1-18-5339/41

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg

1. august 2021, kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-18-5339 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Vaidlustatud lahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. juuni
3. a määrus Määruskaebuse esitaja Süüdimõistetu Andreas Luik Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
4. juuni
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdistatava advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Tartu Maakohus tunnistas 04.07.
7. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-5339 süüdi Andreas Luige KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning karistas 4 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning loeti karistuse kandmise alguseks A. Luige kahtlustatavana kinnipidamise aeg 08.05.
8. Otsus jõustus 14.08.
10. Harju Maakohtu 21.09.
11. a määrusega vabastati A. Luik karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 08.11.2022, millest esimeseks 4 kuuks kohaldati elektroonilist valvet. KarS § 76 lg 5 alusel allutati A. Luik 24 kuuks käitumiskontrollile ning kohustati järgima KarS § 75 lg-s 1 toodud kontrollnõudeid. Lisaks kohaldati käitumiskontrolli ajaks lisakohustused: mitte tarvitada alkoholi, mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 nädala jooksul pärast vanglast vabanemist; mitte suhelda talle teadaolevalt alkoholi tarvitavate ja/või narkootikume tarvitavate ja/või kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; alluda elektroonilisele valvele tähtajaga 4 kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest. Määrus jõustus 07.10.
13. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik esitas 20.01.2021 Tartu Maakohtule erakorralise ettekande karistuse täitmisele pööramiseks.
14. Tartu Maakohtu 04.02.2021 määrusega jäeti Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne rahuldamata.
15. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna ametnik esitas kohtule 07.06.2021 erakorralise ettekande ettepanekuga pöörata A. Luige karistuse täitmisele. 21.06.2021 edastas kriminaalhooldusosakonna ametnik kohtule TÜ Kliinikumi saatekirja joobeseisundi tuvastamise kohta (koostatud 31.05.2021 ning kinnitatud 10.06.2021), mille kohaselt tuvastati A. Luige uriiniproovist amfetamiin. A. Luige 21.06.2021 kirjaliku selgituse kohaselt ei ole tema amfetamiini tarvitanud. Ta soovib selle vaidlustada, kuna see ei ole tema uriin.
16. Tartu Maakohtu 21.06.
17. a määrusega rahuldati Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne A. Luige karistuse täitmisele pööramiseks. Tartu Maakohtu 04.07.2018.a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-5339 A. Luigele mõistetud ärakandmata karistus, 2 aastat, 1 kuu 1 päev vangistust, pöörati täitmisele.
18. Erakorralise ettekande kohaselt teostasid 01.05.2021 nooremametnikud kohustuse kontrolli. A. Luige kiirtest reageeris positiivselt metamfetamiinile. Hooldusalune tarvitamist ei tunnistanud, mistõttu toimetas politsei ta täiendavasse ekspertiisi. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi vastuskirjast (18.05.2021) nähtub, et A. Luigel tuvastati aplrosolaami, amfetamiini, metamfetamiini, kokaiini ja kanepi tarvitamine. A. Luik selgitas 03.05.2021 registreerimisel, et ta ei ole tarvitanud narkootikume, tarvitab ainult ravimeid, kuna põlved on haiged ja sööb valuvaigisteid. Pärast ekspertiisi andis A. Luik uue selgituse 19.05.2021, et ta on tarvitanud ainult Xanaxit, sest ta ei saa põlvevalu tõttu magada. Kanepit ei ole tõmmanud, viibis samas ruumis, kus tarvitati ja viibis ka ühel üritusel, kus võis saada teiste ainetega mahla, mida jõi.
