Obsah (6)

§ 263§ 266§ 64§ 65§ 120§ 16

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse kuupäev 29. juuni 2021 Kriminaalasja number 1-20-9279 Kohtukoosseis Ingeri Tamm, Tiit Lõhmus ja Aarne Sarjas Kriminaalasi Deniss Voro

§ 263

lg 1 p 2 ja § 266 lg 2 p 1 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)

1. jaanuari
2. a otsus Apellant Süüdistatav Deniss Vorobjov Isikukood 37909023714; elukoht: XXX, asukoht: Viru Vangla; emakeel vene keel, töökoht puudub Teised apellatsioonimenetluse pooled Kaitsja advokaat Andrei Matvejev Kohtuistungi toimumise aeg
3. mai 2021 Kohtuistungil osalesid süüdistatav Deniss Vorobjov Prokuratuur, esindaja Viru ringkonnaprokurör Alan Rüütel Ringkonnaprokuratuuri süüdistatava kaitsja advokaat Andrei Matvejev Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Alan Rüütel RESOLUTSIOON
4. Jätta Viru Maakohtu
5. jaanuari
6. a otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
7. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Sven Sillar Narva osakond kaudu 423 (nelisada kakskümmend kolm) eurot, sealhulgas käibemaks 84 (kaheksakümmend neli) eurot 60 senti, advokaat Andrei Matvejevile süüdistatav Deniss Vorobjovile määratud korras kaitse teostamise eest apellatsioonimenetluses.
8. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Deniss Vorobjovilt Eesti Vabariigi kasuks välja 423 (nelisada kakskümmend kolm) eurot.
9. Menetluskulu tuleb tasuda makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole selleks tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. I. SÜÜDISTUS
10. Deniss Vorobjovi süüdistatakse karistusseadustiku (

) § 263 lg 1 p 2 järgi selles, et

1. novembril
2. a kell 09.51 helistas ta telefoninumbrilt 56181307 hädaabinumbrile 112 ning teatas häirekeskusele, et laseb 24 tunni jooksul õhku Narvas A. Puškini tn 10 asuva söögikoha Pizza & Kebab. Sellise tegevusega rikkus Deniss Vorobjov avalikus kohas korrakaitseseaduse (KorS) § 55 lg 1 p-dest 1 ja 2 tulenevaid käitumise üldnõudeid, mille kohaselt avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt ning samuti on keelatud teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada. KorS § 54 kohaselt on avalik koht määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. Deniss Vorobjovi telefonikõne peale sõitsid sündmuskohale nii politsei kui Ida-Eesti pommigrupp, kes evakueerisid Pizza & Kebab söögikohas olnud inimesed, sest esines reaalne oht söögikohas viibivate inimeste elule ja tervisele.
3. Samuti süüdistatakse Deniss Vorobjovi

§ 266lg 2 p 1 järgi selles, et ta tungis omavoliliselt ilma ruumi omaniku P.K.

i loata

1. novembril
2. a kella 12.00 paiku tema elukohta — ühiselamu tuppa aadressil XXX . II. MAAKOHTU OTSUS
3. Viru Maakohtu
4. jaanuari
5. a kohtuotsusega tunnistati Deniss Vorobjov süüdi

§ 263lg 1 p 2 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

Samuti tunnistati Deniss Vorobjov süüdi

§ 266

lg 2 p 1 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 64lg 1 alusel mõisteti Deniss Vorobjovile liitkaristuseks 2 aastat vangistust. Kriminaalmenetluse seadustiku (Kr

MS) § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, Deniss Vorobjovi poolt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 1 aasta ja 4 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud liitkaristust Viru Maakohtu 20.

