Obsah (6)
§ 657§ 232§ 162§ 175§ 144§ 190KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vahur-Peeter Liin, Villem Lapimaa ja Ande Tänav Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 6. mai 2021.
-i mõttes tõend. Sellel puudub kuupäev. Samuti ei ole tõend jälgitav, usutav ega usaldusväärne. Perearsti tõendis ei ole märgitud, millal pöördus testaator perearsti poole ja milliste tervisehäiretega. Perearsti tõendist ei ole võimalik aru saada, milliste asjaolude alusel järeldas perearst, et testaator oli alkoholi kuritarvitaja. Kuna perearst ei olnud näinud testaatorit pikema aja jooksul, siis pole selge, milliste andmete alusel, patsienti nägemata oskas perearst järeldada, et testaator on psüühiliselt ebastabiilne, et temal on ebaadekvaatne käitumine või et tal on desorienteeritus. Pereaarsti järeldus, et isiku vaimne tervis on kahjustatud alkoholist ning et isikul on segasusseisund, eeldab pikaajalisi uuringuid, mida ei ole tehtud. Kohus rikkus menetlusõiguse normi, kuna ei ole selgitanud kostjale, kuidas ja mida võiks kostja tõendada seoses OÜ MereMed tõendiga. 4.5. Kohus ei ole viidanud kohtuistungi protokollis kohale, kus täpsemalt tunnistaja A kinnitas, et testaator on pikaaegne alkoholi kuritarvitaja. A väitis vaid, et märkas nurgas veini ja õlle taarat, kuid veini ja õlle taara märkamine ei ole samastatav testaatori pikaajalise alkoholi kuritarvitamisega. Seda enam, et tunnistaja märkis, et ta on seda vaid ühe korra näinud. Tunnistaja L ütlused on hinnangulised, mistõttu ei olnud kohtul otsuse tegemisel võimalik nendele tugineda. Tunnistaja selgitustest ei ole võimalik aru saada, kuidas ta tuvastas, et testaator on joonud ning kuidas ta selgitas välja, et testaator oli purjus. Samuti ei ole tunnistaja selgitustest võimalik aru saada, millega seoses testaator vedeles trepil. Testaator võis lihtsalt ennast halvasti tunda. Lisaks ei olnud tunnistaja tema ütluste kohaselt testaatorit näinud 4
(7)vähemalt 2 aastat. Seega ei saa L ütlustest järeldada, et testaator tarvitas alkoholi selliselt, et see mõjutaks tema teovõimet. Lisaks on tunnistajate A ja L ütlused vastuolulised. A suhtles kaine testaatoriga, kuid L väidetavalt purjus testaatoriga. Sellest johtuvalt ei ole tunnistajate ütlused usaldusväärsed. L ütlused selle kohta, et testaator vastas tema küsimustest mööda, tuleb jätta tähelepanuta, sest L ei ole eriteadmistega isik. Pealegi pole selge, millise ajavahemiku kohta tunnistaja ütlusi andis. Lisaks selgub sama tunnistaja selgitustest, et testaator suhtles temaga adekvaatselt, kui sai teada oma õe surmast. Seega oli testaator enne surma teovõimeline. 4.
- Kohus ei selgitanud, millised peaaju infarkti jääknähud ja kuidas mõjutasid
- a oktoobris testaatori teovõimet. Peaaju infarkti jääknähud võivad olla erinevad ning teatud juhtudel ei pruugi need mõjutada inimese teovõimet. 4.
