KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. september 2021, Tartu Kriminaalasja number 1-21-122 Ingeri Tamm, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulah

) § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra, mõistes karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel luges kohus mõistetud 1 aasta pikkuse vangistusega kaetuks Tartu Maakohtu

1. juuli
2. a otsusega mõistetud 9 kuu pikkuse vangistuse, mõistes liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta vangistust. Kohus arvestas liitkaristusest maha Tartu Maakohtu
3. juuli
4. a otsuse alusel ärakantud 15 päeva vangistust, mõistes Heigo Boisenile ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 11 kuud 15 päeva vangistust. Tartu Maakohtu otsus jõustus
5. juulil 2021 Tartu Ringkonnakohtu
6. juuni
7. a otsusega muutmata kujul. 1.
9. augustil 2021 saatis Tartu Maakohus Heigo Boisenile teatise, mille kohaselt kohustati teda hiljemalt
10. augustil 2021 ilmuma Tartu Vanglasse karistust kandma.
12. augustil 2021 saabus Tartu Maakohtule Heigo Boiseni kaitsja taotlus vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamiseks 6 kuu võrra, kuna Heigo Boiseni tervislik seisund ei võimalda vangistuse kandmisele asumist. Süüdimõistetu on raskelt haigestunud ja teda ei ole võimalik vanglas ravida. Taotluses palutakse veel Heigo Boisen suunata psühhiaatrilisse ekspertiisi, kus selgitataks, kas tema tervis kannatab reaalse vangistuse kandmist.
13. Tartu Maakohtu
14. augusti
15. a määrusega jäeti Heigo Boiseni kaitsja taotlus vangistuse täitmise edasilükkamiseks käiguta ning anti kaitsjale aega Heigo Boiseni tervisliku seisundiga seotud asjaolude täpsustamiseks ja raviloo esitamiseks kuni
16. augustini
18. Vastuseks kohtu nõudele esitas kaitsja
19. augustil 2021 perearsti tõendi, mille kohaselt diagnoositi Heigo Boisenil
20. aastal depressioon ja ta suunati psühhiaatri vastuvõtule. Kaitsja hinnangul on ajapikku Heigo Boisenile tulnud erinevaid haigusi juurde. Seega on praegusel juhul tegemist raske haigestumisega. Vanglas on ravimite kättesaamine raskendatud. Reaalse vangistuse kandmine võib raskendada depressiooni. Alternatiivselt paluti taotluses asendada karistus elektroonilise järelevalvega.
21. Tartu Maakohtu
22. augusti
23. a määrusega jäeti kaitsja taotlused Heigo Boisenile mõistetud vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamiseks ja talle ekspertiisi määramiseks rahuldamata. Samuti jäeti rahuldamata taotlus Heigo Boisenile mõistetud vangistuse asendamiseks elektroonilise valvega. Maakohtu seisukohad olid kokkuvõtlikult järgmised. 5.1.

§ 415

lg 1 p 1 näeb otsesõnu vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamise ette vaid juhul, kui süüdimõistetut pole võimalik vanglas ravida. Praeguses asjas pole tegemist sellise olukorraga. Vangistusseaduse § 52 lg 2 ja § 53 lg 1 järgi on tagatud vanglas nii korraline kui ka erakorraline arstiabi ja vajadusel suunatakse kinnipeetav ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. 5.2. Põhjendatud pole ka kaitsja taotlus korraldada terviseekspertiis olemaks kindel, et Heigo Boiseni tervis vanglas olles ei halvene. Maakohtule teadaolevalt pole võimalik ühegi ekspertiisi liigiga sellist garantiid saada ja ka kaitsja pole täpsustanud, millise terviseekspertiisi abil oleks võimalik tema küsimusele vastata. Kuna Heigo Boisenit on võimalik vanglas ravida, pole põhjendatud ka ekspertiisi tegemine, et mingeid kahtlusi kõrvaldada. Samuti ei näe

§-d 415 ega 425 ette võimalust asendada vangistust pärast süüdimõistva kohtuotsuse tegemist elektroonilise valvega, mistõttu on kaitsja vastav taotlus alusetu. MÄÄRUSKAEBUS