19. Pärast eelnevat erakorralist ettekannet kohtule on A. Luik liitunud sotsiaalprogrammiga „Eluviisitreening“, kus tegeletakse sõltuvusprobleemidega. 01.05.2021 tuvastati kontrolli käigus narkootikumide tarvitamine. Ametnikule teadaolevalt ei saa kanepijoove tekkida ka siis, kui viibida koos kanepi tarvitajaga. A. Luigel on keelatud suhelda narkootikume tarvitavate isikutega. 10.05.2021, 19.05.2021 ja 30.05.2021 sooviti A. Luigele teostada uuesti kohustuse kontrolli elukohas, kuid ta ei vastanud 10.05.2021 kõnele; 19.05.2021 kohta märkis A. Luik, et viibis Savernas sugulase juures ning 30.05.2021 andis hooldusaluse telefon kinnist tooni. Ametnik ei pidanud neid olukordi rikkumisteks. 31.05.2021 teostas ametnik registreerimisel A. Luigele narkootikumide tarvitamise kontrolli, mis osutus positiivseks amfetamiini suhtes. Hooldusalune eitas tarvitamist ning saadeti täiendavasse ekspertiisi. Ettekande koostamise ajaks ei olnud ekspertiisi vastus saabunud. 21.06.
20. a saatis kriminaalhooldusosakonna ametnik ekspertiisi tulemuse, millest nähtub, et A. Luige 31.05.2021 võetud uriiniproovist tuvastati positiivne tulemus amfetamiinile. A. Luik ei ole enda väitel amfetamiini tarvitanud ning seadis kahtluse alla, kas tegemist on tema uriiniga.
21. Narkootikumide tarvitamine on A. Luige puhul uue kuriteo toimepanemise põhjusriskiks. Kohus nõustus kriminaalhooldajaga selles, et A. Luige käitumismustrid ei ole kriminaalhoolduse vältel paranenud. A. Luik eitab narkootiliste ainete tarvitamist, kuigi see on tuvastatud ekspertiisiga. A. Luik on erakorralise ettekande kohaselt viibinud koos narkootikume tarvitavate isikutega ning on tarvitanud jätkuvalt narkootilisi aineid. Nende tarvitamine on aga riskifaktoriks uute kuritegude toimepanemisel. -2-
22. A. Luigele on antud võimalus kanda karistust tingimisi vabaduses, kuid ta ei ole suuteline käitumiskontrolli nõudeid järgima. A. Luige käitumismustrid viitavad sellele, et ta ei tunnista narkootilise aine tarvitamise probleeme. Seega on suur oht, et tema käitumine viib kriminogeensete tegevusteni. Kohtul puudus usk, et A. Luik asuks edaspidi õiguskuulekale teele ning suudaks hoiduda narkootilistest või psühhotroopsetest ainetest, kuivõrd ta ise nende tarvitamist ei tunnista. MÄÄRUSKAEBUS
23. A. Luik palub Tartu Maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega jätta karistus täitmisele pööramata.
24. A. Luik selgitab, et asus vabanemisel tööle autopesulasse, kus puudusid pahandused. Puudusid ka arusaamatused kriminaalhooldajaga (v.a kaks – üks seoses registreerimiskohustusega ning teine seoses kriminaalhooldaja teavitamata jätmisega arsti juurest tulekul). Sellele vaatamata esitas kriminaalhooldaja erakorralise ettekande, mille Tartu Maakohus jättis 04.02.
25. a määrusega rahuldamata. Kriminaalhooldus jätkus ning alkoholi ega narkootikumidega seotud rikkumisi ei tuvastatud. Alates 26.04.2021 osaleb A. Luik sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“.
26. 01.05.2021 teostati kohustuste täitmise kontroll ja ekspertiis. Enda teada oli A. Luik tarvitanud väljakirjutatud ravimit Xanax. Psühhiaater on talle välja kirjutanud ka teisi ravimeid. Nende koostist A. Luik ei tea, ega oska seletada, milliseid nähtusi need organismis esile kutsuvad. Peale nimetatud kontrolli teostati elukohas veel mitmel korral kontrolli, kuid ei avastatud midagi. A. Luik selgitab kanepi sattumist tema organismi sellega, et tema töökojas liigub mitmesugust rahvast ning kanepi tarvitamise tunnused võis ta saada nende poolt väljahingatud õhust. Teadlikult ei ole A. Luik suhelnud ühegi narkootikumide tarvitajaga, sest see on keelatud. Samuti ei välista määruskaebuse esitaja, et talle on pakutud jooki, millesse on segatud narkootilisi aineid. Pinged tekkisid kriminaalhooldajaga, kes leidis, et A. Luik peaks igal hetkel telefonikõnedele vastama. Eluliselt ei ole see aga mõeldav, sest telefoni kasutab A. Luik ka teiste inimestega suhtlemiseks. 31.05.
