← Eesti

2-21-2228/21

Obsah (7)§ 116§ 117§ 120§ 118§ 137§ 123§ 145

KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Kohtujurist Määruse kuupäev Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Raivo Einula Nona Alas 30. juuni 2021 Tsiviilasja number 2-21-2228 Kohtuasi A. A. avaldus

) § 82 järgi tulenevad vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused laste põlvnemisest, mis on seaduses sätestatud korras kindlaks tehtud.

§ 116

lg 1 järgi on vanematel üldjuhul oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.

§ 116

lg 2 kohaselt on vanemal kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (edaspidi vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (edaspidi isikuhooldusõigus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (edaspidi varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju.

§ 117

järgi tekib vanematel lapse sünni järel lapse suhtes ühine hooldusõigus, samuti on hooldusõiguslik vanem

§ 120lg 1 järgi üldjuhul lapse seaduslik esindaja.

Ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ka ühine esindusõigus. Kui vanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus, peavad nad

§ 118

lg 1 järgi teostama lapse suhtes hooldusõigust ja täitma hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu.

§ 137

lg 1 näeb ette, et kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle.

§ 137

lg 2 kohaselt, avaldust ei rahuldata, kui: 1) vähemalt 14-aastane laps vaidleb hooldusõiguse üleandmisele vastu või 2) on alust eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine ei ole kooskõlas lapse huvidega.

§ 137

lg 3 kohaselt ühise hooldusõiguse lõpetamise korral lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. Lastekaitseseaduse (LasteKS) § 21 lg 1 kohaselt tuleb kõigi last mõjutavate otsuste vastuvõtmisel, vastu võtmata jätmisel ning otsuse kavandamisel eri võimaluste vahel valimisel (otsuste tegemine), selgitada välja lapse huvid ning lähtuda otsuse tegemisel nendest kui esmatähtsast kaalutlusest. Vastavalt Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-45-11 p 21 on põhjendatud vanemate lahuselu korral vaadata tervikuna ümber vanemate ühine hooldusõigus ja muuta seda vastavalt sellele, milliseid õigusi kumbki vanem lahuselu korral lapse suhtes tegelikult teostab ja milliseid kohustusi täidab ning milline õiguste ja kohustuste jaotus tagab vanemate lahuselu korral lapse huvides parima lahenduse. A. A. esitas kohtule avalduse tema ja T. V. ühise hooldusõiguse osaliselt lõpetamiseks laste X ja Y suhtes ja emale laste viibimiskoha määramise õiguse osas ning hooldusõiguse hariduseja terviseküsimustes täielikult üle andmiseks. Kohus menetleb asja

