldud ähvardust tõsiselt, ta rääkis hüpoteetilisest kahju tekitamisest kõrvalisele inimesele, keda see vahetult ei puudutanud ning süüdistatava ähvardava sisuga jutt, mida ta kõrvalisele inimesele rääkis, ei olnud kantud tahtest, et kahju tekitamise kavatsusest antaks edasi teada ähvarduse adressaadile. 3.27 Seega ei ole leidnud tõendamist J. Kolesnikovile süüdistuses etteheidetud asjaolu, et ta teadis ja arvestas sellega, et ähvardus tehakse vangla personali poolt teatavaks L.J. ile. J. Kolesnikovi väljaütlemine oli ärritunud olekus väga ebasobiv, impulsiivne ja liialdatud emotsionaalne ütlus, mida ta tegelikkuses tõsiselt ei mõelnud ja tema öeldu ei olnud mõeldud kannatanule edastamiseks. 3.28 Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav J. Kolesnikovil diagnoositud mitu kroonilist haigust ja muid probleeme tervisega. Meditsiiniosakonna andmeil tarvitab vaimsest tervisest tulenevalt erinevaid ravimeid. Emotsionaalselt kõikuv, kalduv agressiivsusele, käib regulaarselt psühhiaatri vastuvõtul. 3.29 Kuigi maakohus leidis, et süüdistatava ähvardus tundub reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale, siis kogu intsidendist tervikuna tuleneb, et hirmu tundmine ei ole enam reaalne objektiivsele kõrvalseisjale. 3.30 Kohus rõhutas, et süüdistataval puudus tahtlus kannatanut L.J. it ähvardada. J. Kolesnikovi eesmärk ei olnud see, et tunnistaja M.I. edastaks ähvarduse kannatanu L.J. ile, vaid tema eesmärk oli kvaliteetse raviteenuse saamine, mida süüdistatav enda hinnangul pole saanud. Süüdistatava ähvardava sisuga väljaöeldud lause eesmärk ei olnud tekitada kannatanus hirmu ega seegi, et öeldu kannatanuni jõuaks, mistõttu puudub kuriteokoosseisus ka subjektiivne külg ehk tahtlus. 3.31 Kokkuvõtlikult leidis maakohus, et J. Kolesnikov tuleb talle esitatud süüdistuses

§ 120lg 1 järgi mõista õigeks.

Apellatsioon 4. Apellatsioonis palub Lõuna Ringkonnaprokuratuur tühistada Tartu Maakohtu otsus, millega J. Kolesnikovi mõisteti õigeks. Süüdi tunnistada J. Kolesnikov

