Placet Group OÜ Jaotise Väljamakse € % 457,29 4,09 9,38 447,91
): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. (Täitemenetluse seadustik (edaspidi TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2020 584 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. 2/9 Tsiviilasi 2-20-10783 Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. TMS § 131 lg 1 p 1-12 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus; okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse alusel makstav represseeritu toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. 13. Määrus saata menetlusosalistele. Pankrotihalduril edastada määrus võlausaldajatele. Jõustunud määrus saata teadmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele (info@rtk.ee). 14. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. 15. Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt
lg-le 1 (
Pankrotihaldur võib määruskaebuse esitada pankrotimenetluse kulude kohta. MENETLUSE KÄIK
nimetatud väljamaksete kohta 1) Pankrotimenetluses
2)
lg 1 p 4 sätestatud kulutused pankrotimenetluses on järgmised: Ajutise halduri tasu 432,00 EUR Ajutise halduri kulutused 44,40 EUR Ajutise halduri tasu ja kulud on hüvitatud riigivahenditest.
aasta 1.veebruari, kohaldatakse halduri tasu arvestamisele pankrotiseaduse § 65 ja 65¹ redaktsiooni, mis kehtisid 2021. aasta 31.jaanuarini.
lõike 1 kohaselt on pankrotihalduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.
lg 12 tuleneb, et kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. (§ 23. Ajutise halduri tasu). Käesolevas menetluses on pankrotivarasse laekunud 793,43 € vangla isikukontole laekuvatest rahadest, kuid vastavalt pankrotiseaduse § 65 lg 2 kolmandale lausele ei võeta halduri tasu arvestamisel arvesse raha, mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. Vangla isikukontole laekuvad summad on raha, mis on laekub halduri tegevusest sõltumata ja seega halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub ja tasu tuleb määrata pankrotiseaduse § 23 lg 1 - 3 alusel. Pankrotihaldur on pankrotimenetluse jooksul teinud järgnevad toimingud: - pankrotimäärusega tutvumine, edastamine kohtutäituritele ja võlausaldajatele, esimese üldkoosoleku ettevalmistamine ja läbiviimine – 1,5 tundi; - nõudeavaldustega ja lisadega tutvumine, nõuete nimekirja koostamine, nõuete kaitsmise koosoleku läbiviimine – 1 tund; - jaotusettepaneku koostamine ja kohtule esitamine – 0,5 tundi; - usaldusisiku kohta seisukohtade väljaselgitamine, aruande koostamine, kohtule esitamine – 1 tundi. Kokku on pankrotihaldur täitnud pankrotimenetluses ülesandeid 4 tunni ulatuses. Pankrotihalduri tunnitasu suuruseks on 96 €. Seega tasuks ülesannete täitmise eest on 4*96=384 €, millele lisandub käibemaks 76,80 €, kokku 460,80 €. Pankrotihalduri vajalikud kulud (kulud büroo pidamisele: kommunaalmaksed, koristusteenus, prügivedu, kontoritarbed, sidekulud, IT-kulud, büroomasinad, sekretäriteenus) on 86 €, millele lisandub käibemaks 17,20 €, kokku 103,20 €. III Andmed jaotise alusel väljamakstava raha kohta II järgu jaotised kohtumäärusega kinnitatud jaotusettepaneku alusel R.V. võlausaldajatele summas 229,43 € (
R.V. maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Maksejõuetus on tekkinud tema suhtes kriminaalasjades tehtud kohtuotsustest tulenevate võlgnevuste tasumiseks puuduvate vahendite tõttu. Võlgnik kannab pikaajalist vanglakaristust. Suurem osa võlgadest tuleneb 5-s kriminaalasjas kohtuotsustega R.V. välja mõistetud menetluskuludest, rahalisest karistusest ning hüvitisest konfiskeerimisele kuuluva vara katteks. XI Kohustustest vabastamise menetluse algatamine Võlgnik on esitanud võlgadest vabastamise avalduse oma pankrotiavalduses. Pankrotiseaduse § 171 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Pankrotihaldur leiab, et võlgniku suhtes on põhjendatud kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Pankrotimenetluse käigus ei ole ilmnenud asjaolusid, mis välistaksid R.V. kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Pankrotihaldur on arvamusel, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita ning seetõttu võib kohus kohustada võlgnikku R.V. ennast täitma usaldusisiku kohustusi. XII Info võlausaldajate kontode ja viitenumbrite/selgituste kohta Jrk nr Võlausaldaja Konto number Viitenumber 1. 2. Placet Group OÜ Maksu- ja Tolliamet XXX XXX XXX 5/9 Tsiviilasi 2-20-10783 3. Aktiva Finants OÜ Julianus Inkasso OÜ konto XXX XXX KOHTU SEISUKOHT Pankrotimenetluse lõpetamine 1.
lg 3 kohaselt otsustab kohus kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise, tehes selle kohta määruse.
lg 6 kohaselt jätab kohus lõpparuande kinnitamata ja tagastab selle määrusega haldurile pankrotimenetluse jätkamiseks, kui lõpparuandes ilmneb, et pankrotimenetluses on rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi. Kohus leiab, et lõpparuanne on seaduslik ning sealt ei ilmne, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku ja võlausaldajate õigusi. Lõpparuanne tuleb kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada. 2. Kohus leiab, et maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega teod, vaid
3. Vastavalt
(pankrotis) pankrotimenetluse lõpetamist vabastada pankrotihalduri kohustustest. Pankrotihalduri tasu 4. Vastavalt
aasta
Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. 6.
lg 12 kohaselt kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. 7.
lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
8.
lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks.
lg 3 kohaselt menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused võib haldur pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Pankrotihaldur Margo Normann palub kohtul kinnitada pankrotihalduri vajalikud ja põhjendatud kulud summas 103,20 eurot, sh käibemaks summas 17,20 eurot. Kulud kujutavad endast bürooteenuseid. Kohus kinnitab lõpparuande kinnitamisel pankrotihaldur Margo Normanni vajalikud ja põhjendatud kulud summas 103,20 eurot, sh käibemaks. Pankrotihalduri vajalikud ja põhjendatud kulud hüvitada pankrotivara arvel. Kohustusest vabastamise menetluse algatamine 13.
näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise mh lõpparuande kinnitamisel.
15. Kohus leiab, et võlgnik on esitanud nõuetele vastava avalduse ning avalduses sisalduvad
lg-s 2 nõutud kinnitused.
lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. Võlausaldajad ei ole R.V. kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada R.V. suhtes kohustustest vabastamise menetluse. Kohus selgitab täiendavalt, et kohustustest vabastamise menetluse algatamine iseenesest ei too endaga kaasa pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist. Kohus otsustab selle pärast viie aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. 16.
lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb
Pankrotihaldur leiab, et võlgnik on võimeline ise usaldusisiku kohustui täitma. Võlausaldajad ei ole usaldusisiku kanditaati esitanud.
lg 3, mis näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Pärast võlgniku vangistusest vabanemist peab usaldusisik
lg 4 järgi,
lg 3 nimetatud tulust (töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja
lg-s 3 nimetatud tulust peab võlgnikule kandma igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti ning ülejäänud 75 protsenti kandma teisele arveldusarvele, millelt tehakse väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta
lg 1 sätestab, et pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. 24.
lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 25.
lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. 26.
lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb
Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. 27.
lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. 28.
lg 1 sätestab, et kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze kohtunik 9/9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.