Obsah (7)

§ 1043§ 1045§ 127§ 128§ 132§ 1050§ 104

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Marget Henriksen Otsuse tegemise aeg ja koht 24.05.2021.a. Tallinnas Tsiviilasja number 2-19-16716 Tsiviilasi A Mi hag

§ 1043ja § 1045 lg 1 p 7 alusel.

Teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele (

§ 1043

). Kahju tekitamine on õigusvastane, kui kahju tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega (

§ 1045lg 1 p 7).

Hageja nõude rahuldamise eeldused on seega järgmised: hagejale on tekkinud kahju, mille põhjustas kostja õigusvastane tegu või tegevusetus; esineb põhjuslik seos kahju ja kostja teo või tegevusetuse vahel ja kostja on kahju tekkimises süüdi.

1. Vaidlust pole selle üle, et 16.02.2019 õhtul kl 21 paiku sõitis hageja juhtides temale kuuluvat sõidukit Audi A3 Sportsback, registreerimismärk XXX Kuusalu vallale kuuluvalt UuriPudisoo teelt, tee nr XXX, teelõigul Trullukse mäest alla sõidul teelt välja ja hageja sõiduk sai sellega seoses vigastusi. Hageja heidab kostjale ette seadusest tuleneva kohustuse täitmata jätmist. Esiteks seda, et Uuri-Pudisoo teel olid täitmata tee talvised seisundinõuded (tee oli väga libe) ja teiseks seda, et nimetatud teelõigul ei olnud ohtlikku kohta märgistatud.
2. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 6 lg 1 kohaselt on omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada antud vallas või linnas valla või linna teede ja linnatänavate korrashoidu, 4 juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. Ehitusseadustiku (EhS §) 97 lg 1 kohaselt teed ja tee toimimiseks vajalikud rajatised tuleb hoida korras viisil, et need vastaksid nõuetele ning tagatud oleksid tingimused ohutuks liiklemiseks. Tee seisundinõuded on kehtestatud majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määrusega nr 92 (tee seisundinõuete määrus). Määruse nr 92 § 2 lg 1 esimese lause kohaselt seisundinõuete täitmine on kohustuslik kõigile määruse reguleerimisalasse jäävate teede omanikele või omaniku ülesandeid täitvatele isikutele (edaspidi tee omanik). Teel asuvate rajatiste ja tehnovõrkude seisundinõuete täitmise eest vastutab nende omanik. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et tee seisund peab vastama vähemalt käesoleva määrusega kehtestatud tasemele.
3. Määruse 92 § 16 sätestab, et talihoolduse nõuded kehtivad talviste teeolude (lumi, jäide, tuisk jne) korral. Määruse nr 92 § 19 kohaselt maantee nõutav talvine seisunditase on esitatud tabelina määruse lisas
4. Lisa 6 Maantee talvine seisunditase kohaselt liiklussagedusega alla 50 auto ööpäevas määrab nõuded tee seisundile omanik tingimusel, et on tagatud ohutud tingimused liiklemiseks. Määrus nr 92 § 21 kohaselt tee talvised seisundinõuded on esitatud tabelina käesoleva määruse lisas
5. Lisa 8 Tee talvised seisundinõuded kohaselt kõige madalama seisunditase nr 1 järgi tee nõutav seisund on: kinnisõidetud lumi või jäätunud tee, libedusetõrje ohtlikes kohtades. Nõutav minimaalne haardetegur on 0,20 ja ohtlikes kohtades 0,
7. Kostja väitel teostab kostja kohalikel teedel, liiklussagedusega alla 50 auto ööpäevas, ainult lumetõrjet. Kostja leiab, et kuna Uuri-Pudisoo teel on liiklussagedus alla 50 auto ööpäevas ja kohtule esitatud fotodest nähtuvalt on tee lumest puhtaks lükatud, siis on kostja hooldanud Uuri-Pudisoo teed vastavalt määruse nr 92 lisas 6 kehtestatud nõuetele. Kostja on tellinud AS Teede Tehnokeskuselt Uuri-Pudisoo tee ööpäevase läbitavuse uuringu ajavahemikus 5.04.13.04.2021, mille kohaselt ööpäevane keskmine läbitavust Uuri-Pudsioo teel on 15 auto ööpäevas (tlk 90-103).
8. Kohus märgib, et kuigi kostja poolt esitatud tõenditest ei ole võimalik välja lugeda, kus täpselt nimetatud uuring läbi viidi, siis kohus peab usutaks kostja väidet, et ajavahemikus 5.04.13.04.2021 oli ööpäevane keskmine läbitavus Uuri-Pudisoo teel 15 autot ööpäevas. Samas nimetatud uuringust ei nähtu, kui suur oli Uuri- Pudisoo teel läbitavus liiklusõnnetuse toimumise ajal. Kui 13.04.2021 on ööpäevane keskmine läbivatavus Uuri- Pudisoo teel 15 autot ööpäevas, siis peab kohus eluliselt usutavaks, et 16.02.2019 liiklusõnnetuse toimumise ajal oli nimetatud teelõigul liiklussageduse alla 50 auto ööpäevas. Eluliselt on usutav, et autode arve antu teelõigul ei ole 2 aasta jooksul märgatavalt muutunud.
9. Määruse nr 92 Lisa 6 Maantee talvine seisunditase kohaselt liiklussagedusega alla 50 auto ööpäevas määrab nõuded tee seisundile omanik tingimusel, et on tagatud ohutud tingimused liiklemiseks. Kostja on küll oma 05.04.2019 vastuses hageja kahjuhüvitamise nõudele märkinud, et Kuusalu vald teostab kohalikel teedel, liiklussagedusega alla 50 auto ööpäevas, vaid lumetõrjet, kuid kostja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et kostja oleks üldse kunagi kehtestanud Kuusalu vallas asuvatele teedele, mille liiklussagedus on alla 50 auto ööpäevas, talvise seisunditaseme tingimused. Seega nimetatud kostja väide on paljasõnaline. Kohus märgib, et kui kostja poolt isegi peaks olema sellistele teedel kehtestatud talvise seisunditaseme tingimused (mille kohta kostja pole kohtule ühtegi tõendit esitanud), mille kohaselt kostja teostab antud teedel üksnes lumetõrjet, siis kohtu hinnangul ei ole üksnes lumetõrje teostamisega täidetud Uuri-Pudisoo teel ohutud liiklustingimused. Kohtule esitatud fotodest nähtuvalt teelõik, kus liiklusõnnetus toimu, on vähemalt 5 % kaldega ja teelõigu lõpus on S kujuline kurv, teelõik on kaetud läikiva jääga. Teelõigu lõpus olev kurv on märgistamata, puudub kiirusepiirangu märk ja lisatahvel, mis näitab talvisel ajal libeduse ohtu (tlk 2 pöördel plaan ja tlk 44-51). Kohtu hinnangul sellisel teelõigul on praktiliselt võimatu ohutult liigelda. 5
10. Seega on tõendamist leidnud, et kostja ei ole täitnud Uuri-Pudisoo teel EhitS § 97 lg 1 ning Majandus-ja taristuministri 14.07.2015 määrusega nr 92„ Tee seisundi nõuded § 19 ja § 21 kehtestatud tee talvise hooldamise ja ohutu liikluse tagamise kohustust. Ohutu liiklemise tagamiseks oleks kostja pidanud tee jäiseks muutumise korral kasutama graanuleid või muid libedust tõrjuvaid vahendeid ning enne kurvi oleks pidanud olema paigaldatud liiklusmärk või tähise kurvi olemasolu ja libedate teeolude kohta. Seda ei olnud aga kostja poolt tehtud. 37.

