2-13-31795 KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Menetlustoiming Asja lahendamise viis Menetlusosalised ja esindajad Viru Maakohus Tamara Šabarova 20. septe

§ 173

tulenevaid kohustusi, kuid võlgnik on võlausaldajate nõuete katteks hakanud võlgnevust tasuma alles 2018. aastal, seega ei ole võlgnik suurema osa menetlusest oma kohustusi võlausaldajate ees täitnud. Võlausaldajale Xxx AS on võlgnik menetluse ajal tasunud 350 eurot, sama summa on võlgnik tasunud Xxx Xxx AS nõude katteks. Võlausaldaja jätab L Z kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamine kohtu otsustada. Xxx Xxx OÜ seisukohas teatab, et L Z on alates kohustustest vabastamise menetluse algatamisest tasunud võlausaldajale kokku 420 eurot. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse jooksul esitanud korrektselt aruandeid, millest nähtub, et ta on püüdnud vastavalt võimalustele enda kohustusi täita. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik ei ole rikkunud süüliselt võlausaldaja huve. Võlausaldaja palub jätta L Z kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamine kohtu otsustada. Võlausaldaja Eesti Vabariik Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu ei ole kirjalikku seisukohta esitanud. 2

) § 175 lg 1 järgi pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Viru Maakohus 15.05.2014 määrusega lõpetas L Z (pankrotis) pankrotimenetluse raugemise tõttu peale pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku pankrotimenetlusega seotud kulude väljamaksmiseks. Kohus määras algatada võlgniku L Z suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. L Z pankrotimenetluses jäid teostamata väljamaksed alljärgnevates tunnustatud nõuetes: 1) Xxx AS summas 2679,43 eurot; 2) Xxx Xxx OÜ summas 842,38 eurot; 3) Xxx AS summas 804,76 eurot; 4) Xxx Xxx AS summas 526,70 eurot; 5) AS XXX Pank summas 1328,70 eurot ja 6) Eesti Vabariigi (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu) summas 4497,79 eurot. Kohus otsustas jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku, L Zt, ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Määrusega kohustati võlgnikku esitama kirjalikud aruanded usaldusisiku kohustuste täitmise kohta üks kord aastas hiljemalt jooksva aasta 1. maiks. L Z esitas kohtule 22.02.2021 taotluse, milles teatab kohustuste täitmisest ja esitab küsimused seoses menetluse jätkamisega. Kohus on seisukohal, et esitatud dokumendi võib käsitleda

§ 175

lg 1 nimetatud taotluseks.

§ 175

lg 3 järgi kohus ei või keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. 08.09.2021 kuulas kohus ära võlgniku. Võlausaldajad selleks soovi ei avaldanud. Võlgnik 08.09.2021 ärakuulamisel selgitas kohtule, et elab koos vanurist haige isaga, kelle pensionist oli võlgnik kümne aasta jooksul elatumas. Samuti peab võlgnik käima arsti juures Tallinnas, tema ja isa ravimid on kõrgehinnalised. Võlgnik maksis võlausaldajatele oma võimete piires osade kaupa. Õppelaenu on täies ulatuses kinni maksnud käendaja, kelleks on võlgniku isa. Teistele võlausaldajatele on võlgnik maksnud võlgu 50% ulatuses, s.o arvestatav osa. Rohkem polnud võlgnik võimeline maksma. Võlgnik taotleb vabastada teda pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ja menetlus lõpetada. Võlgnik andis 08.09.021 vande

§ 175lg 4 alusel.

L Z esitas Xxx AS-i 26.02.2021 väljastatud tõendi, et võlgnikul on panga eest järgnevad nõuete jäägid: Xxx Xxx AS lepingu nr x nõue summas 176,70 eurot; Xxx AS lepingu nr x jääk 154,94 eurot ja lepingu nr x jääk 299,84 eurot. Summa kokku 454,78 eurot. 3

§ 175

lg 2 p 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse § 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. VÕS § 104 lg 4 ja lg 5 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Kohus küsis võlausaldajate seisukohti võlgniku taotluse suhtes. Võlausaldajad vastuväiteid ei esitanud. Võlausaldajad ei ole viidanud võlgnikupoolsele kohustuste süülisele rikkumisele ja jätnud võlgniku kohustusest vabastamise kohtu otsustada. Kohus ei ole tuvastanud

§ 175lg 2 sätestatud aluseid võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks.