§ 120

lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 10 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada käesolevas asjas mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 06.11.2018 otsusega mõistetatud karistuse ära kandmata osa võrra kohtuotsuse tegemise seisuga. 4.1 Kaalukat osa kohtuotsuse argumentatsioonist ega kohtu järeldusest ei sea prokurör kahtluse alla, sest valdavas enamuses otsuse tekstis jaatab kohus kõigi süüteokoosseisu elementide ja iseloomulike tunnuste olemasolu kohtualuse käitumises. Kohus järeldas, et on tõendamist leidnud see, et J. Kolesnikov ähvardas süüdistuses toodud ajal ja viisil meditsiinitöötajat L.J. it, öeldes inspektor M.I. ale, et kui ta läheb meditsiiniosakonda L.J. i vastuvõtule, siis ta torkab viimasel mõlemad silmad pastakaga peast välja. 4.2 Kohus tõdes, et L.J. il oli küllaldaselt alust ähvarduse täideviimist reaalseks pidada ning et tema hirmutunne oleks adekvaatne ka keskmise mõistliku kõrvalseisja vaatepunktist, sest varasemast kohtuotsusest nähtuvalt oli J. Kolesnikov L.J. it füüsiliselt rünnanud, meditsiinilisest vaatepunktist oli ta ähvarduse täideviimiseks võimeline ning ähvarduse sisuks 7 olev ründe meetod on ka kinnipidamiskoha tingimustes käepärane ja teostatav. Järgnevalt aga asub kohus märksa vähem veenvalt arutlema, mis võis J. Kolesnikovi selliselt käituma ajendada ning kas ta ikka soovis, et ähvardus jõuaks kannatanuni. 4.3 Prokurör ei nõustu maakohtuga selles, justkui ei saaks sündmustiku põhjal järeldada, et J. Kolesnikov oleks soovinud ähvarduse jõudmist L.J. ini. Riigikohtu lahendist 1-19-9448 nähtub küll, et ähvardamisest ei saa rääkida juhtudel, mil isik üksnes teatab kahju tekitamise kavatsusest kõrvalisele inimesele, keda see vahetult ei puuduta, isegi kui viimane edastab teatavaks saanud ähvarduse võimaliku kahju saajale, kuid järgnevalt on tõdetud, et ähvardamisest saab aga rääkida juhul, kui võimalikust kahju tekitamisest teatamine kõrvalisele inimesele on suunatud sellele, et kahju tekitamise kavatsusest antaks edasi teada ka ähvarduse adressaadile. 4.4 Vähimatki kahtlust pole selles, et pikka aega kinnipidamiskohas viibinud ja vangla sisekorralduse põhimõtteid tundev J. Kolesnikov ei oleks arvestanud sellega, et tema ähvardus adressaadile administratiivse infoedastuse korras teatavaks tehakse. Vangla turvalisuse tagamise aspektist ei tule kõne alla võimalus, et kinnipeetav küll ähvardab töötajat teatud näidustusel sandistavalt rünnata, aga töötajale seda teavet ei edastata. 4.5 Prokurör on seisukohal, et objektiivne pilt näitab, et J. Kolesnikov teadis väga hästi, et tema ähvardus jõuab L.J. ini, soovis seda ja arvestas sellega. Tegelikult on J. Kolesnikov ise sellise käitumise eesmärgi ütlusi andes sõnadesse pannud ja ka kohus on seda otsuses käsitlenud. Nimelt oli J. Kolesnikovil hulgaliselt pretensioone vangla meditsiinile, eriti aga just L.J. i suhtes. J. Kolesnikov on rõhutanud, et soovis probleemile tähelepanu juhtida ning et teda märgataks ja kuulda võetaks ning seega otsustaski ta teadlikult esineda ähvardusega L.J. i aadressil. Sellisel vahendatud ähvardusel saab keskmise kõrvaltvaataja vaatepunktist olla vaid üks eluliselt usutav eesmärk ja nimelt see, et J. Kolesnikov soovis, et L.J. hakkaks ähvarduse täideviimist kartma ning sellest tulenevalt enam edaspidi J. Kolesnikovi terviseprobleemidega ei tegeleks. 4.6 Kuigi prokurör on veendunud, et J. Kolesnikov tegutses kavatsetult, väärib tähelepanu, et ähvardamise koosseis on minimaalmääras täidetud ka juhul, kui ähvardaja tegutseb kaudse tahtlusega. Kuivõrd vangla tingimustes ei saagi ähvarduse adressaadini jõudmist vältida ning kõnealune asjaolu on ühtviisi selge nii vangla personalile kui kinnipeetavatele, siis on J. Kolesnikov realiseerinud

§ 120lg 1 koosseisu vähemalt kaudse tahtlusega.

