RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik 1-20-8068
- oktoober 2021 Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Velmar Brett ja Juhan Sarv N. P. vahistuse asendamine elektroonilise valvega Tallinna Ringkonnakohtu
- mai
- a määrus N. P. kaitsja vandeadvokaadi abi Sander Potisepp, määruskaebus Teised määruskaebemenetluse Prokuratuur, esindaja Põhja Ringkonnaprokuratuuri pooled ringkonnaprokurör Kristiina Savtšenkova Asja läbivaatamise kuupäev ja
- september 2021, kirjalik menetlus viis RESOLUTSIOON
- Jätta Tallinna Ringkonnakohtu
- mai
- a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
- Arvata menetluskulu hulka N. P. valitud kaitsjale Riigikohtus määruskaebemenetluses makstud tasust 624 eurot. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- N. P. peeti
- novembril
- a kinni kahtlustatavana karistusseadustiku (KarS) § 3891 lg 1 järgi kvalifitseeritava maksualase kuriteo toimepanemises. Harju Maakohtu
- novembri
- a määrusega vahistati N. P. kaheks kuuks alates kahtlustatavana kinnipidamisest.
- detsembril
- a pikendas maakohus prokuratuuri taotlusel vahistamistähtaega
- märtsini
- veebruaril 2021 esitati N. P-le täiendav kahtlustus KarS § 4182 lg 1 järgi kvalifitseeritavas sõjalise otstarbega laskemoona ebaseaduslikus käitlemises.
- märtsil 2021 pikendas Harju Maakohus prokuratuuri taotlusel N. P. vahi all pidamise tähtaega
- maini
- Samal päeval esitas N. P. kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar Harju Maakohtule taotluse vahistamise asendamiseks elektroonilise valvega.
- Harju Maakohtu
- märtsi
- a määrusega jäeti kaitsja taotlus tõkendi asendamiseks rahuldamata. 1-20-80681-20-8068
- Maakohtu määruse vaidlustas N. P. kaitsja, taotledes selle tühistamist ja N. P. vahi alt vabastamist. Alternatiivselt palus kaitsja asendada kahtlustatava vahistamine elektroonilise valvega. Kaitsja märkis muu hulgas, et seadus võimaldab vahistada teise astme kuriteos kahtlustatava kuni neljaks kuuks, mistõttu võis N. P. viibida vahi all kuni
- märtsini
- Ehkki N. P-le esitati täiendav kahtlustus esimese astme kuriteos (KarS § 4182 lg 1), ei andnud see kohtule alust pikendada vahi all pidamise tähtaega kuue kuuni. Seda seetõttu, et vahistamistähtaega
- maini 2021 pikendades ei põhjendanud kohus enda sellist otsustust mitte esimese astme kuriteo kahtlusele tuginedes, vaid sellega, et N. P-d kahtlustatakse maksukuriteos.
- Harju Maakohtu
- aprilli
- a määrusega asjas nr 1-21-2771 anti N. P. süüdistatuna KarS § 3891 lg 1 ja § 4182 lg 1 järgi üldmenetluses kohtu alla.
- Tallinna Ringkonnakohtu
- mai
- a määrusega jäeti maakohtu
- märtsi
- a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et maakohus on piisavalt selgitanud, miks ei saa N. P. suhtes vahistamise asemel kohaldada elektroonilist valvet. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kaitsja määruskaebus
- Ringkonnakohtu määruse vaidlustas N. P. kaitsja vandeadvokaadi abi Sander Potisepp, kes taotleb selle määruse õigusvastasuse tuvastamist. Määruskaebuse esitaja leiab, et võimalikku uute maksukuritegude toimepanemise ohtu saab N. P. puhul maandada maksuhalduri põhjaliku kontrolli ja elektroonilise valvega, samuti ei ole vahistamine enam proportsionaalne. Lisaks on keeruline näha, kuidas suurendab uue käibemaksupettuse riski see, et N. P-l oli seoses laskespordiharrastusega kodus üks padrun. Riigikohtu praktika kohaselt saab vahistatava süütegusid arvestada tema kahjuks vaid juhul, kui varasemate ja tulevikus oodatavate kuritegude vahel on õiguslikult relevantne seos. Prokuratuuri vastus
