← Eesti

2-21-7548/8

2-21-7548 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Viru Maakohus Kaire Pullerits Kohtuasja number 29. juuni 2021, Jõhvi kohtumaja 2-21-7548 Kohtuasi

§ 100lg 4).

Väljamõistetud elatis tuleb L. L.l kanda G. K. arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXX selgitusega „K. K. elatis.“ Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema 1

(3)2-21-7548 esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja kohtu selgitused K. K. (hageja) esitas Viru Maakohtule 12.05.2021 hagiavalduse L. L. (kostja) vastu hagiavalduse elatise nõudes. Hagiavalduse asjaolude kohaselt elab hageja alates oktoobrist 2020 koos vanavanematega (E. K. ja A. K.) aadressil xxx xx-xx, xxx, kuid rahvastikuregistri järgi on hageja sisse kirjutatud aadressile xxx xx-xx xxx. Kostja ei kasvata hagejat ja ei täida ülalpidamiskohustust. Hageja seaduslikult esindajalt G. K.lt (hageja isa) välja mõistetud elatise kulutab kostja enda vajadustele. Kõik ülalpidamiskulud kannab G. K. Hageja igakuised kulud on keskmiselt 550-600 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista elatis 292 eurot kuus alates 01.11.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Elatise palus hageja kanda G. K. arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXX, maksekorralduse selgitusse märkida: K. K. elatisraha. 17.05.2021 jättis kohus hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja, so 10 päeva hagis osundatud puuduste kõrvaldamiseks. Hagejal tuli hagis kirjeldada hageja seadusliku esindaja G. K. majanduslikku seisundit (märkida sissetulekud ja nende suurus liigiti, sh palk, toetused, muud sissetulekud ühes kuus), 2) samuti esitada andmed vallasvara kohta ning eeltoodut kinnitavad tõendid. Hagejal ja tema seaduslikul esindajal tuli kohtule esitada alates 01.11.2020 kuni tänaseni filtreerimata pangakontode väljavõtted. Lisaks tuli hagejal selgitada, mida on ta eelnevalt teinud kostjalt (tagasiulatuva) elatise saamiseks ja esitada vastavate asjaoludega seonduvad tõendid. Samuti tuli hagejal TsMS § 363 lg 1 p 1 kohaselt hagi esemes tagasiulatuv elatise (sh periood ja kogu võlasumma)- ja jooksev elatise nõue (so alates hagi esitamisest) eraldiseisvalt ja selgelt formuleerida. Kohus selgitas, et elatist saab alaealisele lapsele nõuda täisealiseks saamiseni. 20.05.2021 esitas hageja täiendavad tõendid. 24.05.2021 võttis kohus hagiavalduse menetlusse ja edastas kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega ja nõudis kostjalt alates nende kättetoimetamisest 20 2
(3)2-21-7548 päeva jooksul vastust. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostjale on hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega kätte toimetatud isiklikult 03.06.2021. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks, so 25.06.2021 ei vastanud. Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub TsMS § 407 lõigete 1 ja 2 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega. Hagiavalduse asjaolude kohaselt ei ela hageja ja kostja koos ning kostja ei täida hageja ees ülalpidamiskohustust. Kohtule esitatud hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista igakuine miinimumsummas elatis alates 01.11.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Elatise palus hageja kanda G. K. arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXX selgitusega: „K. K. elatis.“ Kohus selgitab, et alates 01.01.2020 on miinimum elatise igakuiseks suuruseks 292 eurot. Perekonnaseaduse (

) 96 lg 1 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

Seega on kostja, kui lapse vanem, kohustatud hagejat ülal pidama.

§ 100

lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

§ 101

lg 1 ja 2 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Kohus rahuldab hageja nõude tagaseljaotsusega selliselt, et mõistab kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise 292 eurot alates 01.11.2020, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni hageja täisealiseks saamiseni (so xx.xx.xxxx). Hageja taotlusest ja TsMS § 445 lg-st 1 tulenevalt määrab kohus, et väljamõistetud elatis tuleb kostjal tasuda iga kalendrikuu eest ette (

§ 100lg 4) ja elatis tuleb kostjal kanda G.

K. arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXX selgitusega „K. K. elatis.“ Tsiviilasja hind Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust on tsiviilasja hinnaks 2628 eurot (9*292). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu poolte menetluskulude kandmist. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.