4.7 Kohtuotsuses on nenditud, et kui kohus leidis eelnevalt, et süüdistatava ähvardus tundub reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale, siis vaadeldes kogu intsidenti tervikuna ning teades neid asjaolusid, mis olid J. Kolesnikovi väljaütlemise ajendiks ja põhjuseks, ei ole hirmu tundmine enam reaalne objektiivsele kõrvalseisjale. Siinkohal peab kohus ilmselt silmas J. Kolesnikovi selgitusi, kuidas tal on alatihti meditsiininiosakonnaga mingid vastuolud klaarida ning et ta on järjepidevalt väljendanud rahulolematust seoses meditsiiniosakonnast saadud vastuste või raviteenuste kvaliteediga. Prokuröri hinnangul sedalaadi pretensioonide olemasolu pigem kinnitab J. Kolesnikovile esitatud süüdistust. Selgepiirilise motiivi olemasolu kinnitab veelgi süüdistatava tahtlust võimalikult tõsiseltvõetav ähvardamine toime panna. 4.8 Prokurör palub ringkonnakohtul mõista J. Kolesnikovi süüditunnistamise korral talle sanktsiooni ülemmäära lähedane karistus. Ähvarduse sisuks on olnud üks julmemaid 8 tervisekahjustusi, mida on võimalik ette kujutada. Samuti kinnitab fakt, et J. Kolesnikov kannab karistust eluvastaste kuritegude eest ning lisaks sama kannatanu suhtes toime pandud vägivallategude eest, et ta ei ole loobunud käitumismustrist eelistada teiste inimestega tekkivate vastuolude korral vägivallapõhiseid lahendusi. Kaitsja seisukoht 5. Kaitsja palub jätta prokuratuuri apellatsiooni rahuldamata. Maakohus on põhjalikult analüüsinud kõiki asjas kogutud tõendeid ning kohtu otsus on seaduslik ning põhjendatud. 5.1 Vaidlust ei ole selle üle, et J. Kolesnikov esitas oma väidetava ähvarduse inspektor M.I. ale, s.o kõrvalisele isikule. 5.2 Kaitsjale on arusaamatu prokuröri seisukoht nagu teadnuks J. Kolesnikov, et tema poolt öeldu jõuab L.J. ini ning ta sooviski seda, s.o. süüdistatava eesmärgiks oli kannatanu ähvardamine. Juhul, kui süüdistataval oli tõepoolest selline eesmärk, siis on ebaselge, miks pidanuks ta oma ähvarduse esitama kolmandale isikule, kelle puhul ei ole kindel, et ta selle kannatanule edastab. Süüdistatav puutus nii enne kui ka pärast 13.veebruari 2019.a kokku L.J. iga, kuid ei ähvardanud teda ega üritanud rünnata. Süüdimõistetu ei saanud välistada, et M.I. ei võta tema poolt öeldut tõsiselt, peab seda paljasõnaliseks ning jätab n.ö. ähvarduse kannatanule ja/või administratsioonile edastamata. 5.3 Kannatanu ütlustest kohtuistungil selgus, et tegelikult M.I. L.J. ile J. Kolesnikovi öeldust ei rääkinud, samuti ei tutvunud kannatanu M.I. a poolt koostatud ettekandega. Kogu informatsioon väidetava ähvardamise kohta pärineb kannatanul menetlejalt, kes teatas talle sellest kriminaalmenetluse käigus. Süüdistatav ei saanud eeldada, et tema poolt öeldu jõuab kannatanuni viisil, mis täidaks ähvardamise eesmärgi. 5.4

§ 120

lg 1 näeb ette vastutuse tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamise eest, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Olukorras, kus süüdistatav vahetult kannatanuga ei suhelnud ning J. Kolesnikovi poolt öeldu jõudis L.J. ini mitme isiku vahendusel, on äärmiselt küsitav, kas sellisel viisil edastatud ähvarduse puhul on alus karta selle täideviimist. Selleks, et otsustada, kas ähvarduse täideviimist on alus karta, ei piisa vaid öeldud väljendite mitme isiku vahendusel teada saamisest, vaid oluline on tajuda ka seda, millises olukorras ja millisel viisil antud väljendeid kasutati. Kannatanul puudus kuni kohtuistungini teave selle kohta, kuidas ja millistel asjaoludel süüdistatav oma väidetava ähvarduse esitas. Sellises olukorras ei saa ähvardus olla mõistliku kõrvalseisja jaoks reaalne ega põhjustada hirmu. 5.5 Tähelepanuta ei saa jätta ka seda, et J. Kolesnikov viibib vanglas, kus rakendatavad turvameetmed peavad tagama personali ohutuse. Seega ei saa kinnipeetava poolt väljendatut pidada ähvarduseks, mille täiteviimine oleks reaalne ning mis põhjustaks hirmu. 5.6 Kaitsja osutab Riigikohtu