- Prokuratuur palub jätta kaitsja määruskaebuse rahuldamata. Vastuses märgitakse, et maksuhalduri põhjalik kontroll on uute rikkumiste tõkestamisel efektiivne vaid olukorras, kus ei vormistata võltsitud dokumente, ei kaasata variisikuid, ei sõlmita varjatud kokkuleppeid, ei kasutata krüpteeritud suhtluskanaleid ega kanta raha välisriiki. N. P. varasema käitumise najal on aga põhjust eeldada kõigi loetletud konspiratsioonivõtete kasutamise ohtu. KarS § 4182 lg 1 ja § 3891 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude omavahelisele seosele ning sellest tulenevale kuritegude toimepanemise ohule ei ole ringkonnakohtu määruses viidatud. Kohtud keeldusid asendamast N. P. vahistamist elektroonilise valvega seetõttu, et elektrooniline valve ei suuda kõrvaldada uute maksukuritegude toimepanemise ohtu. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
- Kohtute otsustus jätta N. P. vahistamine elektroonilise valvega asendamata on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust ringkonnakohtu määrust õigusvastaseks tunnistada. KrMS § 390 lg-st 1 ja § 363 lg 4 p-st 1 juhindudes kolleegium kaitsja väiteid selles küsimuses ei käsitle, vaid jätab KrMS § 390 lg 1 ja § 361 lg 1 p 1 alusel Tallinna Ringkonnakohtu
- mai
- a määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
- Kaitsja palub N. P-le hüvitada Riigikohtus toimunud määruskaebemenetluses valitud kaitsjale õigusteenuse eest makstud 960 eurot. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal määruskaebuse 2
(3)1-20-80681-20-8068 koostamisele ja vangla külastamisele kokku viis tundi. Osutatud õigusteenuse tunnihind koos käibemaksuga on 192 eurot. Arvestades määruskaebemenetluse mahtu ja vaidlusesemeks olevate küsimuste õigusliku keerukuse astet, loeb kolleegium KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel mõistlikuks kaitsja tehtud toimingute ajakuluks neli tundi ja õigusteenuse tunnihinnaks koos käibemaksuga 156 eurot. Seega on käsiloleva määruskaebemenetluse kulu 624 eurot. See summa tuleb KrMS § 187 lg 2 teise lause kohaselt arvata menetluskulude hulka. Kõnealuse menetluskulu hüvitamiseks kohustatud isik otsustatakse kriminaalasjas lõpplahendi tegemisel.
- Kolleegium peab õiguspraktika suunamiseks vajalikuks juhtida väljaspool määruskaebuse lahendamise piire obiter dictum’i korras tähelepanu järgnevale.
- KrMS § 1311 lg 1 kohaselt ei või teise astme kuriteos kahtlustatav viibida kohtueelses menetluses vahi all üle nelja kuu ning esimese astme kuriteos kahtlustatav üle kuue kuu. Seejuures on oluline silmas pidada, et üksnes kahtlustus esimese astme kuriteos ei anna alust isikut kohtueelses menetluses kuueks kuuks vahistada. Pikendades kohtueelses menetluses vahistamistähtaega kuue kuuni, tuleb kohtul ära näidata nii põhjendatud kuriteokahtlus esimese astme kuriteos kui ka vahistamisaluse olemasolu. Kui vahistamisalus seisneb uute kuritegude toimepanemise ohus, peab nimetatud ohu ja esimese astme kuriteo toimepanemise kahtluse vahel olema õiguslikult relevantne seos.
- Harju Maakohtu
- märtsi
- a määrusega pikendati N. P. vahi all pidamise tähtaega
- maini 2021 ehk kuue kuuni. Kohus tuvastas põhjendatud kuriteokahtluse nii KarS § 3891 lg 1 järgi kvalifitseeritavas teise astme kuriteos (maksukohustuse varjamine ja tagastusnõude alusetu suurendamine) kui ka KarS § 4182 lg 1 järgi kvalifitseeritavas esimese astme kuriteos (sõjalise otstarbega laskemoona ebaseaduslik käitlemine). Vahistamisaluse olemasolu sidus kohus aga üksnes N. P. suhtes tekkinud kahtlusega teise astme kuriteo toimepanemises – täpsemalt riskiga, et kahtlustatav võib vabaduses panna toime uusi maksualaseid kuritegusid. Õigustamaks N. P. vahistamistähtaja pikendamist kuue kuuni, tulnuks kohtul aga ära näidata, kuidas on N. P. uute kuritegude toimepanemise oht seotud talle esitatud kahtlustusega sõjalise otstarbega laskemoona ebaseaduslikus käitlemises. (allkirjastatud digitaalselt) 3
(3)