) §-de 96 ja 97 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Üldjuhul ei või igakuine elatis ühele lapsele
lg 1 järgi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (miinimumelatis). Erandina saab alla seaduses sätestatud alammäära alaealisele lapsele elatise
lg 2 kolmanda lause järgi välja mõista mõjuval põhjusel.
lg 2 neljanda lause järgi võib mõjuvaks põhjuseks olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel
lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et 1) hageja on kostja laps, kelle hooldusõigus on kostjalt ära võetud; 2) hageja elab kostjast lahus ja on XXX; 3) kostja ei ole hagejale elatist tasunud ega temale muul viisil ülalpidamist andnud; 4) kostja elab alaliselt XXX.
Seega on kostja kohustatud hagejat ülal pidama ja kostja kohustust ei mõjuta see, et temalt on hooldusõigus hageja suhtes ära võetud. Arvestada tuleb sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk (lapse igapäevased vajadused saaksid rahuldatud ja tema arenguks piisavad 2 vahendid tagatud) ning ka kohustatud vanemale ja temaga koos elavatele lastele tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt elatist saava lapsega. Kostja esitatud arvestusest nähtuvalt on tema sissetulek 2 486 eurot kuus, millest 2 120 eurot kulub pere igapäevaste kulutuste katmiseks. Kohus aktsepteerib kostja avaldatud sissetuleku suurust ja kulutuste lahtikirjutust. Rahvastikuregistrist nähtuvalt on kostjal veel XXX alaealist last, kes on sündinud XXXX. ja XXXX aastal. Kohus on seisukohal, et kostja sissetulek võimaldaks maksta elatist hageja taotletud määras, kuid arvestades kostja kohustust pidada üleval veel kahte alaealist last on 150 euro suurune elatis vastavuses Eesti Vabariigis oleva kohtupraktikaga mitme lapse ülalpidamise kohustuse täitmiseks. Kostja koos kahe alaealise lapsega elab XXXs, kus elukallidus on üldteadaolevalt kõrgem (eeskätt eluase, toit jms) kui Eestis, mistõttu ei saa ka kostja ligi 2 500 euro suurust sissetulekut vaadata Eesti kontekstis. Arvestades asjaolu, et hageja põhivajadused on siiski kaetud riikliku/kohaliku omavalitsuse poolse ülalpidamise korras, mis ei kehti kostja juures elava kahe alaealise lapse suhtes, on kohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud elatise välja mõistmine 150 euro suuruses summas. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Käesolevas menetluses kulud puuduvad: elatise nõue on riigilõivuvaba ning lepinguliste esindajate osalemist toimikumaterjalidest ei nähtu. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.