1. märtsi 2020.a määruses kriminaalasjas nr 1-19-9448 esitatud selgitustele. 5.7 J. Kolesnikov selgitas kohtuistungil, et tema eesmärgiks ei olnud ähvardada L.J. it. Kuna 9 tal on olnud pikemat aega probleeme vangla meditsiiniosakonnaga ning tema hinnangul keegi neile küsimustele tähelepanu ei pööranud, siis rääkis ta sellest M.I. ale. Tema eesmärgiks oli leida oma tervisemuredele lahendus. Juri Kolesnikovi seisukoht
2. J. Kolesnikov kordab juba varasemalt väljatoodut, et tema terviseprobleemid vanglas on jätkuvalt lahenduseta. J. Kolesnikov ei soovi L.J. it rünnata, pigem soovib temast eemale hoida. L.J. solvas, alandas ja isegi ähvardas teda. J. Kolesnikov rõhutab, et L.J. ei tegele tema tervisega, sest ei ole arst vaid õde. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Tartu Ringkonnakohus tutvus kriminaalasjaga ning leiab, et Tartu Maakohtu otsus J. Kolesnikovi õigeksmõistmises tuleb tühistada, sest maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust.
4. Kõigepealt toob kohtukolleegium kokkuvõtlikult välja maakohtu poolt tuvastatud asjaolud, milles puudub vaidlus.
5. Asjas on tõendatud, et J. Kolesnikov, asudes Tartu Vanglas süüdimõistetute eluhoone
6. eluosakonna kambris nr 477, ähvardas 12.02.2019 kella 14:12 paiku meditsiiniosakonna õde L.J. it, öeldes inspektor M.I. ale, et kui ta läheb meditsiiniosakonda L.J. i vastuvõtule, siis ta torkab L.J. il pastakaga mõlemad silmad peast välja. Inspektor M.I. kirjutas ähvarduse kohta ettekande, mille sisu tegi L.J. ile teatavaks Tartu Vangla teabe-ja uurimisosakonna menetleja A.R. .
7. J. Kolesnikov ütles tunnistaja M.I. ale, et torkab L.J. il pastakaga mõlemad silmad peast välja. Eelöeldu pinnalt järeldas maakohus, et ähvardava teo võimalikuks tagajärjeks saab olla tervisekahjustuse tekkimine.
8. Tunnistaja M.I. a ütlustest ja tema poolt 13.02.2019 koostatud ettekandest tuleneb, et J. Kolesnikovi ähvardus oli suunatud L.J. ile. Kannatanu L.J. võttis tema sõnul ähvardust tõsiselt ning kartis, et J. Kolesnikov võib ähvarduse ellu viia. Nimelt, tema sõnul teades J. Kolesnikovi eelnevat käitumist, siis ei võtnud ta kuuldut lihtsa sõnakõlksuna. Olles eelnevalt olnud konfliktis, siis võttis kannatanu öeldut tõsiselt. Rünne pastakaga on reaalne ja võimalik. Kannatanu arvates on J. Kolesnikov ka füüsiliselt võimeline öeldu teoks tegema.
9. Tartu Maakohtu 06.11.2018 kohtuotsusega nr 1-18-1693 tunnistati J. Kolesnikov süüdi

§ 121lg 2 p 3 järgi L.J.

i kehalises väärkohtlemises. Nimelt ründas J. Kolesnikov 02.11.2017 L.J. it kambris nr 371, pekstes kannatanut rusikatega pea ja pea kaitseks tõstetud käte ning ülakeha piirkonda. J. Kolesnikov tekitas L.J. ile füüsilist valu ja kahjustas tema tervist.