§ 1045

lg 3 järgi seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine ei ole õigusvastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. Kohtu hinnangul on hagejale tekkinud kahju kaitsenormi (EhS § 97 lg 1) kaitse-eesmärgiga hõlmatud. Kohustuse tagada ohutu liiklemise tingimuse eesmärk, on kaitsta nii liiklejaid kui ka nende vara, sh sõidukeid.

1. Kostja on väitnud, et hageja ületas lubatud sõidukiirust ja ei järginud sõidukijuhilt oodatavat hoolt. Kohus märgib, et kostja peab tõendama, et juhi poolt valitud sõiduki kiirus enne õnnetust oli ebasobiv. Kostja ei ole kohtule ühtegi tõendit oma väite tõendamiseks esitanud, mistõttu jääb kostja väide tõendamata ja kohus saab lähtuda üksnes sellest, et hageja sõiduk liikus antud teelõigul lubatud sõidukiirusega.
2. Järgmisena võtab kohus seisukoha, kas hagejale on tekkinu kostja teo tõttu kahju.

§ 127

lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

§ 127

lg 4 kohaselt peab isik hüvitama kahju üksnes juhul, kui asjaolu, mille eest tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg.

§ 128

lg 1 järgi võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline, lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu ning lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

§ 132

lg 3 sätestab, et juhul, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele

2. Asja materjalidest nähtuvalt hagejale kuuluva auto remont läks maksma 10 803,56 eurot ja kaskokindlustus hüvitas hagejale sõiduki kordategemise põhilised kulud 10 613,56 eurot ulatuses ning jättis hageja kanda kaskokindlustuslepingu järgi omavastutuse summas 190 eurot. Seega on tõendamist leidnud, et hagejale on tekkinud kahju summas 190e eurot.
3. Kohtu hinnangul on tõendatud, et hagejale tekkinud kahju on kostja tegevuse tagajärjel. Kui kostja oleks täitnud seadusest tulenevat kohustust ja oleks teostanud nõuetekohast talihooldust Uuri-Pudisoo teel ja paigaldanud ohtlikele kohtadele vastavad liiklusmärgid ja tähised, siis ei oleks hageja sõiduauto teelt välja sõitnud ja ei oleks kõnealune auto kahjustada saanud. Seega on kostja käitumise ja hagejale tekitatud kahju vahel põhjuslik seos

§ 127lg 4 mõttes.

42.

§ 1050

lg 1 kohaselt ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Süü vormid on

§ 104

lg 2 kohaselt hooletus, raske hooletus ja tahtlus.

§ 1050

lg 1 järgi eeldatakse, et kahju tekitaja jättis oma käibekohustuse täitmata ja ta vastutab sellega põhjustatud kahju eest, st saab eeldada, et kahju tekitaja tegevus või tegevusetus on olnud väliselt hooletu

§ 104lg 3 ja § 1050 lg 1 järgi (vt Riigikohtu 28.09.2020 otsus nr 2-16-8751 p 26).

Seega tuli kostjal vastutusest 6 vabanemiseks tõendada, et ta on järginud vähemalt käibes vajalikku hoolt. Kostja ei ole selliseid asjaolusid esile toonud ega tõendanud.

1. Eeltoodust rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja kahju hüvitis 190 eurot. Menetluskulude jaotus
2. TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
3. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud kostja kanda.
4. Kohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik 7