- Kostja väitel on
- novembri 2019 kohtupsühhiaatriline ekspertiis kõlbmatu tõend. Ekspert J tugines tunnistajate A ja Y ütlustele. Samas kuulati tunnistaja A üle praeguses menetluses alles
- septembri 2020 istungil. Lisaks ei tohtinud ekspert arvestada Y selgitustega, sest Y praeguses menetluses üle ei kuulatud. Tegemist on menetlusnormi olulise rikkumisega ekspertiisi tegemisel, mis tõi kaasa ekspertiisi ebaõigsuse ja ebaselguse. Lisaks ei ole ekspertiisiaktist võimalik aru saada, milliseid lähteandmeid ekspert testaatori tervise kohta kasutas. Postuumse ekspertiisi tegemiseks ei piisa üksnes perearsti tõendist, üle kuulamata tunnistaja selgitusest ning menetluses üle kuulamata isiku selgitusest. Ekspertiisiaktist ei selgu, miks ekspert ei kasutanud ekspertiisi tegemisel kostja vastuse lisasid 3–
- Nendest tõenditest tulenevalt oleks eksperdil olnud võimalik postuumselt vahetult tuvastada testaatori teovõime. Samuti kasutas ekspert A kirjalikke selgitusi. Ekspertiisiaktis ei ole arvestatud, et istungil ei väitnud tunnistaja A, et ta on näinud testaatorit joobes olekus. 4.
- Kohus ei ole igakülgselt ja objektiivselt hinnanud kostja esitatud tõendeid, nt audiosalvestusi. Kohus ei põhjendanud, miks ta kostja esitatud tõenditega ei arvestanud. Kostja vastuse lisast 3 tuleneb, et testaator on öelnud, et tema Y toodud alkoholi ei joo, hoopis Y käis testaatori juures hageja seadusliku esindaja palvel ja hoopis tema tõi alati testaatorile kanget alkoholi. Kostja vastuse lisast 4 tuleneb, et testaator soovib, et kostja elaks tema korteris. Kostja vastuse lisadest 4 ja 5 tuleneb, et testaatori väitel haaravad hageja ja tema seaduslik esindaja pärast tema surma korteri endale, mistõttu tuleb korter testaatori elu ajal kostja nimele kirjutada. Lisaks hoiatas testaator kostjat selle eest, et hageja seaduslik esindaja ei petaks kostjalt korterit välja. 4.
- Kohus rikkus selgitamiskohustust, sest ei selgitanud kostjale, et temal oli võimalus esitada vastuhagi hageja pärimiskõlbmatuse tuvastamiseks põhjusel, et hageja ei hoolitsenud testaatori eest, vaid käis testaatorilt ainult raha nõudmas. 4.
- Kostja ei nõustu maakohtuga, et tunnistajate T ja D ütlused on ebausaldusväärsed. Kuna need tunnistajad ei tundnud varasemalt testaatorit, ei olnud nad huvitatud asja tulemusest. Samas suhtlesid nad testaatoriga vahetult testamendi tegemise ajal ja oskavad seega kõige paremini määratleda testaatori teovõimet.
- Hageja vaidles kaebusele vastu ja palus jätta kaebuse rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb
§ 657lg 1 p 2 alusel tühistada.
Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.
- Pooled vaidlevad W
- oktoobri
- a testamendi kehtivuse üle. Eelkõige on vaidluse all küsimus sellest, kas W vaimne seisund võimaldas tal kehtivalt testamenti teha. Hageja leiab lisaks, et W ei ole ise testamendile alla kirjutanud, samuti et kostja on pärimiskõlbmatu. 5
(7)- Ringkonnakohus märgib esmalt, et maakohus ei ole eristanud isiku otsusevõimetust ja piiratud teovõimet. TsÜS § 13 lg 1 kohaselt on otsusevõimetus ajutine olukord, kus isik ei ole võimeline õigesti hindama, kuidas tehing mõjutab tema huve. Samas isiku piiratud teovõime on TsÜS § 8 lg 2 kohaselt isiku kestev võimetus oma tegudest aru saada või neid juhtida. Maakohus on leidnud, et W oli testamendi tegemisel otsusevõimetu. Samas on maakohus tuvastanud, et W ei saanud aru oma tegude tähendusest, mis viitab pigem piiratud teovõimele. Kuigi ka hageja ei eristanud maakohtus selgelt otsusevõimetust ja piiratud teovõimet, viitasid tema maakohtus esiletoodud asjaolud samuti pärandaja piiratud teovõimele.