1. Kuivõrd J. Kolesnikov on L.J. it varem kinnipidamisasutuses füüsiliselt rünnanud, mille eest teda karistati kriminaalkorras, siis oli kannatanul põhjust süüdistatava ähvarduse tagajärjel hirmu tunda ning tal oli alust eeldada, et viimane oma ähvarduse teeb teoks. Seetõttu on kannatanu hirmutunne ja reaktsioon adekvaatne, sest ähvardus tundub reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale.
2. Maakohus analüüsis J. Kolesnikovi terviseseisundit ja tema käitumise kohta esitatud 10 tõendeid (töövõimeeksperthinnang, koopiad iseloomustustest täiendkoolitustelt ja riigikeele õppegrupist, ravilugu). J. Kolesnikovi raviloost nähtub muuhulgas, et tugeva seljavalu tõttu võib ta vajadusel kasutada ratastooli.
3. Kannatanu L.J. , tunnistajad M.I. , S.K. , K.T. , H.S. ja T.M. kirjeldasid maakohtus meediku võimalusi enda kaitsmiseks, kui kinnipeetavale osutatakse meditsiinilist abi. Kohus sedastas, et kuigi meedikutel on Tartu Vanglas võimalus enda kaitsmiseks kutsuda meditsiiniosakonda vastuvõtu juurde valvurid, ruumides on videovalve ja häirenupud, ei ole nende ohutus siiski täielikult tagatud. Ei ole välistatud võimalus, et süüdistatav oleks saanud ka istudes laua pealt haarata pastaka ja sellega rünnata kannatanut L.J. it. Rünnaku teostamiseks piisaks paarist sekundist, mil haarata laualt pastapliiats ja sellega kannatanut lüüa.
4. Samas sedastas maakohus, et objektiivse teokoosseisu hindamisel ei olegi oluline, kas J. Kolesnikovil oli terviseseisundist tulenevalt ja kinnipidamiskoha tingimustes võimalik ähvardust reaalselt ellu viia. Siinkohal osutas maakohus Riigikohtu 06.02.2020 otsuse nr 1-191849 p-le
5. Nimelt ähvarduse tegelik täideviimine tulevikus ei pea olema mõeldud reaalsena, vaid see peab kannatanu jaoks üksnes sellisena näima.
6. Nagu sai sissejuhatavalt märgitud, eeltoodud asjaoludes vaidlust ei ole (vt ka maakohtu otsuse lk 2-5 ja prokuratuuri apellatsiooni p 4).
7. Järgnevalt asus maakohus seisukohale, et süüdistatava väljaöeldud ähvardava sisuga lauset tuleb vaadata tekkinud olukorra terves kontekstis. Süüdistatava ütluste kohaselt elab ta juba kolm aastat sellises seisundis, kus tema probleemid ei lahene. Rääkis sellest M.I. (M.I.). Tal ei ole viha ega kättemaksuiha L.J. i suhtes. Samuti ei huvita teda, kas jutt jõuab L.J. ini. Süüdistatav tahab, et jutt jõuaks juhtkonnani ja keegi tegeleks sellega. Lisaks tõi kohus välja tunnistaja M.I. a ütlused, kes sai J. Kolesnikovi öeldust aru nii, et J. Kolesnikovi arvates on see ainuke lahendus, et ennast märgatavaks teha ja et teda hakataks tõsiselt võtma. Tunnistaja K.T. , kes töötas