§ 123

lg 1 järgi eelkõige laste huvidest, vajadustest ja heaolust lähtuvalt, kuid seejuures arvesse võttes ka 9 2-21-2228 vanemate õigusi. Kohus asub seisukohale, et käesoleva asja menetlemisel on kogutud küllaldasel määral asjas tähtsust omavaid tõendeid. Kohus on ära kuulanud laste ema ja alaealise Y ning selgitanud asja lahendamiseks välja kõik vajalikud asjaolud, sh lastele menetluses määratud esindaja ja kohaliku omavalitsuse seisukohad. Kohtul ei õnnestunud ära kuulata laste isa T. V.t ja alaealist Xt, kuna T. V. ei ilmunud kohtusse ärakuulamisele ja ei võimaldanud ära kuulata ka Xt. Kohus leiab, et käesolevas asjas on võimalik teha lahend tuginedes tsiviilasja materjalidele. Kohus asub seisukohale, et menetluses esitatud ja kogutud tõenditega on leidnud tõendamist järgmised asjaolud: 1) alaealiste laste X ja Y vanemad elavad lahus alates detsembrist 2014; 2) lapsed elasid pärast vanemate lahkuminekut ajavahemikul 2014-2018 rohkem isa juures, alates 2018.a lapsed elavad koos emaga; 3) lapsed suhtlevad ja kohtuvad oma isaga; 4) X on elanud ka pärast vanemate eraldi elama asumist aeg-ajalt isa juures ja viibib isa juures alates 2021.a märtsist; 5) ema ei ole keelanud lastel isaga suhelda; 6) X ei osale isa juures viibimise ajal kooli õppetöös ja õpiabi teenusel; 7) X viibimise ajal isa juures on ema hooldusõiguse teostamine takistatud ja laps ei suhtle oma emaga; 8) isa laste suhtes hooldusõigust sisuliselt ei teosta. Kohus, andes hinnangut kõigile asjas kogutud tõenditele, nõustub täielikult avaldaja, mõlema kohaliku omavalitsuse ja lastele menetluses määratud esindaja seisukohtadega, mis koos kõigi asjas kogutud tõenditega kogumis veenavad kohut üheselt, et avalduse esitamine on põhjendatud. Avaldaja põhjenduste kohaselt elavad laste vanemad eraldi ja ei ole pärast 2014.a elanud koos lastega ühise perena. Lapsed on elanud ka pärast vanemate eraldi elama asumist isa juures ja X viibib isa juures ka käesoleval ajal, alates 2021 märtsist. Laste vanematel ei ole head suhted, laste isa ei ole ema jaoks telefoni teel kättesaadav ning isa ei soovi lastega seotud küsimustega tegeleda, ei näita üles vähimatki huvi laste kasvatuse osas ja tegutseb igati vastu lastega seotud hariduse küsimustes, enamasti küll vaikimisega ja tegevusetusega, mis omakorda välistab võimaluse teostada ühist hooldusõigust. A. A. on Tallinna Kesklinna Valitsuse töötajatele avaldanud, et viimasel ajal on T. V. hakanud talle saatma ähvardavaid ja teda hirmutavaid sõnumeid, peamiselt öösiti, mis puudutavad A. A. elu ja tervist ning seetõttu blokeeris A. A. T. V. telefoninumbri kui ka veebipõhise kontakti võtmise võimaluse. Seega on laste vanemate suhtlemine ka selle tõttu käesoleval ajal takistatud. Tallinna Kesklinna Valitsuse teabe kohaselt, Xl on probleeme õppimisega ning praegu, mil ta on olnud isa juures, on veelgi suurenenud mahajäämus õppetöös ja kasvanud võlgnevused õppeainetes. X on suunatud Mustamäe Päevakeskuse õpiabi teenusele, kuid T. V. juures olles on X jõudunud teenusele vaid kahel korral, mis näitab omakorda T. V. hoiakut poja õppimisega seotud probleemidele lahenduste leidmisele. Tallinna Kesklinna Valitsus on seisukohal, et kahetsusväärselt on laste isa T. V. oma käitumisega näidanud üles tahtmatust/soovimatust laste elukorralduse osas kaasa rääkida ning taoline vanema poolne käitumine ei ole mitte mingil moel laste huvidest lähtuv. Mustamäe Linnaosa Valitsuse teabe kohaselt on laste ema pöördunud lastekaitse talituse poole seoses noorema lapse Xi õpiraskustega ja tema suunamisega Mustamäe Päevakeskuse õpiabi teenusele 2019.a. Samuti on Mustamäe Linnaosa Valitsust teavitatud 2019 detsembris Y probleemidest, kuna laps süstemaatiliselt puudus tundidest ja kui ka tunniajal klassis viibis, siis õppetöös ei osalenud; eiras süstemaatiliselt kooli kodukorda ega pidanud kinni ühestki kokkuleppest. Mustamäe Linnaosa Valitsuse teabest nähtub, et laste isaga on väga raske kontakti saada, et T. V. ei tee 10 2-21-2228 koostööd, ei vasta telefonikõnedele, ei soovi suhelda lastekaitsetöötajatega ja laste vajadust õppetöös osaleda ei mõista. 2021.a isa juures viibimise ajal X jätkuvalt puudub õpiabiteenuselt, ei ole osalenud õppetöös ega teinud koduseid ülesandeid. Laste isa keeldub probleemi tunnistamast ja süstemaatiliselt keeldub koostööst laste õigusi kaitsvate ametkondadega ning on väljendanud seda läbi sõnumite ametnikele kui ka lastele. Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja on seisukohal, et isa ei ole kas oma tervisliku seisundi ja/või iseloomuomaduste tõttu võimeline ennast kehtestama vanemana ja ka ema ei ole seda viimased kaks kuud noorema lapse suhtes suutnud. Esindaja ei toeta laste suhtes ainuhooldusõiguse hariduse ja tervise küsimustes üle andmist emale, kuid laste igakordse viibimiskoha osas otsustusõiguse andmine emale oleks põhjendatud. Kohus on seisukohal, et laste elukorralduse stabiilsuse huvides on tulenevalt vanemate ühiste perekondlike suhete puudumisest ühe elukoha olemasolu. Käesolevas menetluses on kinnitust leidnud, et avaldaja juures on laste jaoks sobivad elutingimused.