septembri

1. a kohtuotsuseg mõistetud karistuse ärakandmata osa, 1 aasta 1 kuu ja 15 päeva 2 võrra ning mõisteti Deniss Vorobjovile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 aastat 5 kuud ja 15 päeva vangistust karistuse kandmise algusajaga
2. november
3. Samuti lahendas maakohus menetluskuludega seotu.
4. Esmalt käsitles maakohus süüdistust avaliku korra raskes rikkumiseS.S sukohad on kokkuvõetult järgmised.
5. Vaidlus puudub selles, et süüdistuses nimetatud ajal helistas Deniss Vorobjov oma telefoninumbrilt hädaabinumbrile 112 ja teavitas Häirekeskust, et söögikoht Pizza Kebab aadressil Puškini 10, Narva plahvatab.
6. novembril
7. a koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et
8. novembril 2020 kell 09.51 tehti 3 minutit ja 5 sekundit kestev kõne abonentnumbrilt +372 56181307 häirekeskusele. Meeshääl teatas, et annab täpselt 24 tundi ja Pizza & Kebab kiosk plahvatab.
10. novembril
11. a kell 10.06 saabusid väljakutsele sündmuskohale politseinikud S.S ja J.V. koos abipolitseinikuga. Väljasõidu põhjuseks oli avaldaja soov lõhata Puškini 10, Narva asuv Pizza & Kebab kiosk. Teatajat kohapeal ei avastatud. Sündmuskohale saabus ka Ida-Eesti pommigrupp, objektilt midagi ei leitud.
12. Tunnistaja O.P. avaldas, et oli
13. novembril 2020 umbes kella 10.00 paiku tööl pagaritöökojas Puškini
14. Lühikese ajavahemiku kestel käis kahel korral pagarikojas üle 30 aasta vanune kõhna kehaehitusega väga lühikeste juustega keskmist kasvu noormees, kes teatas sanepidjaama saabumisest ning et vaja on töö lõpetada, tuleb pahandusi ja nad pannakse kinni. Seepeale sulges tunnistaja pagaritöökoja uksed. Kolmandat korda nägi tunnistaja kirjeldatud isikut seal 10-15 minuti hiljem, sulges taas uksed ning helistas politseisse, andes meesterahva kirjelduse. Äratundmiseks esitamisel tundis O.P. selle isikuna ära Deniss Vorobjovi.
15. Deniss Vorobjov tunnistas kahtlustatavana ülekuulamisel, et käis
16. novembril 2020 kella 10.00 paiku Pizza & Kebabis. Kassas olnud naisterahvale pretensioone esitades oli arusaadav, et ta ei võta pitsast mürgistuse saamise etteheiteid tõsiselt. Ta lahkus pitsabaarist, helistas numbrile 112 ja teatas midagi. Tahtis, et päästjad kohale tuleksid, soovis saada õiglust. Seejuures kavatsust pitsabaari maha põletada või lõhata ei olnud.
17. Maakohus luges tõendatuks, et Deniss Vorobjov tegi
18. novembril 2020 Häirekeskusele kõne, milles esitas õhkimisähvarduse Pizza & Kebab söögikohale. Kohtuistungil tunnistas Deniss Vorobjov süüks arvatava teo toimepanemist. Toitlustuskoht Pizza & Kebab aadressil Puškini 10, Narva on avalik koht. Toitlustuskohta on lahtioleku ajal ligipääs kõigile soovijatele. Ähvardus esitati puhkepäeva päevasel ajal, mil kaupluses viibisid teenindaja ning juhuslikud inimesed. Kuigi ähvarduse adressaat oli konkreetne asutus, rikkus see avalikku korda, kuna ründe toimumise ajal oli toitlustusasutuses ja selle lähiümbruses ning külgnevates hoonetes määratlemata juhuslike isikute ring. On usutav, et õhkimise ähvarduse esitamine oli kolmandale sõltumatule isikule veenev. Seda enam, et Deniss Vorobjovil oli eelnevalt toitlustusasutuses pakutava teenuse osas etteheiteid. Deniss Vorobjov avaldas Häirekeskusele tehtud kõnes, et hävitab plahvatusega toitlustuskoha. Ei ole oluline, kas plahvatusega ähvardamine kujutab reaalset ohtu. Vajalik on, et ähvardus on reaalselt vägivallaohuna tunnetatav. Arvestades asjaolu, et Deniss Vorobjovi kõnele reageeris politsei vaid loetud minutite jooksul ning kohale saabus ka pommigrupp, ohuala ümbritseti hoiatuslintidega, kohale kutsuti pommikoer ja kohal olnud inimesed evakueeriti, võeti tehtud ähvardust reaalse ohuna. Teatades, et hoone hävitatakse või õhitakse ning määrates seejuures kindlaks ajakriteeriumi 24 tundi, käivitas Deniss Vorobjov tahtlikult põhjusliku ahela, mis seisnes eriteenistuse kohases tegutsemises – 3 inimeste evakueerimine toitlustuskohast ja selle lähiümbrusest, rikkudes seeläbi objektiivselt avalikku korda ja teiste isikute rahu. Oma käitumisega rikkus Deniss Vorobjov KorS §-s 55 sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõuded, mille kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival viisil või käituda muul viisil vägivaldselt ning teist isikut hirmutada.
19. Viidates Riigikohtu
20. oktoobri
21. a otsuse nr 1-18-5540 punktidele 17 ja 18, leidis maakohus, et Deniss Vorobjovi tegu tuleb kvalifitseerida

§ 263lg 1 p 2 järgi.

Deniss Vorobjov tegi telefonikõne Häirekeskusele Pizza & Kebab toitlustuskoha õhkimiseks, ähvardades sellega avalikkust.