8. a veebruaris-märtsis Tartu Vanglas järelevalve osakonna juhatajana, rääkis, et J. Kolesnikovil on tõenäoliselt läbi aegade olnud probleeme meedikutega, kes ei määra J. Kolesnikovi arvates talle vajalikku ravi. Samuti kinnitas tunnistaja S.K. , Tartu Vangla psühhiaater, et J. Kolesnikoviga on olnud pidevalt juttu probleemidest meditsiiniosakonnaga. Ka J. Kolesnikovi mahukas tervisekaardi väljavõte kinnitas kohtu hinnangul J. Kolesnikovi sagedasi pöördumisi tervisehädade tõttu vangla meditsiiniosakonda.
9. Kokkuvõttes sedastas maakohus, et J. Kolesnikovi hinnangul lahendamata terviseprobleemid on tekitanud temas trotsi, millest tingituna avaldaski ta tunnistaja M.I. ale ähvardava lause, et ründab L.J. it ja torkab talle pastakaga silma. Kohus järeldas, et J. Kolesnikovi eesmärk ei olnud see, et öeldu jõuaks L.J. ini, vaid see, et tema tervisega seostud probleemid vangla juhtkonnani jõuaks ja need lahenduse saaksid. Kohus rõhutas, et J. Kolesnikov rääkis ähvardusest kõrvalisele isikule M.I. ale, mitte L.J. ile. Kannatanu sai ähvardusest teada teabe- ja uurimisosakonna menetleja käest.
10. Kohtukolleegiumi jaoks pole küsimust selles, et J. Kolesnikovil on hulk tervisemuresid, mille tõttu ta on mitme aasta vältel korduvalt pöördunud erinevate instantside, sh meditsiiniosakonna poole. J. Kolesnikovi arvates pole ta aga õiget abi saanud. Nagu sai juba ülal sedastatud, pole vaidlust selleski, et J. Kolesnikov ütles ähvarduse tunnistaja M.I. ale, kes tõi talle meditsiiniosakonnast vastused, mis J. Kolesnikovi ei rahuldanud.
11. Maakohtu arvates ei saaks sündmustiku põhjal järeldada, et J. Kolesnikov oleks soovinud 11 ähvarduse jõudmist kannatanuni. Prokuratuur sellega nõus ei ole. Ka ringkonnakohus maakohtuga siinkohal ei nõustu.
12. Maakohus osutas Riigikohtu lahendile nr 1-19-9448, kus öeldakse seda, et ähvardusest ei saa rääkida juhtudel, mil isik teavitab kahju tekitamise kavatsusest kõrvalisele inimesele, keda see vahetult ei puuduta, isegi kui viimane edastab teatavaks saanud ähvarduse võimalikule kahju saajale. Samas on riigikohus öelnud, et ähvardamisest saab rääkida juhul, kui võimalikust kahju tekitamise kavatsusest antakse edasi teada ka ähvarduse adressaadile.
13. Tunnistaja M.I. a ütluste kohaselt, pärast J. Kolesnikovilt ähvarduse kuulmist, tegi ta sellekohase ettekande, mille andis kontaktisikule. M.I. ise L.J. it ähvardusest ei rääkinud, kuna puudub selline kohustus. Kannatanu L.J. i sõnul sai ta J. Kolesnikovi ähvardusest teada teabeja uurimisosakonna juhi, menetleja A.R. i käest. Kannatanu ettekannet ei lugenud, talle piisas sellest, mida A.R. talle rääkis.
14. Siinkohal väärib rõhutamist, et antud juhul pole tegemist olukorraga, kus nn tavainimene räägib kõrvalisele isikule, et soovib kellelegi viga teha. J. Kolesnikovil on viis kehtivat karistust, ta kannab pikaajalist liitkaristust – viimati ta mõisteti süüdi Tartu Maakohtu 06.11.2018 kohtuotsusega