Kohtu hinnangul on L Z täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt, esitanud iga-aastast aruandlust: 09.12.2015, 14.04.2016 (15.09.2016 esitatud aruande lisa), 24.04.2017, 21.05.2018, 05.06.2018, 29.04.2019, 22.02.

1. Arvestades igakuise sissetuleku suurust, ei ole võlgnikul olnud võimalik võlausaldajatele väljamakseid teha ulatuses, mis lubaks tal kõiki võlgnevusi kustutada täies ulatuses. Võlgnikul pankrotivara puudus, seega oli võlgnikul võimalik rahuldada võlausaldaja nõuet üksnes igakuiselt saadava toetuste ja pärast töötasu arvelt arvestades TMS § 132 lg 1 ja lg 2 sätestatut. Kohtule on esitatud tõendid võlgniku sissetulekute kohta. Võlgniku poolt esitatud tõendite alusel puudub kohtul alus kahelda võlgniku sissetulekute ja väljaminekute vastavuses tegelikkusele. Võlausaldajad Xxx AS ja Xxx Xxx AS heidavad võlgnikule ette, et ei ole võlgnik suurema osa menetlusest oma kohustusi võlausaldajate ees täitnud ning võlgniku kohustustest vabastamine ei ole praegusel hetkel piisavalt põhjendatud. Võlgniku poolt esitatud aruannetest nähtub, et tema asus tööle lasteaias õpetajana alates 06.10.
2. Seni oli võlgniku sissetulekuks x saadud töötasu (aasta kohta 3655,01 eurot) ja töövõimetuse sotsiaaltoetus kokku summas 1981,71 eurot.
3. aastal töövõimetustoetust võlgnikule ei määratud. Enne seda kümme aasta jooksul ta elas oma isaga viimase pensioni arvalt. Menetluses selgus, et võlgnik on teinud suuremas osas väljamakseid õppelaenu kustutamiseks. Võlgnik täitis Eesti Vabariik (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu) nõuet täies ulatuses. Teisi võlausaldajate nõudeid tema täitnud osaliselt, 50% ulatuses. Kohus leiab, et võlgnik on täitnud kohustusi arvestatavas osas. Riigikohus on 30.10.
4. a tsiviilasjas 2-11-24696 tehtud lahendis selgitanud, et kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ei pruugi alati ja igas olukorras tähendada seda, et pankrotivõlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse ajal otsima tasuvama töö ja et see, kui ta jätkab endise, vähetasustatud töö tegemist, kujutab endast kohustuste süülist rikkumist, mis annab aluse jätta ta kohustustest vabastamata. Kolleegium märgib, et kui võlgnikul on vastavalt asjaoludele mõistlik töö olemas, ei pruugi paremini tasustatava töökoha otsimine võlgniku elukorraldust, võimeid jms asjaolusid arvestades siiski olla mõistlik ja võlgnikule jõukohane. Mõistlikkuse hindamisel tuleb seejuures võlaõigusseaduse § 7 lg 1 järgi arvestada seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks 4

§ 175

lg 4 järgi võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Võlgnik on 08.09.2021 andnud kohtule vande kohustuste täitmise kohta. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-09-3606 31.01.2017. a tehtud määruses asunud seisukohale, et ainuüksi asjaolu, et võlausaldaja hinnangul on võlgnik menetluse jooksul oma võlgnevust vähendanud ebapiisavalt, ei viita võlgniku süülisele käitumisele ega anna alust jätta teda kohustustest vabastamata, kui ta ei ole pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi rikkunud. Kohus ei ole käesolevas menetluses tuvastanud võlgniku käitumises võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevust. Kohus ei pea asjaolu, et võlgnik ei täitnud kõigi võlausaldajate nõudeid vastavalt jaotisele, täites ühe võlausaldaja nõude täies ulatuses ja teiste võlausaldajate nõudeid osaliselt, selliseks rikkumiseks, mis annaks aluse mitte vabastada võlgnikku täitmata jäänud kohustustest. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud

§ 173lg 6 sätestatud kohustust.

Eeltoodust tulenevalt kuulub L Z taotlus rahuldamisele ning võlgnik tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.

§ 176

lg 1 järgi kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.

§ 177

lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib

§ 177

lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist.

§ 174

lg 2 alusel kohus vabastab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Tulenevalt

§ 175lg 7 avaldatakse teade võlgniku kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. /Digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik 5