1. Süüteo pani Deniss Vorobjov toime kavatsetusega. Ebakohase käitumise põhjuseks oli rahulolematus toitlustuskoha kui sellisega, mis põhjustas negatiivseid emotsioone ja väljendus ähvarduse esitamises. Deniss Vorobjov sai vähemalt üldjoontes aru, et toitlustusasutus on avalik koht, kuhu sarnaselt temaga on juurdepääs ka teistel isikutel ning sellise ähvarduse esitamine rikub avalikku korda. Deniss Vorobjov on analoogse süüteo toimepanemise eest varasemalt karistatud, mistõttu oli ta tegu toime pannes teadlik mitte üksnes üldjoontes oma käitumise keelatusest, vaid ka teoga kaasneda võivatest tagajärgedest.
2. Järgnevalt käsitles maakohus süüdistust omavolilises sissetungis ja leidis, et see on tõendatud kannatanu P.K. i ütlustega, mille kohaselt on ühiselamu tuba nr 48 tema püsielukoht.
3. novembril 2020, päeva esimesel poolel hakkas ta toast väljuma, kui tundmatu noormees haaras temast kinni ning lükkas korterist välja koridori. Noormees ise jooksis kannatanu tuppa. P.K. i sõnul oli ta šokis. Valvuri juurde minnes nägi ta politseinikke ning rääkis juhtunust. Kannatanu ütlustega haakuvad sündmuskohal viibinud politseiametnikest tunnistajate S.S ja J.V. i ütlused, kes viibisid ühiselamus, kuna seal oli nähtud Deniss Vorobjovi. P.K. avaldas, et tema juures peidab end isik, kes tungis tema tuppa. Korterist avastati joobetunnustega Deniss Vorobjov. Kolmaski tunnistaja, S.K. kuulis P.K. ilt, et Deniss Vorobjov tungis ta tuppa. P.K. i korterisse sisenedes nägid politseiametnikud Deniss Vorobjovi köögis istumas, misjärel muutus Deniss Vorobjov agressiivseks. S.K. avaldas sedagi, et
4. novembril 2020 hommikusel ajal pärast kella 10.00, tuli tunnistaja tuppa Deniss Vorobjov, kes avaldas tunnistajale, et politsei otsib teda taga.
5. Kohus luges tunnistajate ja kannatanu ütlustega ning politseiametniku rinnakaamera salvestise vaatlusprotokolliga tõendatuks, et süüdistuses nimetatud ajal ja kohas tungis Deniss Vorobjov ebaseaduslikult valdaja tahte vastaselt võõrasse eluruumi. Deniss Vorobjov tunnistas, et viibis P.K. i toa köögis, kuid ei tunginud sinna sisse. Tema sõnul avaldas P.K. politseile „Ma ei ole süüdi, et ta siin on.“ Ei ole ühtegi tõendit, mis kinnitaks Deniss Vorobjovi avaldatut selle kohta, nagu P.K. oleks väljendanud nõusolekut oma eluruumi sisenemiseks. Sissetungimise viis oli ebaseaduslik, kuna kannatanu ei andnud sisenemiseks luba ning süüdistatav liikus toas kuni köögiosani laua taha, kus ta istus politseiametnike saabumiseni. Kannatanu ja tunnistaja ütlused kinnitavad ka seda, et Deniss Vorobjov tegi seda täiesti teadlikult ning kavatsetult, st tema tegevuse eesmärgiks oligi tuppa sissetungimine, varjamaks end politsei eest.
6. Ülaltoodust tulenevalt on Deniss Vorobjovi tegevuses tuvastatud

§ 266

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine, st kavatsetult valdaja tahte vastaselt võõrasse elamiseks kasutatavasse ruumi ebaseaduslik tungimine.

1. Maakohus ei tuvastanud Deniss Vorobjovi tegude – avaliku korra raske rikkumise ja omavolilise sissetungi – õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. 4
2. Karistuse osas tõi maakohus välja järgmist. Deniss Vorobjov on korduvalt kriminaalkorras karistatud isik: teda on karistatud nii rahalise karistuse kui vangistusega ning rakendatud nii osalist kui täielikku karistusest tingimisi vabastamist. Samaliigilise kuriteo eest mõistetud rahaline karistus on selle tasumata jätmise tõttu asendatud vangistusega. Uued kuriteod pani Deniss Vorobjov toime katseajal. Katseaeg kulges Deniss Vorobjovil raskustega – kriminaalhooldusametnik esitas kohtule korduvalt erakorralisi ettekandeid täiendavate kohustuste määramiseks ja karistuse täitmisele pööramiseks. Kuna Deniss Vorobjovi on varasemalt karistatud muuhulgas käesoleva süüdistusega samasuguse teo toimepanemise eest ja mõlemad süüks arvatavad teod on toime pandud väga lühikese ajavahemiku jooksul, on välistatud tema karistamine rahalise karistusega. Õhku laskmise ähvardusele pidid reageerima julgeolekuasutused ning toimus evakuatsioon. Eluruumi tungimisega riivas ta intensiivselt kannatanu isikuõigusi. Maakohus asus seisukohale, et taolise käitumisega isikut on võimalik mõjutada edaspidi uute kuritegude toimepanemisest hoiduma üksnes reaalse vangistusega.
3. Deniss Vorobjovi teosüü on keskmisest väiksem ja karistus tuleb mõista sanktsiooni keskmisest määrast väiksem. Karistust kergendava asjaoluna tuleb arvestada kahetsuse väljendamist.
4. Kuna Deniss Vorobjov pani kuriteo toime ajal, mil ta oli Viru Maakohtu
5. septembri
6. a kohtuotsusega nr 1-19-7477 määratud katseajal, mõistis kohus Deniss Vorobjovile liitkaristuse

§ 65lg 2 alusel.

Tulenevalt

§ 65

lg-st 3 pole õiguslikku alust kohaldada Deniss Vorobjovi suhtes tingimuslikku karistust, kuna üks kogumit moodustavatest karistustest on ärakandmata reaalne vangistus. Välistatud on ka üldkasuliku töö kohaldamine, kuna selle eelduseks on alla 2 aasta jääv vangistuse määr. Seega tuleb Deniss Vorobjovi karistada reaalse vangistusega.