§ 121lg 2 p 3 järgi (vägivallategu L.J.

i suhtes), talle mõisteti liitkaristus

§ 65

lg 2 alusel, 13 aastat 9 kuud vangistust alates 06.11.2018 (varasem kohtuotsus 04.11.2014). Seega on J. Kolesnikov isik, kes teab, kuidas vajadusel esitada kaebusi. See tähendab, et J. Kolesnikovi kogemused võimaldavad järeldada, et ta on teadlik vangla sisekorrast ning seega asjaolust, et tema poolt teisele vanglatöötajale M.I. ale öeldu, s.o ähvardus meditsiinitöötaja L.J. i aadressil ei jää vaid M.I. a teada.

1. Kirjalikus seisukohas leiab kaitsja, et juhul, kui süüdistatav seadis eesmärgiks ähvarduse jõudmise L.J. ini, siis on ebaselge, miks pidanuks ta oma ähvarduse esitama kolmandale isikule. Sellisel juhul ei saaks ta olla kindel, et kolmas isik selle edastab kannatanule.
2. Kohtukolleegium märgib, et põhjus, miks J. Kolesnikov ütles M.I. ale ähvarduse rünnata L.J. it, oli asjaolu, et tunnistaja M.I. viis J. Kolesnikovile meditsiiniosakonna vastused. J. Kolesnikov ärritus neid lugedes. J. Kolesnikovi sõnul ta ei teadvat, mida teha, et meditsiiniosakond teda kuulda võtaks ja lahendaks probleemid. Kohtukolleegiumi hinnangul soovis J. Kolesnikov, et ähvardus jõuaks L.J. ini. Nimetatu järeldub selgelt J. Kolesnikovi sõnadest. Kuna J. Kolesnikovil on terviseprobleeme, millele ta tema sõnul asjakohast abi ei saanud, siis soovis ta, et teda lõpuks kuulda võetaks. Sel eesmärgil ütleski ta välja ähvarduse L.J. i aadressil, lubades viimasel silmad peast torgata, kui vastuvõtule peaks minema. Kuna J. Kolesnikovi lõppeesmärk oli tema arvates õige ja asjakohase meditsiiniabi saamine, pidi tal selle saavutamiseks olema üks tee - vabaneda asjatundmatust meditsiiniõest L.J. ist. Sel eesmärgil oligi vaja esitada selline kaalukas ähvardus, nagu J. Kolesnikov ka tunnistaja M.I. ale ütles. Seega J. Kolesnikov arvestas sellega, et ilmselt informeerib M.I. kuuldust asjasse puutuvaid ametnikke, samuti jõuab ähvardus ka L.J. ini. J. Kolesnikov lootis, et saades ähvardusest teada, hakkab L.J. kartma ning ei tegele enam tema terviseprobleemidega. Selliselt toimides lootiski J. Kolesnikov saavutada oma lõppeesmärgi saada lõpuks ometi tema hinnangul asjakohast meditsiiniabi.
3. Teokoosseis on täidetud minimaalselt kaudse tahtlusega. J. Kolesnikov ähvardas meditsiiniosakonna õde L.J. it, öeldes inspektor M.I. ale, et ta torkab L.J. il pastakaga mõlemad silmad peast välja. L.J. ile tegi ähvarduse teatavaks Tartu Vangla teabe-ja uurimisosakonna menetleja. J. Kolesnikov pidas vähemalt võimalikuks ja möönis, et 12 ähvardus jõuab L.J. ini ja viimane võtab kuuldut reaalsena. Sellega täitis J. Kolesnikov subjektiivse teokoosseisu.
4. Eelnevat kokku võttes leiab kohtukolleegium, et asjas leidis ümberlükkamatult tuvastamist järgmine. 12.02.2019 kella 14:12 paiku Tartu Vangla süüdimõistetute eluhoone
5. eluosakonna kambris nr 477 ähvardas J. Kolesnikov tervisekahjustuse tekitamisega meditsiiniõde L.J. it. J. Kolesnikov ütles inspektor M.I. ale, et kui teda kutsutakse meditsiiniosakonda vastuvõtule ja kui teda võtab vastu L.J. , siis torkab ta viimasele pastakaga mõlemad silmad peast. M.I. kirjutas talle teatavaks saanud ähvarduse kohta ettekande, mille sisu tegi L.J. ile teatavaks vangla teabe- ja uurimisosakond. L.J. võttis ähvardust reaalsena, uskudes, et J. Kolesnikov võib ähvarduse teoks teha. Selliseks kartuseks andis põhjuse asjaolu, et J. Kolesnikov on teda varem füüsiliselt rünnanud, mille eest teda karistati kriminaalkorras ning ähvarduse sisu on vangla tingimustes teostatav. Eeltoodud viisil tegutsedes, olles tuttav vangla sisekorraga, möönis J. Kolesnikov, et öeldud ähvardus võib tõenäoliselt jõuda kannatanuni ning kannatanul tekib hirm ähvarduse täideviimise ees. J. Kolesnikov täitis

§ 120lg 1 sätestatud teokoosseisu.

29.

§ 120

lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse ja vangistuse kuni aastani. Rahalist karistust J. Kolesnikovile ei ole võimalik mõista. J. Kolesnikov on karistust kandev isik, kes isegi vangla tingimustes ei pea millekski õiguskorda, ähvardades vigastada vanglas töötavat meditsiiniõde. Juba eelöeldu annab J. Kolesnikovi teosüüle suurema kaalu, mistõttu rahaline karistus ei ole proportsioonis tema süüga. Seega tuleb J. Kolesnikovi karistada vangistusega. Karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Võttes arvesse ka J. Kolesnikovi isikut, keda on korduvalt karistatud kriminaalkorras, mõistab ringkonnakohus talle vangistuse keskmises määras, s.o 6 kuud vangistust. 30. J. Kolesnikovi karistati varem Tartu Maakohtu 06.11.2018 kohtuotsusega

§ 121lg 2 p 3 järgi 9-kuulise vangistusega.