- Ringkonnakohus leiab, et maakohus on eksinud tõendite hindamisel, tuvastades asjaolu, et W ei saanud testamendi tegemisel aru testamendi tegemisest ega selle õiguslikest tagajärgedest.
§ 232lg 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu.
Seega ei ole välistatud, et vaatamata ekspertiisiaktis toodud järeldustele, leiab kohus teisi tõendeid, sh tunnistajate ütlusi,
§ 232
lg 1 järgi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt hinnates, et isik oli siiski testeerimisvõimeline (vt Riigikohtu
- detsembri
- a otsus tsiviilasjas nr 2-175110, p 17). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus tõendite hindamisel järginud
§ 232lg-te 1 ja 2 nõudeid.
- Maakohus on leidnud, et asjas esitatud tõendid on vastuolulised ning jätnud seetõttu arvestamata testamendi allkirjastamise juures olnud tunnistajate T ja D ütluste ning kostja esitatud helisalvestistega. Samas ei nähtu maakohtu otsuse põhjendustest, miks eelistas maakohus teisi tõendeid. Tunnistajate T ja D ütluste kohaselt suhtles pärandaja nendega testamendi tegemise ajal adekvaatselt ning neil ei tekkinud kahtlust selles, et ta ei oleks enda tegude tähendusest aru saanud. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et nende ütlused on omavahel vastuolus. Tunnistajate ütlused üldjoontes kattuvad. See, et esineb üksikuid detaile, mis ei kattu (millises laua otsas keegi testamendi allakirjutamisel istus), ei muuda ütlusi vastuolulisteks ja ebausaldusväärseteks. Samuti ei ole esitatud asjaoludel põhjust kahelda tunnistajate usaldusväärsuses. Ainuüksi see, et tunnistajad kostjat tunnevad, ei tähenda, et nad oleksid andnud valeütlusi. Tunnistajatel puudub isiklik huvi asja lahenduse vastu. Seega nähtub tunnistajate ütlustest, et W sai testamendi tegemise ajal aru selle sisust ja tähendusest. Ringkonnakohtu hinnangul ei lükka seda järeldust ümber ka teised asjas esitatud tõendid. Eksperdi arvamusest, epikriisidest, perearsti tõendist ja tunnistajate A ning L ütlustest nähtub, et W-l oli
- a-l ajuinfarkt, mille jääknähud tal jätkuvalt esinesid, ning et ta oli alkoholi kuritarvitanud. Nendele kahele asjaolule rajas ekspert ka enda järelduse, et W ei olnud võimeline testamendi tähendusest ja selle õiguslikest tagajärgedest aru saama. Eksperdi arvamus on seejuures antud abstraktselt, püstitatud diagnoosi pinnalt, mitte hinnates konkreetset pärandaja käitumist. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa automaatselt järeldada, et iga isik, kes on alkoholi kuritarvitanud või ajuinfarkti läbi elanud, ei ole võimeline testamenti tegema ega selle tähendusest aru saama. Perearsti tõendist nähtub küll, et W-l esines segasusseisundeid, kuid see ei tähenda, et testamendi tegemine oleks välistatud. Tunnistajate T ja D ütlustest nähtub, et testamendi tegemise ajal W-l segasusseisundit ei esinenud. Ringkonnakohus märgib, et sellele, et W oleks olnud püsivalt võimetu oma tegudest aru saama, räägib vastu ka asjaolu, et tema eluajal ei astutud samme tema üle eestkoste seadmiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et ei ole tõendatud, et W ei saanud testamendi tegemise ajal testamendi tähendusest ja selle sisust aru. Tunnistajate T ja D ütlustega on tõendatud vastupidine.
