lg 1 p 3 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. 2.
lg 1 ja lg 3 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima.
lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Hageja menetluskulud koosnevad õigusabikuludest 840 eurot. 8. Kostja on 18.09.2021 esitanud seisukoha hageja menetluskulude nimekirjale ja on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja tunnihind kõrge 140 eurot. Riigikohutu lahendi nr 3-2-1-39-16 alusel on mõistlik hind 120 eurot tunnis. Seega on hageja lepingulise esindaja tunnihind ebamõistlikult kõrge. Taotlus tõendite vastuvõtmiseks (86 min) – menetluskulude nimekirjast ei ilmne, milliseid tõendeid vastuvõtmist taotles, ka etoimikust ei nähtu, milliste tõendite vastuvõtmist analüüsis 86 minutit. Isegi, kui võtta aluseks 1.03.2021 taotlus tõendite vastuvõtmiseks, siis ka ei saanud see olla 86 minutit, mis on pea poolteist tundi. Kostja arvates oleks võtnud taotluse koostamine koos tõendi hindamisega kõige enam 40 minutit. Seega on tõend esitatud ajaliselt liialdustega. Samuti on tegemist kostja näol vanainimesega, kes elatub pensionist ning käib tööl, kuid ka tal on kohustused nt: laenud, ravimite ostmine, söök, riided jms. Seega oleks kostja kanda jätmine ebaõiglane ja ka ebamõistlik -
Seega ei ole tal võimalik kohtukulude väljamõistmise korral maksta hagejale menetluskulusid. Seega arvestades ka, et kostja on suhteliselt kõrges eas ning ei tea ka seda, kui kaua ta enam tööl käia jaksab, siis temalt hageja menetluskulud välja mõista oleks ebamõistlik. Ka peab märkima, et hageja võttis endale esindaja keset menetlust ning enne seda esindas teda ainult tema ema. Seetõttu on väga küsitav, kas ta oleks saanud pidanud võtma üldse endale esindajat, kui ta enne oli ilma advokaadita. Seega on kostja seisukohal hageja esindaja kulud jätta hageja kanda. 9. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga selles, et
lg 4 alusel tuleks käesolevas asjas jätta hageja menetluskulud täielikult või osaliselt hageja enda kanda. Kohtu hinnangul ei ole kostja poolt väljatoodud asjaolud, so asjaolu, et kostja on vana inimene, kes elatub pensionist ja töötasust ning kellel on kohustused tasuda laene ning kulutused ravimitele, toidule ja riietele, sedavõrd erandlikeks ja äärmuslikeks asjaoludeks, mille esinemisel saaks väita, et hageja menetluskulude kostja kanda jätmine on kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik ning mis tingiksid
Kohus leiab, et äärmiselt ebaõiglane hoopis 2 on jätta esinduskulud hageja kanda, kes on alaealine ja ei oma mingit sissetulekut ega ole võimeline ka omale sissetulekut muretsema.
lg 5 alusel kostja kanda, kuna kostja tasus pärast hagi esitamist hagejale viimase poolt hagetava nõude. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhjendatud ja vajalikus ulatuses menetluskulud summas 840 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Lea Pavelson kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.