Karistust vähendati

§ 238lg 1 alusel ning J.

Kolesnikovi karistuseks jäi 6 kuud vangistust. Mõistetud karistust suurendati

§ 65lg 2 alusel J.

Kolesnikovile Tartu Maakohtu 04.11.2014 kohtuotsusega mõistetud kandmata karistuse – 13 aastat 3 kuud, võrra. J. Kolesnikovi liitkaristuseks jäi 13 aastat 9 kuud vangistust alates 06.11.2018. 31. Eelmises punktis toodud asjaolusid arvestades, tuleb mõista J. Kolesnikovile uus liitkaristus

§ 65

lg 2 alusel, liites käesoleva otsuse alusel mõistetavale karistusele eelmise kohtuotsusega mõistetud kandmata karistuse. Seisuga 28.02.2021 on J. Kolesnikovil kandmata eelmise kohtuotsuse alusel 11 aastat 5 kuud ja 8 päeva vangistust. Liites käesoleva kohtuotsusega mõistetud 6-kuulisele vangistusele eelmise kohtuotsusega kandmata karistuse, jääb J. Kolesnikovil alates 01.03.2021 kanda liitkaristust 11 aastat 11 kuud 8 päeva vangistust.

1. KrMS § 173 lg 1 p 1 ja KrMS § 175 lg 1 p 5 järgi on käesolevas kriminaalasjas menetluskuluks riigi õigusabi korras osalenud kaitsja tasu ja kulud kohtueelses menetluses 412,80 eurot ja maakohtumenetluses 717,60 eurot. Kokku 1130,40 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel kannab süüdimõistva kohtuotsuse alusel menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleks J. Kolesnikovilt Eesti Vabariigi kasuks välja mõista õigusabikulud 1130,40 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel, võttes arvesse J. Kolesnikovi resotsialiseerumise väljavaateid, mille kohtukolleegium hindab kesisteks, samuti tema kehva terviseseisundit, mis selgelt ahendab tema võimalusi siseneda avatud tööturule (töövõime eksperthinnang, lk 124), peab 13 kohtukolleegium võimalikuks jätta osa menetluskuludest, s.o pool õigusabikuludest, riigi kanda. J. Kolesnikovilt tuleb välja mõista õigusabikuludest pool, s.o 565,20 eurot. Ülejäänud õigusabikulud - 565,20 eurot, jäävad riigi kanda. Menetluskuluks on ka KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel sundraha. Vastavalt KrMS § 179 lg 1 p-le 2 on sundraha 2 astme kuriteo korral 1,5 kuupalga alammäär, s.o 876 eurot. See kulu jääb samuti süüdistatava kanda. Kokku jääb süüdistatava kanda õigusabikulu 565,20 + sundraha 876 eurot=1441,20 eurot.
2. Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-st 2, 340 lg 4 p-st 2, tühistab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu otsuse J. Kolesnikovi õigeksmõistmises

§ 120lg 1 järgi, tunnistab ta selles süüdi, mõistab karistuse ning liitkaristuse.

Samuti mõistab ringkonnakohus J. Kolesnikovilt välja pool maakohtu menetluse õigusabikuludest ning sundraha.

1. Kaitsja K. Kutsar esitas ringkonnakohtule taotluse tasu määramiseks J. Kolesnikovile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal prokuröri apellatsiooniga tutvumiseks ja seisukoha koostamiseks kokku 100 minutit. Selle eest palub kaitsja määrata OÜ-le Advokaadibüroo Valge & Uiga Valga osakond 108 eurot, milles sisaldub käibemaks 18 eurot. Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 23 lg-st 1 ja § 22 lg-st 7 ning justiitsministri
2. juuli
3. a määruse nr 16 § 1 lg-test 6 ja 10, ning § 6 lgst 3, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Kohtukolleegium rahuldab riigi õigusabi tasutaotluse. See menetluskulu jääb KrMS § 185 lg 2 II lause alusel Eesti Vabariigi kanda, sest apellatsiooni esitas prokuratuur. (allkirjastatud digitaalselt) 14