KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev 24. august 2021 Väärteoasja number 4-21-230 Kohtukoosseis Ingeri Tamm Kohtuasi Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri taotlus Sander Laim

) § 2071 lg 3 ja selles osundatud väärteoasjades üldkasuliku töö ettevalmistamise, täitmise ja järelevalve korra alusel edastati jõustunud kohtumääruse üldkasuliku töö kohaldamiseks täitmiseks PPA Lõuna prefektuurile ja üldkasuliku töö koordineerimiseks PPA-le. 4.2. 11. juuni 2021. a määrusega lõpetas Tartu Maakohus

§ 212lg 1 alusel väärteoasjas asenduskaristuse kohaldamine Sander Laimetsa suhtes.

Maakohus on seisukohal, et politsei jättis

1. jaanuari
2. a kohtumääruse täitmata.

§ 2071

lg 3 ja selles osundatud „Väärteoasjades üldkasuliku töö ettevalmistamise, täitmise ja järelevalve korra“ alusel edastati jõustunud kohtumäärus täitmiseks süüdlase elukoha järgsele PPA prefektuurile, milleks käesoleval juhul on Lõuna prefektuur. Kohus tõlgendas tekkinud olukorda Sander Laimetsa kasuks, leides, et üldkasulik töö ei kuulu uuesti arestiks tagasi arvestamisele.

1. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse PPA Lõuna prefektuur, taotledes Tartu Maakohtu
2. juuni
3. a määruse tühistamist ja sama väärteoasja saatmist Tartu Maakohtule uueks arutamiseks. Alternatiivselt taotletakse asjas uue määruse tegemist, millega ei raskendataks menetlusaluse isiku olukorda – antakse menetlusalusele isikule üldkasuliku töö tegemiseks uus tähtaeg ning saadetakse määrus

§ 2071

lg-s 1 ette nähtud täitmiseks süüdlase elukoha järgsele kriminaalhooldusosakonnale. Määruskaebuses leitakse, et kohtumäärus on vastuolus kehtiva väärteomenetlusõigusega. Selles esitatud põhjendused on järgnevad. 5.1.

§ 2071

lg 1 sätestab selgesõnaliselt, et üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse jõustunud kohtulahend süüdlase elukoha järgsele kriminaalhooldusosakonnale. Alates

1. aastast rakendus muutus, kus politsei ei korralda enam üldkasuliku töö täitmist. Seadusemuudatuse alusel viidi kriminaalhooldusosakonnale üle nii üldkasuliku töö täitmisele pööramise korraldamine kui ka selleks vajalik ressurss. 5.
2. Määruskaebuse esitaja hinnangul ei ole kohus oma
3. juuni
4. a määrust

§ 48lg 1 p 1 kohaselt põhjendanud.

Maakohus on oma määruses toonud ära üksnes järeldused, kuid määruse tekstist ei nähtu põhistust selle kohta, kuidas on maakohus nende järeldusteni jõudunud. See on kohtuvälise menetleja hinnangul käsitletav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena

§ 150lg 1 p 7 mõttes.

Ringkonnakohtu seisukoht

1. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu
2. juuni
3. a määruse tühistamiseks alust ei ole.
4. Esmalt märgib ringkonnakohus, et Tartu Maakohtu
5. juuni
6. a määrusele saab teha etteheiteid

§-s 48 toodud vorminõuetele mittevastavuses. Nimelt tuleb põhistatud menetlusotsustuses, milleks kohtumäärus kahtlemata on, esitada põhjendused ja menetlusõiguslik alus määruse põhiosas, mitte resolutsioonis. Põhistava määruse lõpposas (resolutsioonis) esitatakse vaid lahendamisel tehtud otsustus ja edasikaebamise kord (

§ 48lg 4).

Maakohtu määruse resolutsiooni teine alapunkt aga sisaldab kohtu seisukohta, mille lisamine resolutsiooni ei ole vajalik ega põhjendatud. Vaatamata eeltoodule ei saa nõustuda 2

§ 150lg 1 p 7 mõttes väärteomenetlusõiguse olulisest rikkumisest.

8. Küll aga nõustub ringkonnakohus määruskaebuses esitatud etteheitega, mille kohaselt ei edastanud maakohus määrust üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks selleks pädevale asutusele. Maakohus jättis tähelepanuta

§ 2071

lg-s 1 antud sõnaselge suunise, mille kohaselt saadetakse jõustunud kohtulahend üldkasuliku töö tegemiseks täitmiseks süüdlase elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Selle asemel tugines maakohus vääralt

§ 2071

lg-le 3, mis on volitusnorm: üldkasuliku töö täitmise ja järelevalve korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister. Kuigi ka maakohtu poolt viidatud siseministri määrust ei ole tühistatud, jõustus juba 2. jaanuaril 2017

§ 2071

lg 3 alusel kehtestatud justiitsministri määrus, mis reguleerib üldkasuliku töö ettevalmistamise, täitmise ja järelevalve korda kriminaalhooldusasutustes. Kuna politseiprefektuurid ei korralda juba alates

1. aastast üldkasuliku töö täitmist, ei olnudki politseil võimalik Tartu Maakohtu
2. jaanuari
3. a määrust täita.
4. Kuigi maakohtu eksimuse tõttu polnud võimalik Sander Laimetsa suhtes üldkasuliku töö täitmist korraldada, pole ka ringkonnakohtul võimalik üldkasuliku töö tegemiseks uut tähtaega anda. Seda ei oleks võimalik teha ka maakohtul. KarS § 69 lg 6 sätestab ühe alternatiivina, et kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus pikendada üldkasuliku töö üldist tähtaega. Sander Laimets pole aga üldkasulikust tööst kõrvale hoidnud, samuti pole ta rikkunud temale pandud kontrollnõudeid või kohustusi. Kuivõrd
5. juuniks 2021 möödus Sander Laimetsale antud üldkasuliku töö tegemise tähtaeg, käitus maakohus korrektselt, kui tõlgendas kujunenud olukorra Sander Laimetsa kasuks ning sellest tulenevalt lõpetas

§ 212lg 1 alusel asenduskaristuse kohaldamise menetluse.

1. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 196 lg-st 2, § 194 lgtest 2 ja 3 ning § 147 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
2. juuni
3. a määruse muutmata ja PPA Lõuna prefektuuri määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Ingeri Tamm 3