) § 477 lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lg 6 kohaselt, kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel, võib avaldaja avalduse tagasi võtta sarnaselt hagiga hagimenetluses.
lg 1 p 3 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 alusel võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et avaldusest loobumine tuleb vastu võtta ja menetlus lõpetada. 5. Järgmisena käsitleb kohus menetluskulude jaotust.
lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kohus on seisukohal, et praegusel juhul ei ole tegemist
Selliselt ei saa asuda seisukohal, et avaldaja on loobunud oma avaldusega taotletud eesmärgist, saades aru avalduse perspektiivitusest. Samas nähtub sissenõudja menetlusdokumentidest see, et sissenõudja ei esitanud kohtutäiturile oma arvamust menetluse lõpetamises osas, kuivõrd sissenõudja arvas, et kui ta ei esita vastuväiteid, siis kohtutäitur lõpetabki menetluse. Arvestades kohtutäituri teates toodut sõnastust („kohtutäitur lõpetab täitemenetluse nõude täitmise aegumise tõttu, kui sissenõudja ei vaidle täitemenetluse lõpetamisele vastu“) peab kohus sissenõudja selgitust täituri teatele reageerimata jätmise kohta ka usutavaks. 6. Menetlusosaliste vahel menetluskulude jaotamisel tuleb lisaks
lg-tes 4 ja 5 sätestatule arvestada ka menetluskulude üldisi põhimõtteid, sh
jaanuari 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10, p 9).
lg 4 võimaldab jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus on seisukohal, et praegusel juhul on põhjendatud jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Siinkohal arvestab kohus seda, et avaldaja pöördus kohtusse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, täitemenetlus on kestnud 18 aastat ning täitemenetluse registrist nähtuvalt on 632 euro 60 sendi suurune nõue praeguse ajani täitmata. Kohus arvestab ka sissenõudja selgitust, miks ta kohtutäituri teatele ei reageerinud (vt määruse p 6), samuti asjaolu, et sissenõudja pöördus 5. juulil 2021 kohtutäituri poole täitemenetluse lõpetamiseks, ning praeguseks on täitemenetlus lõpetatud. Avaldaja väited töövõimetustoetuse arestimise ajastuse kohta ei anna kohtu hinnangul alust asuda seisukohale, et sissenõudja käitumine oleks olnud pahatahtlik ning kulud tuleks jätta tema kanda. Kohus peab vajalikuks 2 märkida, et ka olukorras, kus sissenõudja ei anna kohtutäiturile nõusolekut täitemenetluse lõpetamiseks, võlgnik pöördub kohtusse ning kohus lahendab asja sisuliselt (lõpetab täitemenetluse nõude täitmise aegumise tõttu), jäävad kulud tihti
Eelneva tõttu jäävad menetluskulud
7. Kuivõrd kohus lõpetab menetluse avaldusest loobumise tõttu, tühistab kohus
juuni 2021 esialgse õiguskaitse kohaldamise määruse. 8.
lg 1 võimaldab esitada maakohtu määruse peale määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.
Eelneva tõttu on määrus edasikaevatav. /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.