§ 137

lõikes 1 sätestatud õigusnormi kohaldamise eeldused on olemas: vanemad elavad lahus ja üks vanematest on avaldanud, et ei soovi hooldusõigust edaspidi osaliselt ühiselt teostada. Kohus on laste ema isiklikult ära kuulanud ja A. A. jäi oma avalduse juurde. Laps X veedab palju aega isa juures ja siis ta koolis ei käi ja ei õpi. Klassijuhataja tahab Xt jätta xx. klassi teist korda kordama. Isa juures viibimise ajal laps emaga ei suhtle, ema ei ole Xt näinud, laps vahel vastab ema telefonile, aga räägib emaga nii, nagu ta ei tahaks emaga suhelda. Selle osas, kus koolis keegi käib ja perearsti valiku osas, vanematel vaidlusi ei ole. Kohus on alaealise Y isiklikult ära kuulanud ja Y kinnitas, et ta tahab elada ema juures, olla seal, kus ta on praegu olnud. Y tulevikuplaanideks on minna sõjaväkke ja edasi õppima. Ema ei ole Yl keelanud isa juures käimist; ema ja isa ei saa väga hästi läbi, nad ei suhtle omavahel. Y ei ole vastu vaielnud tema suhtes vanemate ühise hooldusõiguse osaliselt lõpetamisele. Kohtumenetluses tuvastatud asjaoludega on leidnud kinnitust põhjused, mille tõttu peaks lõpetama T. V. hooldusõiguse laste viibimiskoha määramise õiguse osas ning hooldusõiguse tervise- ja haridusküsimustes suhtes täielikult. Kohus nõustub Mustamäe Linnaosa Valitsuse seisukohaga, et laps X on arenguetapis, kus vanemad saavad toetada lapse arengut läbi piirangute seadmise ja vähesel määral otsustuvabaduse andmise suurendamise lapsele, kuid siiski oma autoriteedi säilitamisele. T. V. on loobunud täielikult hooldusõigusest tuleneva vanemliku vastutuse võtmisest ning taolise tegevusega jätnud oma lapsed sisuliselt hooletusse. Sellise tegevusega kuritarvitab isa oma hooldusõigust, seab otsesesse ohtu lapse füüsilise, vaimse ja emotsionaalse tervise ning eirab vanema seadusest ja loomuõigusest tulenevat kohustust tagada lapse areng ja koolikohustuse täitmine. X elab praegu juba mitu kuud isa juures, kuid isa ei tegele aktiivselt lapse kasvatamisega ja lapse eest hoolitsemisega. Laste isa keeldub probleemi tunnistamast ja süstemaatiliselt keeldub koostööst lapse õigusi kaitsvate ametkondadega. T. V., olles osavõtmatu lapse vajaduste osas, ära kasutades lapse loomupärast usaldust oma vanema vastu, kahjustab teadlikult oma lapse X tervist ja arengut, seadmata vajalikke piire võimaldades sellega mitte omandada õiget tervisekäitumist, mitte osaleda hariduse omandamisel, huvitegevuses ning kuritarvitab teadlikult oma hooldusõigust, jättes lapse arengu hooletusse. E-kooli väljavõttel on näha puudumised kooliaasta algusest saadik, kokku 132 koolitundi ja tegemata koolitööd. Laste isa ei ole avaldanud soovi ega näidanud üles muret ega huvi tegeleda laste tervise ja hariduse küsimustega. Lapse ema on võimetu noorema lapse õigusi ja heaolu tagama olukorras, kus teine hooldusõigusega vanem seda passiiv-agressiivse käitumisega takistab. Y on peaaegu täiskasvanu, suudab teha vahet mõistlikul elukorraldusel, omab tulevikuplaane, väärtustab haridust ja teab, millised on tema õigused ja kohustused. Laste ema on sisuliselt ainuisikuliselt igapäevaselt vastutanud laste tervise, hariduse ja sellega kaasnevate toimingute eest. Noorema lapse tervise ja 11 2-21-2228 haridusküsimuste tagamist on otseselt takistanud lapse isa, kes ei taga lapse tervisekäitumist ega koolikohustuse täitmist kui laps on temaga ning väldib igasugust koostööd lapse teise vanemaga ja lapse õigusi kaitsvate spetsialistidega. A. A. on T. V. suhtes pöördunud politseisse seoses vägivalla ja tapmisega ähvardamisega, mis on kinnitust leidnud T. V. poolt saadetud ründavate ja ähvardavate sõnumitega. Käesoleval ajal ei ole vanematel olnud eriarvamusi seoses