- Asjas ei ole esitatud ühtegi väidet ega tõendit selle kohta, et W-l oleks olnud testamendi tegemisel vaimutegevuse ajutine häire või muu seisund, mis välistanuks tema otsusevõime. Testamendi allkirjastamise juures viibinud tunnistajate T ja D ütlustest nähtub, et W suhtles nendega testamendi tegemise ajal adekvaatselt. Samuti ei olnud tal juures alkoholilõhnu. Seega ei ole põhjust asuda seisukohale, et testament oleks TsÜS § 13 lg 1 järgi tühine. 6
(7)- Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud hageja väited testamendi võltsituse kohta. Asjas on tehtud käekirjaekspertiis, millest nähtub, et testamendile on tõenäoliselt alla kirjutanud W. Seda kinnitavad ka tunnistajate T ja D ütlused. Ühtegi tõendit, millest nähtuks, et testament oleks võltsitud, kohtule esitatud ei ole.
- Põhjendamatu on ka hageja alternatiivne nõue tuvastamaks, et kostja on pärimiskõlbmatu. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tõendatud asjaolusid, mis muudaksid kostja PärS § 6 lg 1 mõttes pärimiskõlbmatuks. Ringkonnakohus on eelnevalt leidnud, et testament ei olnud võltsitud. Seega ei saanud kostja seda ka võltsida. Ringkonnakohus märgib, et hageja ei ole tõendanud oma väidet, et kostja tõi pärandajale kangeid alkohoolseid jooke. Ainus tõend selle kohta on Y kirjalik selgitus. Selle lükkab aga ümber A kirjalik selgitus ning kostja esitatud helisalvestised W-ga peetud vestlustest, mille kohaselt oli hoopis Y see, kes tõi ja tarbis W juures alkoholi. Samas ei saaks ainuüksi alkoholi toomine olla ka PärS § 6 lg 1 p-de 1–3 järgseks aluseks kostja pärimiskõlbmatuks tunnistamiseks.
- Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud
§ 162lg 1 kohaselt hageja kanda.
15. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuluks ringkonnakohtu menetluses esindajakulu 3841,2 eurot. Esindaja ajakulu 27,15 tundi ja tunnitasu määr 140 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu tuleb talle menetluskulud hüvitada koos käibemaksuga. Ringkonnakohus leiab, et tunnitasu on
§ 175lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik.
See ei ületa oluliselt keskmist advokaadi tunnitasu määra. Küll aga ei pea ringkonnakohus tervikuna põhjendatuks ja vajalikuks esindaja ajakulu. Praegune asi ei ole eriti mahukas. Samuti on vaidluse all selgelt piiritletud küsimus, mis ei ole õiguslikult eriliselt keerukas. Ringkonnakohus peab kostja esindaja põhjendatud esindaja ajakuluks 16 tundi. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulude hüvitis 2688 eurot (140×16×1,2). Maakohtus esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt oli kostja menetluskuluks maakohtus õigusabikulu 1725 eurot. Samas osales kostja maakohtu menetluses isiklikult, mitte esindaja vahendusel.
§ 144
p 1 ja § 175 kohaselt on hüvitatavaks menetluskuluks esindajakulu, mitte igasugune õigusabikulu. Seega ei ole kostja maakohtu menetluses hüvitatavaid menetluskulusid kandnud. 16. Kostja oli menetlusabi korras vabastatud apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumisest.
§ 190lg 5 kohaselt tuleks hagejalt tasumata riigilõiv riigituludesse välja mõista.
Ringkonnakohus leiab, et praegu esineb siiski
§ 190lg 7 kohaselt mõjuv põhjus hageja sellest kohustusest vabastamiseks.
Nimelt hageja on alaealine laps, kes ei ole sellest tulenevalt ise menetlust algatanud, vaid seda on tema nimel teinud tema seaduslik esindaja. Samas menetlusega kaasnevad kohustused jäävad hageja kanda. Sellises olukorras ei ole põhjendatud panna hagejale täiendavaid kohustusi riigilõivu tasumise näol. (allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin (allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa (allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav 7
(7)