27. kontrolli käigus tuvastatud amfetamiini proov peab olema kellegi teise prooviga segamini aetud.
28. A. Luik töötab Tanilo OÜ-s ehitustöödel ning tal ei ole tööandjaga probleeme. Tööandja on teadlik A. Luige minevikust. Samal ajal on A. Luik proovinud järgida kriminaalhoolduse nõudeid ning teinud omalt poolt kõik kahjulikust sõltuvusest vabanemiseks. Seadusest tulenevalt võiks kasutada teisi meetmeid – nt pikendada katseaega või määrata täiendavaid kohustusi. A. Luigel on tekkinud püsisuhe ning elukaaslase toetusel saab ta vabaduses taas jalad alla. A. Luik juhib tähelepanu ka oma tervislikule seisundile. Ta on suunatud põlveliigeste vahetuse operatsioonile ning järjekord võib iga hetk temani jõuda. Kinnipidamiskohta minemisel jäävad operatsioonid ilmselgelt ära ning liikumisvõime kahaneb järjepidevalt. Vahepealsel ajal läbis ta veel tõstukijuhi kursused ning loodab saada sel erialal tööd. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
29. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuse pinnalt puudub alus.
30. A. Luigele heidetakse seekordses erakorralises ettekandes ette talle pandud lisakohustuse: mitte tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid, rikkumist. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus rikkumised tuvastanud nõuetekohaselt. A. Luige selgitus, et enda teada tarvitas ta -3- vaid väljakirjutatud ravimit Xanax ning teisi psühhiaatri poolt välja kirjutatud ravimeid, ei päde. A. Luigele teostatud joobeseisundi tuvastamise aktist nähtub, et temalt võetud proovist tuvastati amfetamiini, metamfetamiini, kokaiini ja kanepit, s.o aineid, mida ravimid ei sisalda. Ka A. Luige selgitused kanepi ja teiste narkootiliste ainete võimaliku sattumise kohta tema organismi ei ole mingilgi viisil kontrollitavad. Nn põhjendatud kahtluse tekkeks (KrMS § 7 lg 3 tähenduses) peab esinema tõsiseltvõetav tõenduslik alus. Süüdistatava jaoks soodsaim versiooni ei saa kohus rakendada olukorras, kus puuduvad kaitseversiooni kinnitavad toetuspunktid. Nii
31. kui ka
32. mail 2021 kriminaalhooldusametnike poolt teostatud kontrolli käigus tuvastati A. Luigel narkootikumide tarvitamine. Ka isiku soovil teostatud kordusekspertiis andis positiivse tulemuse. See üksnes kinnitab kohtu veendumust, et A. Luige selgitused võimaliku proovide segamini ajamise osas on ainetud. Ka süü võimalikele kolmandatele isikutele panemine ei ole millegagi tõendatud ning on ilmselgelt kantud eesmärgist karistuse täitmisele pööramist vältida. Märkimist väärib seegi, et ka eelmise erakorralise ettekande arutamise ajal põhjendas A. Luik tema proovides opioidide esinemist retseptiravimite manustamisega, ent pereõe selgituste kohaselt väljakirjutatud ravim opioide ei sisalda.
33. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus nõuetekohaselt rikkumised tuvastanud. Määruskaebemenetluses peab ringkonnakohus hindama, kas rikkumised olid süüdimõistetule vältimatud või vähemalt vabandatavad või näitavad need tema tahet kohtulahendiga määratud kohustuste täitmisest kõrvale hoida. Käitumiskontrolliga määratud kontrollnõude rikkumine võib karistuse täitmisele pööramise aluseks olla üksnes siis, kui rikkumine on tahtlik, takistab järelevalve teostamist süüdlase üle ning rikkumist ei õigusta mõjuv põhjus. Mõjuv on põhjus, mille tõttu pole süüdlasel objektiivselt võimalik käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi täita (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
34. juuni
35. a määrus asjas nr 3-1-1-61-13, p 9.2). Muude alternatiivsete meetmetena võimaldab KarS § 76 lg 7 kohtul süüdlase rikkumistele reageerida veel kas katseaja pikendamisega kuni katseaja lõpuni või KarS § 75 lg-s 2 loetletud täiendavate kohustuste määramise läbi.