laste reisidega. T. V. ei ole käesoleva kohtumenetluse vastu mingit huvi ilmutanud ega oma seisukohta vanemate ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise osas esitanud. T. V. ei ilmunud korduvalt kohtusse ärakuulamisele ja võimaldanud kohtul ära kuulata last Xt. T. V. on kohtumenetlusest ja asja olemusest ning kohtule vastamise ja kohtusse ilmumise kohustusest teadlik, seega tõestas ta täielikku ükskõiksust oma laste ja nendega seonduva suhtes ning soovimatust täita vanemakohustusi ja oma laste kasvatamises aktiivselt osaleda. T. V. ei ole kohtule teatanud kohtule vastamata jätmise ja kohtusse ilmumata jätmise põhjustest. Menetluses esitatud seisukohtadest nähtub, et vanemate vahel on omavahelised, käesoleval ajal kiiresti lepitamatud vastuolud, mis takistavad neil ühise hooldusõiguse teostamist ja et vanemad omavahel ei suhtle, mistõttu on vähe tõenäoline, et vanemad suudaksid lähiajal lastele olulistes küsimustes kokkuleppele jõuda. Kohus on seisukohal, et vanemate vahelised pinged avaldavad lastele kindlasti mõju. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul põhjendatud lõpetada vanemate ühine hooldusõigus osaliselt ja anda hooldusõigus laste viibimiskoha määramise õiguse osas laste emale. Kohus on seisukohal, et käesolevas menetluses esile toodud asjaoludest nähtuvalt on põhjendatud lõpetada laste vanemate ühine hooldusõigus laste terviseküsimustes. Kuigi siiani ei ole laste terviseküsimuste ühise hooldusõiguse teostamise tõttu jäänud lahendamata ükski laste tervisega seonduv oluline küsimus, siis arvestades vanemate omavahelisi suhteid ei saa eeldada, et vanemad suudaksid rahumeelselt laste tervisega seonduvaid asjaolusid arutada. Käesolevas menetluses on tuvastatud, et ajal kui X on oma isa juures, siis ei suhtle isa ja laps emaga ja isa vaenuliku suhtumise tõttu võib olla takistatud ema teavitamine lapse tervisega seonduvatest asjaoludest. Samuti ei ole eluliselt õigustatud seada laste tervisega seonduvat ja heaolu vanemate vahelise konflikti meelevalda. Kuna vanemate vaheliste suhete ja suhtlemise puudulikkuse pärast on oht, et lastele vajalikud toimingud võivad viibida, sest vanemad ei saa omavahel suheldud, siis on laste seisukohalt oluline, et laste tervisega seotud asju otsustab üks vanematest, kuna see võimaldab vältida olukorda, et vanemad kahekesi otsustades õigeaegselt otsusele ei jõua. Lastel on õigus sellele, et vanemate vahelised isiklikud tülid ei takista laste terviseküsimuste sujuvat korraldamist. Kui samaaegselt on vaja teiselt vanemalt nõusoleku saamiseks selgitada ja tõendada, et neid toiminguid on laste jaoks vaja, siis leiab kohus, et laste huvides on, kui nende vajadused saavad tagatud ilma, et teostus oleks ohustatud vanemate vahelise isiklikust vaenust tuleneva vaidluse tõttu. Kohus on seisukohal, et käesolevas menetluses esile toodud asjaoludest nähtuvalt on põhjendatud lõpetada laste vanemate ühine hooldusõigus laste haridusküsimustes. Kuigi siiani ei ole laste kooli valiku osas ühise hooldusõiguse teostamise tõttu jäänud lahendamata ükski laste haridusega seonduv oluline küsimus, siis arvestades vanemate omavahelisi suhteid ei saa eeldada, et vanemad suudaksid rahumeelselt laste haridusega seonduvaid asjaolusid arutada. Käesolevas menetluses on tuvastatud, et ajal kui X on oma isa juures, siis ei suhtle isa ja laps emaga ning isa vaenuliku suhtumise tõttu võib olla takistatud ema teavitamine lapse haridusega seonduvatest asjaoludest. Samuti on tuvastatud, et T. V. ei ole korraldanud X koolikohustuse täitmist ja ei ole suunanud last õppima ning osalema õpiabi teenusel, mistõttu võib laps jääda teiseks aastaks samasse klassi õppekava kordama. Kohus