1. Tartu Maakohtu
2. augusti
3. a määruse peale esitas määruskaebuse Heigo Boiseni kaitsja, kes palub maakohtu määrus tühistada ning lükata karistuse kandmise alguse aeg 6 kuu võrra edasi. Alternatiivselt palub kaitsja asendada karistus elektroonilise järelevalve võimalusega või suunata Heigo Boisen ekspertiisi. Määruskaebuses esitatud seisukohad on lühidalt järgnevad. 6.
4. Heigo Boisenil on rohkem kui üks haigus ning lisaks on tal ka depressioon ja seetõttu on ta suunatud psühhiaatri juurde ravile. Seega on alust arvata, et tal võib olla psüühiline häire ja seetõttu oleks pidanud suunama ta ekspertiisi. Seega on maakohus rikkunud

§ 425

. Praegusel juhul oleks pidanud kohus tegema kindlaks, kas Heigo Boisen on suuteline vanglas 2 karistust kandma oma haiguste tõttu. Heigo Boisenile on antud töövõimetus, mida tõendab Töötukassa tõend. Tal on raskendatud igapäevatoimingute tegemine meeleolulanguse, suurenenud ärrituvuse ning unehäirete tõttu. 6.

1. Heigo Boisenil on tervise tõttu vajalik külastada arsti ja seetõttu ei ole võimalik vanglas teda ravida. Nimelt peab ravivõimalus olema igal ajal kättesaadav. 6.
2. Alternatiivse variandina näeb kaitsja võimalust asendada vangistus elektroonilise järelevalvega KarS § 691 lõige 1 alusel. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ning põhjendatud ja määruskaebus ei anna alust selle tühistamiseks.
4. Kaitsja on leidnud, et Heigo Boisen ei ole oma tervisliku seisundi – eeskätt psüühilise olukorra tõttu suuteline vanglakaristust kandma. Kohtukolleegium kaitsja seisukohaga ei nõustu. Esiteks ei välista tervisehäirete olemasolu automaatselt inimese suutlikkust vangistust kanda. Selle võiks välistada vaid mõni väga tõsine haigus. Heigo Boiseni terviseandmetest nähtuvalt millelegi sellisele viiteid ei ole. Depressiooni puhul pole tegemist nii raske haigusega, mis oma tõsiduselt vangistuse kandmise koheselt välistaks. Heigo Boisen on saanud ravi ning selle jätkumine on tagatud ka vanglatingimustes. Kuivõrd Tartu Vangla on suuteline Heigo Boisenile vajalike tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagama, on maakohus õigesti leidnud, et puudub alus

§ 415lg 1 p 1 alusel vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamiseks.

9. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaitsja etteheited maakohtule

§ 425nõuete rikkumises on alusetud.

Puutuvalt ekspertiisi taotlusesse märgib ringkonnakohus, et see määratakse tõendamisvajadusest lähtudes (

§ 105lg 1).

Käesolevas asjas sellist vajadust ei ole.

§ 425

lg 2 kohaselt tuleb talitada juhul kui isik on teo küll toime pannud süüdivana, kuid pärast seda haigestunud parandamatusse psüühilisse haigusesse. See haigus peab olema selline, mis KarS § 79 lg 2 kohaselt takistab isikul aru saamast oma teo keelatusest või oma käitumist vastavalt sellele arusaamale juhtima. Heigo Boisenil on diagnoositud depressioon, lisaks on tal uneapnoe. Sellised terviseprobleemid ei tekita kahtlust, et Heigo Boisen ei oleks oma vaimse tervise tõttu süüdiv, et ta sellest tulenevalt ei oleks võimeline karistust kandma. Seetõttu jättis maakohus õigustatult ekspertiisi määramise taotluse rahuldamata.

1. Ka kaitsja alternatiivset taotlust asendada vangistus elektroonilise järelevalvega ei saada edu. Praeguses menetlusstaadiumis, kus toimub jõustunud kohtuotsuse täitmine, ei ole võimalik mõistetud vangistust elektroonilise valvega enam asendada. KarS § 691 alusel on kohtul võimalik karistuse mõistmisel asendada kuni üheaastane vangistus elektroonilise valvega. Käesoleval juhul on Heigo Boisenile mõistetud vangistus, see kohtuotsus jõustus 20.07.
3. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes

§-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu

1. augusti
2. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Ingeri Tamm Maarika Kuusk 3 Aarne Sarjas