Obsah (9)

§ 76§ 78§ 75§ 199§ 200§ 64§ 68§ 74§ 751

Kriminaalasi nr 1-17-8401 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24. september 2021. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-8401 Kohtunik Marek Vahing Kohtuistungi sekret

§ 76lg 5 alusel määrata Ervin Neile katseaeg kestvusega kuni 11.03.2023.

a. 3.

§ 78p 2 järgi hakkab katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates.

4. Kohustada Ervin Neid katseajal alluma käitumiskontrollile ja täitma

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas –xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 5.

§ 75

lg 2 p 2, 21, 4, 9 alusel määrata Ervin Neile käitumiskontrolli perioodiks järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 (kahe) nädala jooksul pärast vabanemist; 4) alluda elektroonilisele valvele 3 (kolm) kuud alates elektroonilise valve seadme keha külge kinnitamisest.

1. Määrus Ervin Nei suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.
2. Vabastada Ervin Nei karistuse kandmiselt pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel õigus esitada Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. Pärnu Maakohus tunnistas süüdi ja karistas Ervin Neid 26.03.
4. a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-8401

§ 199

lg 2 p 7 järgi 3 kuu vangistusega ning

§ 200

lg 2 p 4, 7 järgi 3 aasta vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ning mõisteti liitkaristuseks 3 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati Ervin Nei eelvangistuses viibitud 3 päeva karistusaja hulka, ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 2 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust.

§ 74

lg 1, 3 alusel määras kohus, et karistust ei pöörata täitmisele, kui Ervin Nei ei pane 3 aasta jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid ja

§ 75lg 2 p 2 sätestatud kohustust käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi.

Kohtuotsus jõustus 11.04.

1. a.
2. Tartu Maakohtu 22.01.
3. a kohtumäärusega pöörati Ervin Neile mõistetud karistus 2 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust täitmisele. Määrus jõustus 19.02.
4. a.
5. Kinnipeetava karistusaeg algas 12.03.
6. a ja lõppeb 11.03.
7. a.
8. Tartu Vangla edastas 31.08.
9. a kohtule materjalid Ervin Nei kohta tema tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Vangla ei toeta kinnipeetava enne tähtaega vabastamist.
10. Prokurör esitas oma seisukoha kirjalikult ning ei toeta Ervin Nei vabastamist. Prokurör tõi välja, et Ervin Nei on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning tema puhul ei ole uute kuritegude toimepanemise risk praegusel hetkel piisavalt madal.
11. Süüdimõistetu Ervin Nei selgitas kohtuistungil, et teda on mitmel korral karistatud ning ta annab oma senisele elukäigule halva hinnangu. Ta on kuritegusid toime pannud mõtlematusest ja alkoholi kuritarvitamise tõttu. Nüüd on tal plaan tegeleda spordiga, suhelda oma perega ning jõuda elus kuhugi. Ervin Nei sõnul on talle varasemalt antud pidevalt uusi võimalusi ja ta arvas, et need võimalused on lõputud, aga nüüd teab, et see nii ei ole. Ühtlasi selgitas kinnipeetav, kuidas tal on vangistuses läinud ja millega ta on tegelenud. 2 KOHTU SEISUKOHT 7.

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. 8. Käesolevaks ajaks on Ervin Nei temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud süüdimõistetu vabanemisjärgset elukohta, mis on tema vanaemale kuuluv eramu Tartus, kus elavad Ervin Nei vanaema ja onu. Korter on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks ning süüdimõistetu vanaema ja onu on andnud selleks ka vastavad nõusolekud. Seega esinevad formaalsed alused süüdimõistetu tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalvega. 9.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