1. Maakohus mõistis Deniss Vorobjovilt menetluskuludena Eesti Vabariigi kasuks välja sundraha 876 eurot, kaitsjatasu kohtueelses menetluses 729 eurot ja kohtumenetluses 194,40 eurot, kokku 923,40 eurot. Kaitsja sõidukulud 42,36 eurot jäid riigi kanda. Väljamõistetud menetluskulusid summas 1799,40 eurot kohustati Deniss Vorobjovi tasuma KrMS § 180 lg 3 alusel ühe aasta jooksul.
2. Menetluskulude väljamõistmisel võttis maakohus arvesse, et Deniss Vorobjovi varaline seisund on kasin.
3. aastal tehti talle väljamakseid pärast tulumaksu mahaarvamist 2539 eurot. Alates kahtlustatavana kinnipidamisest Deniss Vorobjov ei tööta. Uue kuriteo lisandumine näitab, et tema tegevus kuritegude toimepanemisel ei näita taandumise märke. Tahtliku teo toimepanemine tähendab, et isik kutsub menetlused oma tahtliku õigusvastase käitumisega ise esile, teades, et sellega kaasnevad suured rahalised väljaminekud. Süüdistatava näol on tegemist täisealise ja noore isikuga. Puudub alus menetluskulude riigi kanda jätmiseks, v.a sõidukulude osas Deniss Vorobjovi kasina varandusliku seisundi tõttu. III. APELLATSIOON
4. Deniss Vorobjov esitas
5. jaanuaril
6. a Tartu Ringkonnakohtule apellatsiooni, milles palub kvalifitseerida talle

§ 263

lg 1 p 2 järgi süüks arvatud tegu ümber kas

§ 120– ähvardamise – või § 278 - eritalituste vale väljakutsumise – järgi.

Samuti ei ole ta nõus süüdistusega

§ 266järgi, kuna Viru Maakohus jättis tähelepanuta kannatanu P.K.

i avalduse, mille kohaselt pole tal ühtki pretensiooni. Ühtlasi palub Deniss Vorobjov mõista talle leebem, minimaalne karistus ja vähendada menetluskulusid miinimumini. 5

1. Apellant leiab, et tal ei olnud kavatsust midagi õhku lasta, sest helistas Häirekeskuse telefonile 112 enda telefoninumbrilt, kahju ei ole tekkinud. Sai ise rohkem füüsiliselt kannatada, mis nähtub toimikus olevalt fotolt. Uurimisasutus ei hakanud üksikasju välja selgitama. Kuritegu on fabritseeritud, kuna ta on varem kohtulikult karistatud, mistõttu teda ei usaldata. Soovis üksnes õiglust, et keegi ei saaks enam kannatada ega mürgitatud.
2. Deniss Vorobjov leiab, et kohus on mõistnud talle liiga range karistuse

§-de 263 ja 266 järgi. Ei tohiks karistada inimest nii rangelt ainuüksi selle eest, et ta helistas Häirekeskusesse emotsioonide ajel. Ta ei soovinud kellelegi halba. Oma tegudest on ta aru saanud ja lubab, et edaspidi need ei kordu.