36. Ringkonnakohtu arvates rahuldas maakohus erakorralise ettekande põhjendatult. Kohtukolleegium leiab, et A. Luige rikkumistel puuduvad mõjuvad põhjused. Tema kriminaalhooldus on algusest peale olnud problemaatiline ning tingis juba mõned kuud pärast A. Luige tingimisi ennetähtaegset vabastamist esimese erakorralise ettekande esitamise. Siis oli A. Luigel lühikese aja vältel olnud mitmeid probleeme – elektroonilise järelevalve ajakava rikkumised, registreerimiskohustuse rikkumine ja ainete tarvitamine, mida ta tarvitada ei tohtinud. Vaatamata sellele, et kohus ei rahuldanud erakorralist ettekannet, jätkas A. Luik rikkumiste toimepanemist. A. Luige rikkumised ei olnud vältimatud ega vabandatavad. Kohtu tuvastatud asjaolud ja kriminaalhooldaja poolt erakorralises ettekandes avaldatu näitavad A. Luige tahet kohtulahendiga määratud kohustuste täitmisest kõrvale hoida. Maakohus tuvastatu pinnalt võib öelda, et A. Luige rikkumised olid tahtlikud ja takistavad järelevalve teostamist tema üle. A. Luik vabastati tingimisi talle KarS § 184 lg 2 p 2 eest mõistetud karistusest. Seega kätkeb narkootikumide tarvitamine endas suurt uute kuritegude toimepanemise ohtu. Seadusest tulenevad teised meetmed ringkonnakohtu arvates põhjendatud pole. Katseaja pikendamine oleks põhjendatud olukorras, kus isik on suurema osa katseajast läbinud hästi ning toime pannud pisirikkumisi. A. Luige katseaeg lõpeks 10.10.
37. Nagu öeldud, on A. Luige katseaeg olnud problemaatiline juba algusest peale ning talle etteheidetavad rikkumised on ringkonnakohtu arvates käsitletavad rasketena. Täiendavaid kohustusi ei pea ringkonnakohus samuti põhjendatuks määrata, sest A. Luige kriminogeenseid riske arvestades määras talle Harju Maakohus juba lisakohustused, mida kriminaalhooldusalune kahetsusväärselt täita pole suutnud. Lisaks nähtub ennetähtaegse vabastamise määrusest, et A. Luik on varasemate vangistuste ja kriminaalhoolduse ajal läbinud erinevaid sotsiaalprogramme („Agressiivsuse asendamise treening“, „Õige Hetk“, „Jõud -4- muutuda“ „Sotsiaalsete oskuste arendamine") ning käesoleva kriminaalhoolduse ajal osales ta alates 26.04.2021 sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. Võttes osa sotsiaalprogrammist, kus tegeletakse sõltuvusprobleemidega, jätkas ta narkootikumide tarvitamist ning vaatamata keelatud ainete tuvastamisele antud proovides, eitab A. Luik narkootiliste ainete tarvitamist, otsides n-ö väliseid põhjuseid, et vastutust vältida. Ringkonnakohtu jaoks näitab eeltoodu, et A. Luik ilmselgelt ei tunnista sõltuvust, ei rakenda sotsiaalprogrammidest saadud teadmisi ega suudaks lisakohustuste panemise korral neid täita.
38. Ehkki ringkonnakohus möönab, et A. Luik on mõndagi teinud, et vabaduses hakkama saada – leidnud töökoha, loonud püsisuhte ning läbinud tõstukijuhi kursused, ei väära see maakohtu seisukohta karistuse täitmisele pööramise asjas. Ka A. Luige tervislik seisund ei tingi maakohtu põhjendatud määruse tühistamist, kuivõrd arstiabi on kinnipeetavale vangistuses kättesaadav.
39. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Aarne Sarjas Tiit Lõhmus -5-