1. Ervin Neid on kriminaalkorras karistatud korduvalt eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest. Vanglakaristust kannab süüdimõistetu esimest korda. Tema seaduserikkumised on olnud kantud eesmärgiga saada majanduslikku kasu. Õigusvastast käitumist on Ervin Nei puhul tugevalt soodustanud alkoholi tarvitamine. Viimase kuriteo toimepanemisel oli ta enda sõnul nii purjus, et isegi ei mäleta väga hästi, mida tegi. Märkida tuleb sedagi, et süüdimõistetule on juba antud võimalus kanda karistust vabaduses, kuid ta ei tulnud toime kontrollnõuete ja kohustuste täitmisega, mistõttu viibib ta praegusel hetkel reaalses vangistuses.
2. Vastukaaluks Ervin Nei varasemale negatiivsele elukäigule tuleb pöörata tähelepanu vangla väga positiivsele hinnangule tema tegevusele ja käitumisele karistuse kandmise ajal. Kinnipeetav on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, kus osales aktiivselt ja kohusetundlikult ning on motiveeritult osalenud ka tagasilanguse ennetamise tugigrupis. Lisaks sellele on Ervin Nei igati eeskujulikult omandanud kutsehariduse keevitaja erialal, samuti on ta töötanud majandustöödel. Kinnipeetaval puuduvad ka distsiplinaarkaristused.
3. Positiivsed on ka Ervin Nei vabanemisjärgsed elutingimused ja vabanemisega kaasnevad tagajärjed. Süüdimõistetul on võimalik asuda elama vanaema juurde, kellega on suhted väga head ja toetavad. Ennetähtaegse vabanemise korral garanteerib talle töökoha xxxxxx OÜ, kus Ervin Nei tegeleks lihtsamate abitöödega. Töökohas ollakse teadlikud ka elektroonilisest valvest. Süüdimõistetul on suures summas rahalisi kohustusi, mille tasumisest ta on huvitatud. Arvestades, et Ervin Nei on vangistuse jooksul töötanud ja muid kohustusi korrektselt täitnud, siis on põhjust uskuda, et sarnane mentaliteet võiks jätkuda ka vabaduses.
4. Lisaks eeltoodule tuleb rõhutada sedagi, et Ervin Nei puhul on tegemist noore inimesega, kes viibib vangistuses esimest korda. Kinnipeetav on 26-aastane ning kuigi elukogenematus või noorusea uljus kindlasti ei vabanda kuritegude toimepanemist, on noore inimese puhul enam põhjust arvata, et ta suudab muutuda, areneda ja oma väärtushinnanguid ümber kujundada. Ervin Nei on küll korduvalt kriminaalkorras karistatud, kuid lähtudes tema kohtuistungil antud selgitusest, ei saanud ta enne reaalse vangistuse kandmisele asumist aru olukorra tõsidusest. Praeguseks on ta jõudnud arusaamani, et soovib oma elu teisiti elada ja midagi saavutada. Ta 3 plaanib minna tööle, tegeleda spordiga ja hoiduda negatiivse mõjuga suhtlusringkonnast. Neid eesmärke saab pidada realistlikeks.
5. Kõike eeltoodut kogumis hinnates leiab kohus, et Ervin Nei vabastamine karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega on võimalik. Pooleteise aastane vangistus võiks olla piisav, mõjutamaks esmakordselt vangistuses viibivat isikut edaspidi õiguskuulekalt käituma. Vabanemisega kaasnev pikaaegne käitumiskontroll ja lisakohustused tagavad süüdimõistetu edasise käitumise üle piisavalt range kontrolli. Võttes arvesse Ervin Nei plaane ja vabanemisjärgseid elutingimusi, hoolsat käitumist vangistuses ning tema hoiakuid ja suhtumist, on kohtu hinnangul täidetud kõik eeldused selleks, et tema edaspidine elukäik võiks kujuneda õiguskuulekaks.
6. Ervin Neile tuleb

§ 76lg 5 alusel määrata katseaeg kestusega kuni 11.03.2023.

a. Süüdimõistetu on samal perioodil kohustatud alluma käitumiskontrollile. Selleks, et vähendada uute õigusrikkumiste riski, tuleb Ervin Neile lisaks

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele määrata käitumiskontrolli ajaks

§ 75lg 2 p 2, 21, 4 ja 9 alusel täiendavad kohustused.

16. Ervin Neile tuleb

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata kohustus mitte tarvitada alkoholi ja p 21 alusel määrata kohustus mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Nimetatud kohustuste määramine on vajalik kuriteoriskide maandamise eesmärgil, sest Ervin Nei on pannud kuritegusid toime alkoholijoobes ja teda on karistatud väärteokorras narkootikumide käitlemise eest. 17. Vähendamaks majanduslikest faktoritest tulenevaid võimalikke riske, määrab kohus

§ 75

lg 2 p 4 aluselt Ervin Neile kohustuse asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas kahe nädala jooksul arvates vabanemisest. 18.

§ 75

lg 2 p 9 alusel kohustada Ervin Neid alluma elektroonilisele valvele.

§ 751

lg 3 alusel peab kohus, arvestades ärakandmata karistuse pikkust ja süüdimõistetu üldist vabanemisjärgset elukorraldust, põhjendatuks määrata elektroonilise valve tähtajaks 3 kuud alates elektroonilise valve seadme keha külge kinnitamisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Marek Vahing Kohtunik 4