1. Deniss Vorobjov pole nõus maksma riigi kasuks 923,40 eurot, kuna kohtuistung kestis 2 päeva 1 tunni kaupa, kohtunik osales kohtuistungil televiisori kaudu, mistõttu ei olnud aru saada, millest ta rääkis. Kohtuotsuse kuulutamisel
2. jaanuaril
3. a ei osalenud prokurör ega tõlk. Kuna kohtunik osales kohtuistungil video teel, ta paljustki tõlkest aru ei saanud, palub ta vähendada kohtukulud 1799,45 eurot miinimumini.
4. Kohtuistungil jäi Deniss Vorobjov esitatud apellatsiooni juurde. Tema kaitsja advokaat Andrei Matvejev toetas apellatsiooni.
5. Prokurör leidis, et apellatsioon pole põhjendatud ja muutmata. IV. RINGKONNAKOHTU JÄRELDUSED POOLT maakohtu otsus tuleb jätta TUVASTATUD ASJAOLUD JA
6. Ringkonnakohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosaliste seisukohad, tutvunud maakohtu otsuse, apellatsiooni ja kriminaalmenetluses kogutud tõenditega, leiab, et Viru Maakohtu
7. jaanuari
8. a otsus on põhjendatud ja tuleb jätta muutmata. Apellatsioonis esitatu ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale Deniss Vorobjovi süüdimõistmises, karistamises ja menetluskulude väljamõistmises. Tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p-st 1 jätab ringkonnakohus seetõttu esimese astme kohtu otsuse põhiosa asjaolud kordamata ja vastab Deniss Vorobjovi poolt tõstatatud küsimustele.
9. Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha Deniss Vorobjovi poolt maakohtule tehtud etteheidetes kohtuistungi pidamises video teel. Ringkonnakohtu istungil selgitas Deniss Vorobjov, et kohtumenetluse pooled viibisid maakohtu istungil kohtusaalis, kuid kohtunik osales istungil tehnilise lahenduse (televiisori) abil. Deniss Vorobjovi sõnul oli esimesel kohtuistungil, mis toimus
10. jaanuaril 2021, kohtunikku näha ekraanil katkendlikult ning ta kippus kiirustama.
11. jaanuaril 2021 toimunud kohtuotsuse kuulutamisel puudusid prokurör ja tõlk.
13. mail 2021 toimunud ringkonnakohtu istungil selgitas prokurör, et kohtunik osales maakohtu istungil tõepoolest n.ö videosilla vahendusel, ja pidas üsna tavapäraseks, et vanemas eas inimene end viiruspuhangu ajal kaitseb. Probleeme kohtunikust arusaamisega ei olnud. Kohtukolleegium kuulas
14. jaanuaril 2021 toimunud istungi ja
15. jaanuaril 2021 toimunud kohtuotsuse kuulutamise helisalvestisi ning ei täheldanud, et kohtuniku kõne oleks olnud arusaamatu või kõlanud katkendlikult. 6
16. KrMS § 236 lg 3 kohaselt võib kohus lühimenetluses korraldada kohtumenetluse poolte osavõtu kohtulikust arutamisest tehnilise lahenduse abil, mis vastab KrMS § 69 lg 2 p-s 1 nimetatud nõuetele. Kuigi kohtunik pole kohtumenetluse pooleks, on nimetatud sätet võimalik tõlgendada viisil, et ka kohtunikul on istungil võimalik virtuaalsel teel osaleda. See on ka igati loogiline – kui kohtuistungi pooltel on võimalik kohtulikust arutamisest tehnilise lahenduse abil osa võtta, ei erine see kuidagiviisi olukorrast, kus tehnilise lahenduse abil osalejaks on kohtunik. Olgugi, et osavõtt kohtuistungist tehnilise lahenduse abil on pigem erandlik ja selle võimaluse kasutamist peaks kohus igal korral hoolikalt kaaluma, võib seda lubatavaks pidada
17. aasta alguses valitsenud keerulises epidemioloogilises olukorras – terves Eestis, eriti aga IdaVirumaal oli ulatuslik COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse nakkuse levik. Seega tuleb nõustuda prokuröriga, et kohtunikul võis olla soov kas end või teisi viirushaiguse eest kaitsta. Kuivõrd kohtunik oli kohtuistungil vahetult nähtav ja kuuldav ning sai seeläbi istungit juhtida, vastas tehniline lahendus KrMS § 69 lg 2 p-s 1 sätestatud nõuetele. Seega pole maakohus virtuaallahenduse abil kohtuistungil osalemisega rikkunud kriminaalmenetlusõigust.
18. Seoses Deniss Vorobjovi väitega, et kohtuotsuse kuulutamisel ei osalenud tõlk ega prokurör, märgib ringkonnakohus järgmist. Tõlgi osalemiseks ei olnud vajadust, kuna kohus kuulutas kohtuotsuse vene keeles, mis on Deniss Vorobjovi emakeeleks. Arvestades helisalvestisel kuuldavat kohtuniku selget diktsiooni ning fonogrammi võrdlemisi head helikvaliteeti, on ilmne, et Deniss Vorobjovile oli kohtuotsus keeleliselt arusaadav. Lühimenetluses kohtuotsuse kuulutamisel ei ole prokurör kohustatud osalema (KrMS § 236 lg 4), seetõttu ei ole ka selles alust kohtule etteheiteid teha. Maakohus ei ole prokuröri osavõtuta kohtuotsust kuulutades menetlusnorme rikkunud.
19. Järgnevalt kujundab ringkonnakohus seisukoha, kas maakohus on Deniss Vorobjovile süüdistuses ette heidetavatele tegudele andnud õige karistusõigusliku hinnangu.
20. Deniss Vorobjov leidis apellatsioonis, et talle

§ 263

lg 1 p 2 järgi süüks arvatud tegu tuleks ümber kvalifitseerida kas

§ 120või 278 järgi.

Ringkonnakohus sellega ei nõustu.

1. Riigikohtu kriminaalkolleegium selgitas 25.10.
2. a otsuses asjas nr 1-18-5540 p-s 17 järgmist: „Samas

§ 263

lg 1 p 2 puhul on rünnatavaks õigushüveks üksnes avalik kord kui kollektiivne õigushüve. See punkt nimetab teo toimepanemise spetsiifilised vahendid, mis kujutavad endast juba abstraktset ohtu ümbritsevale ja ohustavad potentsiaalselt ühiskonna üldist turvalisust (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. märtsi
2. a otsus asjas nr 1-179941/80, p 9). Kõnesolev punkt hõlmab vaid selliseid tegusid, mille puhul relva või relvana kasutatava muu eseme, lõhkeseadeldise või lõhkeainega ähvardamine on suunatud konkretiseerimata inimeste hulga vastu. Seega ei kätke