leiab, et ei ole eluliselt õigustatud seada laste haridusega seonduvat ja heaolu vanemate vahelise konflikti meelevalda. Kuna vanemate vaheliste suhete ja suhtlemise puudulikkuse pärast on oht, et 12 2-21-2228 lastele vajalikud toimingud võivad viibida, sest vanemad ei saa omavahel suheldud, siis on laste seisukohalt oluline, et laste haridusega seotud asju otsustab üks vanematest, kuna see võimaldab vältida olukorda, et vanemad kahekesi otsustades õigeaegselt otsusele ei jõua. Lastel on õigus sellele, et vanemate vahelised isiklikud tülid ei takista laste haridusküsimuste sujuvat korraldamist. Kui samaaegselt on vaja teiselt vanemalt nõusoleku saamiseks selgitada ja tõendada, et neid toiminguid on laste jaoks vaja, siis leiab kohus, et laste huvides on, kui nende vajadused saavad tagatud ilma, et teostus oleks ohustatud vanemate vahelise isiklikust vaenust tuleneva vaidluse tõttu. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus A. A. avalduse laste vanemate vanemaõiguste määramiseks. Kohtu hinnangul tuleb lõpetada vanemate ühine hooldusõigus laste Y ja X suhtes osaliselt ja anda hooldusõigus laste viibimiskoha määramise õiguse osas ning terviseja haridusküsimustes üle laste emale. Kohus ei pea põhjendatuks lapse vanemaid käesoleval ajal perenõustamiseks kohustada, kuna perenõustamine annab tulemusi ainult mõlema vanema tõsiseltvõetava soovi korral. Kohus leiab, et vanematel on võimalik osaleda nõustamistel omal algatusel siis, kui nad tunnevad selleks valmisolekut. Kohtu hinnangul näitab T. V. suhtumine lastega seonduvatesse asjaoludesse laste isa teadlikku otsustust mitte kanda vanemlikku vastutust laste kasvatamise eest ning mitte osaleda laste suhtes hooldusõiguse teostamises. Seetõttu ongi põhjendatud laste hooldusõiguse osaliselt üle andmine laste emale, et tegelik olukord viia vastavusse ka õiguslikult ja tagada selles asjas selgus. Laste huvides on, et hooldusõigust teostatakse parimal võimalikul viisil ja et senise elukorralduse muutus ei tooks kaasa lastele kahjulikke tagajärgi. Kohus leiab, et vanemate ühise hooldusõiguse osaliselt lõpetamine on laste huvidele vastav, garanteerides laste turvalisuse, hoolitsetuse ja vaimse ning füüsilise arengu. Hooldusõiguse avaldajale osaliselt üle andmine on põhjendatud ka seetõttu, et laste jaoks tähtsad otsused saaksid vastu võetud õigel ajal ja vanema poolt, kes on laste käekäiguga üksikasjadeni kursis ning sellest tulenevalt oskab ka lastega seonduvate otsuste tegemisel arvestada laste huvidega.

§ 145

lg 2 kohaselt, hooldusõigusega vanemal, kelle juures laps teise vanema nõusolekul või kohtulahendi alusel alaliselt elab, on õigus otsustada lapse igapäevaelu (tavahooldamise) asju ainuisikuliselt. Igapäevaelu asjade otsustamisena tuleb üldjuhul mõista sellise tavaotsustuse tegemist, mis esineb sageli ja mis lapse arengut püsivalt ei mõjuta.

§ 145

lg 3 kohaselt, kui laps viibib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud vanema nõusolekul või kohtulahendi alusel teise vanema juures, otsustab lapse tavahooldamise asju see vanem. Seega ajal, mil laps viibib koos ühe vanemaga, on vanemal tavahooldusõiguse kaudu ainuisikuliselt õigus otsustada igapäevaasjade lahendamiseks vajalikke küsimusi, millega on lapse huvid tagatud. Kohus selgitab, et TsMS § 477 lg 1, lg 6 ja § 430 lg 1 kohaselt võivad vanemad menetluse kuni lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 172 lg 1 lg 3 sätestatust ja jätab lastele menetluses riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud riigi kanda ning kõik muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Raivo Einula 13

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.