§ 263

lg 1 p 2 endas vägivallategu kui ähvardamist või kehalist väärkohtlemist

§ 120

või § 121 mõttes, vaid selle sättega on nimetatud vahendeid silmas pidades kuulutatud karistatavaks üksnes ja juba avalikkusele suunatud ähvardus, sõltumata sellest, kas sellega on kahjustatud lisaks avalikule korrale ka individuaalset õigushüve. Näitena võib tuua pommiähvarduse (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. mai
2. a otsus asjas nr 3-1-1-7-07, p 14) või avalikus kohas kogunevate inimeste juuresolekul relvaga õhkulaskmise (ilma et see oleks kellegi konkreetse vastu suunatud) jms.“
3. Käesoleval juhul pole vaidlust selles, et
4. novembril 2020 kell 9.51 helistas Deniss Vorobjov Häirekeskusesse ja teatas, et laseb 24 tunni jooksul õhku Narvas A. Puškini tn 10 asuva söögikoha Pizza & Kebab. Kõne tulemusena sõitsid sündmuskohale nii politsei kui Ida- 7 Eesti pommigrupp, kes evakueerisid toitlustusasutuses olnud inimesed. Kuivõrd Deniss Vorobjov käivitas telefonikõnega põhjusliku ahela, mille tulemusena asus eriteenistus tegutsema – piirama ala ja inimesi Pizza & Kebab söögikohast evakueerima – rikkus ta seeläbi objektiivselt avalikku korda ja teiste isikute rahu. Evakueerimise tõttu riivati toitlustusasutuses olnud inimeste subjektiivset õigust viibida avalikus kohas kartmata oma julgeoleku ja ohutuse pärast. Samuti on maakohus leidnud korrektselt, et toitlustusasutuse Pizza & Kebab puhul oli tegu avaliku kohaga KorS § 54 tähenduses: sinna oli ligipääs kolmandatel isikutel, kes polnud õigusrikkujaga isiklikult seotud.
5. Seejuures ei mõjuta koosseisu täidetust asjaolu, et Deniss Vorobjovil polnud enda sõnul kavatsust midagi õhku lasta või reaalset kahju ei tekkinud.

§ 263

lg 1 p 2 objektiivse koosseisu täidabki ainult avalikkusele suunatud ähvardus kasutada relva, relvataolist eset, lõhkeseadeldist või lõhkematerjali. Seega pole koosseisu realiseerimiseks vahet, kas ähvarduse täideviimiseks ka mingeid tegelikke samme astutakse või seda kavatsetakse teoks teha: ähvardus võib olla pelgalt bluff. Ähvardus lõhata söögikohas pomm on oma sisult selline, mis külvab konkretiseerimata hulgale inimestest hirmu ja ohustab nende turvatunnet. 37. Deniss Vorobjov on kahtlustatavana ülekuulamisel selgitanud, et esitas toitlustusasutuse Pizza & Kebabi kassas olnud töötajale pretensiooni, mille kohaselt oli ta ostetud pitsast saanud toidumürgituse. Ühtlasi lubas kohale kutsuda sanepidjaama (sanitaarepidemioloogia jaam). Kuna Deniss Vorobjovi pretensioone tõsiselt ei võetud, lahkus ta sealt. Seejärel helistas ta Häirekeskusesse. Kuigi ta täpselt ei mäleta, mida hädaabinumbrile helistades rääkis, soovis ta enda sõnutsi päästjate kohaletulekut, et söögikoha töötaja saaks pretensiooni tõsidusest aru ja muudaks toidu kvaliteeti paremaks. Seega pani Deniss Vorobjov süüteo toime

§ 16lg 2 ls 2 tähenduses kavatsetult.

Kuivõrd avaliku korra raske rikkumise põhitagajärjeks on avaliku korra ja teiste isikute rahu rikkumine (ehk häiritus sellest), on see toime pandud kavatsetult juhul, kui teo toimepanija soovis kirjeldatud tagajärje saabumist. Nii see antud juhul ka oli. Deniss Vorobjovi ütlustest on tuletatav, et kuna ta oli toitlustuskoha suhtes rahulolematu ning tema sellekohasele kaebusele ei reageeritud, soovis ta sisuliselt seda, et teda tõsiselt võetaks – selle pidigi tagama päästjate saabumine. 38. Teiseks pole Deniss Vorobjov nõus süüdistusega

§ 266järgi, kuna P.K.

on avaldanud, et tal pole ühtegi pretensiooni. Ringkonnakohus seda seisukohta ei jaga ning leiab nagu maakohuski, et Deniss Vorobjov on toime pannud

§ 266lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Isiku süüditunnistamine

§ 266

lg 1 järgi eeldab esiteks seda, et ruumi tungimine oli valdaja tahte vastane, teiseks, et ruum, kuhu isik tungis, oli tema jaoks võõras ning kolmandaks, et ruumi tungimine oli ebaseaduslik. Need tingimused olid kõik täidetud. Vaidlust ei ole selles, et tegemist oli P.K. i eluruumiga, mis on raskendav koosseisuline asjaolu

§ 266lg 2 p 1 järgi.

1. P.K. on
2. novembril 2020 antud ütlustes selgitanud, et korterist väljudes haaras võõras noormees tal riideesemest või käest kinni, lükkas ta koridori ning jooksis ise tuppa. Olles juhtunust šokeeritud, jooksis P.K. alla valvuri juurde, kuid märkas teel sinna politseinikke, kellele rääkis juhtunust. Selgitas korrakaitsjatele, et tema toas on võõras noormees, kes teda väga hirmutas. Võõraks noormeheks osutunud Deniss Vorobjov väitis seevastu
3. novembril 2020 toimunud ülekuulamisel, et hoopis P.K. tegi talle ettepaneku enda eluruumi sisenemiseks. Nimelt polevat Deniss Vorobjovil enda ühiselamutoa võtit kaasas olnud, mistõttu ei saanud ta uksest sisse. Sestap jäi ta neljanda korruse koridori istuma. Nähes Deniss Vorobjovi istumas, tegi P.K. talle ettepaneku enda toas oodata, kuni saabuks Deniss Vorobjovi elukaaslane, kelle käes oli ühiselamutoa võti. Süüdistatava ütluste kohaselt juhatas P.K. ta enda 8 toa kööki, kuhu jäi istuma. Ta andis P.K. ile 5 eurot, paludes tuua viina ja mahla, mille peale viimane korterist lahkus.
4. Ringkonnakohus, nagu maakohuski ei tuvastanud vähimatki põhjust, miks peaks P.K. sündmuse kohta valetama. Iseäranis tähelepanuväärne on see olukorras, kus hoolimata P.K. i ja Deniss Vorobjovi ütluste vasturääkivusest, tunnistas Deniss Vorobjov
5. jaanuaril 2021 toimunud kohtuistungil oma süüd. Olgugi, et P.K. il pole pretensioone Deniss Vorobjovi vastu, pole ta sellegipoolest väitnud, et oleks Deniss Vorobjovi enda korterisse lubanud. Vastupidi,
6. novembril 2020 toimunud ülekuulamisel on ta otsesõnu öelnud, et sissetungijal polnud tema luba ega nõusolekut ning eluruumi sisenemine oli tema tahte vastane. P.K. i ütluste usaldusväärsust tõendavad ka S.K. i
7. novembril 2020 antud ütlused, milles ta selgitas, et P.K. tuli ja ütles, et tema juurde tungis sisse Deniss Vorobjov. Samuti haakuvad kannatanu ütlustega sündmuskohal viibinud politseiametnikest tunnistajate S.S ja J.V. i ütlused, mille kohaselt pöördus P.K. politseinike poole ja teatas, et tema juures peidab end Deniss Vorobjov, kes nõusolekuta tema tuppa tungis.
8. Kuivõrd võõrasse eluruumi tungimiseks haaras Deniss Vorobjov korterist väljuva P.K. i riietest või käest kinni, lükkas ta koridori ning jooksis ise tuppa (vt käesoleva otsuse p 39), pani Deniss Vorobjov omavolilise sissetungi toime kavatsetult

§ 16lg 2 tähenduses.

Kuigi Deniss Vorobjov oli teadlik, et see eluruum oli tema jaoks võõras ning P.K. i luba sisenemiseks tal polnud, seadis ta sellegipoolest eesmärgiks tuppa sisenemise. Selleks lükkas ta P.K. i ukselt koridori.

1. Seega ei ole maakohus Deniss Vorobjovile süüks arvatud kuritegude kvalifitseerimisel eksinud: Deniss Vorobjov on toime pannud avaliku korra raske rikkumise ja omavolilise sissetungi elamiseks kasutatavasee ruumi just nii, nagu talle seda süüdistuses ette heidetakse.
2. Järgnevalt võtab ringkonnakohus seisukoha Deniss Vorobjovile mõistetud karistuse osas.
3. Deniss Vorobjov leiab, et maakohus on mõistnud talle liiga range karistuse. Maakohus karistas Deniss Vorobjovi

§ 263

lg 1 p 2 järgi 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega ning

§ 266

lg 2 p 1 järgi 1 aasta vangistusega, mõistes liitkaristuseks 2 aastat vangistust. Lühimenetluse tõttu vähendas maakohus seda karistust kolmandiku võrra, saades nii karistuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust. 45. Ringkonnakohtu hinnangul puudub alus Deniss Vorobjovile mõistetud karistuse vähendamiseks. Maakohus on arvesse võtnud kõiki karistuse mõistmisel olulisi asjaolusid, sh põhjendanud, miks ei ole Deniss Vorobjovi võimalik karistada rahalise karistusega. Nii süü suurust kui ka süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust arvestades on maakohus niigi mõistnud Deniss Vorobjovile mõlema süüteo eest vangistuse oluliselt alla

§ 263

lg 1 ja § 266 lg 2 sanktsioonide (võimalik vangistus vastavalt kuni 5 aastat ja kuni 3 aastat) keskmise määra. Ilmselt tundub Deniss Vorobjovile suur mõistetud liitkaristus. Nimelt suurendas maakohus 1 aasta 4 kuu pikkust vangistust omakorda

§ 65lg 2 alusel Viru Maakohtu 20.

septembri

1. a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 1 aasta 1 kuu ja 15 päeva pikkuse vangistuse võrra, mistõttu kujunes liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 aastat 5 kuud ja 15 päeva vangistust. Kohtukolleegium selgitab, et Viru Maakohtu
2. septembri
3. a kohtuotsusega mõistetud karistusest jäeti sellest osa, s.o 1 aasta 1 kuu ja 15 päeva vangistust, tema suhtes täitmisele pööramata tingimusel, et ta ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja järgib talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja 9 kohustusi. Kuivõrd Deniss Vorobjov pani talle määratud katseaja jooksul toime uue kuriteo, pöörati ka ärakandmata karistus täitmisele. Kuna

§ 65

lg 2 näeb ainuvõimalikuna ette kandamata karistuse osa täieliku liitmise, ei ole kohtul võimalik seda muuta.

1. Apellatsioonis on Deniss Vorobjov palunud vähendada kohtukulusid miinimumini, leides, et seda on liiga palju, kui arvestada, et kohtuistung on kestnud vaid 2 päeva 1 tunni kaupa.
2. Ringkonnakohus selgitab, et KrMS § 180 lg 1 esimese lause kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud üldjuhul süüdimõistetu. Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus süüdistatav taotleb menetluskulude tasumisest osalist vabastamist varatuse tõttu, lasub tal kohustus esitada sellekohaseid tõendeid või vähemalt taotleda kohtult vastava teabe väljanõudmist. Süüdistataval on võimalik tõendada töökoha või vara puudumist näiteks töötuna arvel oleku ja erinevate vara registrite väljavõtetega (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. juuli
4. a otsuse nr 1-16-9323 p-i 24).
5. KrMS § 233 lg 1 järgi lahendab kohus kriminaalasja lühimenetluses kriminaaltoimiku materjali põhjal. Praegusel juhul on Deniss Vorobjovi varalist seisundit puudutavate tõenditena kriminaaltoimikus üksnes tõend tema maksustatava tulu kohta ning andmed aastanetosissetuleku kohta. Maksustatava tulu tõendist nähtuvalt oli Deniss Vorobjovi
6. aastal deklareeritud tulu pärast tulumaksu mahaarvamist 2539 eurot. Hilisema aja kohta pole kriminaaltoimikus ühtki Deniss Vorobjovi vara või sissetulekuid kajastavat tõendit.
7. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus leidnud korrektselt, et kriminaalmenetluse kulud tuleb Deniss Vorobjovilt välja mõista. Kuigi süüdistatava sissetulekud pole olnud suured, puuduvad kriminaaltoimikus tõendeid tema muu vara kohta. Arvestades, et Deniss Vorobjovil tuleb täita oma rahalised kohustused vajadusel ka muu vara arvel ja tema varatus pole üheselt tõendatud, puudub ringkonnakohtul ainuüksi sissetulekuid arvestades alus jätta menetluskulud riigi kanda. Maakohus on niigi jätnud kaitsja sõidukulud 42,36 eurot riigi kanda ja andnud Deniss Vorobjovile võimaluse tasuda menetluskulusid ositi ühe aasta jooksul.
8. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
9. jaanuari
10. a otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
11. Viimaks võtab ringkonnakohus seisukoha menetluskulude põhjendatuse ja väljamõistmise osas. apellatsioonimenetluses tekkinud
12. Käesolevas asjas on esitatud 2 tasutaotlust.
13. mail 2021 taotleb kaitsja advokaat Andrei Matvejev õigusabi osutamise eest koos sõidule kulutatud ajaga 406,80 eurot (sh käibemaks) ja sõidukulude eest Jõhvi-Narva lisaks veel 9 eurot (sh käibemaks). Ringkonnakohus leiab, et esitatud tasutaotlus kuulub rahuldamisele osaliselt. Põhjendatud pole toimiku materjalide õiguslikuks analüüsiks kulunud aeg 300 minutit, mis teeb 5 tundi. Kriminaaltoimik pole nii mahukas, et vajaks nõnda pikka aega materjalidega tegelemiseks. Põhjendatuks saab pidada ajakulu 3 tunni ulatuses. Samuti on põhjendatud kliendi külastamiseks ja kliendiga asjaolude arutamiseks kulunud aeg 60 minutit ning tasu sõidule kulutatud aja eest summas 15 eurot ja sõidukuluks kulunud 7,50 eurot. Seega tuleb kaitsjale kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamise eest välja mõista 238,50 eurot, millele lisandub käibemaks 47,70 eurot, s.o kokku 286,20 eurot. 10
14. Deniss Vorobjovi kaitsja esitas
15. mail 2021 ka apellatsioonimenetluses kohtuistungil osalemisega tekkinud tasu hüvitamise taotluse 40 minuti eest. Kuna tegelikult kestis istung kell 11.32 – 12.06, s.o 34 minutit, tuleb tasu suurust korrigeerida sellele vastavaks. 34 minuti eest on ette nähtud tasu summas 30,60 eurot. Lisaks soovib kaitsja tasu 30 eurot sõidule kulutatud aja eest, kuivõrd sõitis ta Narvast Tartusse. Seega tuleb kaitsjale kohtuistungil osalemise eest tasuda 60,60 eurot (30,60+30), millele lisandub käibemaks 12,12 eurot, s.o kokku 72,72 eurot. Samuti soovib kaitsja sõidukulu hüvitamist summas 53,40 eurot, millele lisandub käibemaks 10,68 eurot, s.o kokku 64,08 eurot. Kokku kuulub hüvitamisele 136,80 eurot.
16. Kuivõrd ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 ettenähtud lahendi, tuleb apellatsioonimenetluse kulud 423 eurot KrMS § 185 lg 2 esimese lause alusel Deniss Vorobjovilt riigi kasuks välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingeri Tamm Tiit Lõhmus 11 Aarne Sarjas