Obsah (11)

§ 114§ 121§ 68§ 64§ 65§ 34§ 86§ 79§ 73§ 56§ 63

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31. august 2021, Kriminaalasja number 1-20-1077 Kohtukoosseis Eesistuja Sten Lind, liikmed Julia Katškovskaja

§ 114

lg 1 p 1 ning

§ 121lg 2 p 3 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 14.

oktoobri 2020 otsus Apellant kaitsja Prokurör Merike Lugna Ivan Kozlov Süüdistatav Kaitsja isikukood: 37803074910; elukoht: XXX; Eesti Vabariigi kodanik; viibib vahistatuna Tallinna Vanglas; XXX; emakeel: vene keel; töökoht: X; varem kriminaalkorras karistatud ühel korral. Anu Toomemägi RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu
2. oktoobri 2020 otsus Ivan Kozlovi karistusest vabastamata jätmise osas ning osas, millega kohus luges karistuse kandmise alguse ajaks
3. oktoobri
4. Samuti tühistada maakohtu otsus Ivan Kozlovi vahistamise osas. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. 1
5. Vabastada Ivan Kozlov talle Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud 15 aasta 5 kuu 28 päeva pikkusest liitkaristusest. Kohaldada Ivan Kozlovi suhtes psühhiaatrilist sundravi kuni Ivan Kozlovi tervenemiseni või tema ohtlikkuse äralangemiseni. Määrata Ivan Kozlov statsionaarsele sundravile. Ivan Kozlovi tervenemisel enne

§-s 82 sätestatud aegumistähtaja möödumist võib kohus pöörata karistuse täitmisele. 3. Kohaldada Ivan Kozlovi suhtes vahistamist KrMS § 3951 lg 2 alusel kuni kohtuotsuse jõustumiseni, kuid mitte kauem kui kuus kuud. Paigutada Ivan Kozlov vahi all viibimise ajaks vastavalt KrMS § 3952 lg-le 1 Viljandi Haigla tugevdatud järelevalvega psühhiaatrilise sundravi osakonda. Viljandi Haigla tugevdatud järelevalvega psühhiaatrilise sundravi osakonnas vabade kohtade puudumisel paigutada vahistatu vangla meditsiiniosakonda. 4.

§ 68

lg 1 alusel lugeda Ivan Kozlovi kahtlustatavana kinnipidamise aeg ning tema vahi all viibimise aeg, st ajavahemik

1. oktoobrist 2019 kuni Ivan Kozlovi suhtes tehtud kohtuotsuse jõustumiseni tema karistusaja hulka.
2. Rahuldada apellatsioon osaliselt
3. Jätta apellatsioonimenetluse menetluskulud riigi kanda. OTSUSE VAIDLUSTAMISE KORD Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik esitada kassatsioon. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Ivan Kozlovile on esitatud süüdistus

§ 114

lg 1 p 1 ja

§ 121

lg 2 p 3 järgi 1.1

§ 114lg 1 p 1 järgi süüdistatakse I.

Kozlovi X tapmises julmal viisil

1. oktoobril 2019 kella 18:30 paiku XXX. Süüdistuse väitel lõi joobes Ivan Kozlov klaasist pudeliga X kehatüve ning jäsemete piirkonda ning vähemalt kümnel korral näo ja pea piirkonda. Ta tekitas kannatanule rohkelt vigastusi näo ja peapiirkonnas: 2 näo- ja koljuluude lahtised murrud otsmiku piirkonnas, koljuluude murrud koljupõhimikul mõlemal pool eesmises koljuaugus, paremal pool keskmises koljuaugus, traumaatilised ämblikuvõrkkelmealused verevalumid vasakul kiiru-kuklasagaral, paremal otsmikusagaral, väikeaju pealmisel pinnal vasakul pool, kõvakelme rebendid luumurdude murrujoonte piirkonnas, veri kõikides ajuvatsakestes, põrutuskolded paremas oimusagaras, mõlemas otsmiku-sagaras, vasakul pool põhimiktuumade piirkonnas, verevalumid kõõlustanul otsmikul ning mõlemal pool oimu-kiirupiirkonnas; ninaluude killulised murrud koos põrutusrebimishaavaga nina piirkonnas, põrutus-rebimishaavad otsmikul, näol ja parema silma piirkonnas, paremal pool lõua piirkonnas, massiivsed nahaalused verevalumid näol, mõlema silma üla- ja alalaugudel koos pehmete kudede tursega, põrutushaavad ja limaskestaalused verevalumid huultel, verevalumid igemetel, verevalumid mõlema põse limaskestal, vasaku silmamuna eemaldumise silmakoopast koos hoidesidemete purustusega, parema silmamuna valgekesta verdumise, verevalumid keele tipul, külgedel ja keele alumisel pinnal keelejuurel. Samuti põhjustas ta kannatanul vigastusi muudes kehapiirkondades: rinnakumurru
2. ja
3. roide vahemikus nahaaluse verevalumiga rindkerel rinnaku ülaosas, mõlemal pool 2.–
4. roide murru roide kõhrelise ja luulise osa piiril väheväljendunud verevalumitega paremal pool vigastuste piirkonnas, nahaaluse verevalumi vasakul pool kõhul; nahaalused verevalumid vasaku õlavöötme pealmisel pinnal, vasaku abaluu serva kohal keha tagumisel kaenlajoonel, vasaku kaenlaaugu tagumises servas, vasaku käe randme piirkonnas,
5. ja
6. kämblaluu vahelisel alal ja 2.–
7. sõrme pealmisel pinnal, parema labakäe seljal 2.–
8. kämblaluu kohal, 2.–
9. sõrme- ja kämblaluu kohal,
10. sõrme lõpplülil ja parema randme piirkonnas välisküljel, parema sääre keskmises kolmandikus siseküljel. Pea lahtine tömp trauma koos peaajupõrutuse ning näo- ja koljuluude lahtiste murdudega tõi kaasa X surma. Kuna I. Kozlov põhjustas kannatanule rohkearvulisi vigastusi nii elupuhuselt, suremisprotsessi ajal kui ka peale surma, on tegemist tapmisega julmal viisil. 1.2 Samas korteris pani I. Kozlov pärast X mõrva toime

§ 121lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo Y suhtes.

Nimelt tungis ta samal päeval kella 18:45 paiku kallale korterisse sisenenud Y-le ja lõi teda korduvalt rusikatega näo ja lõua piirkonda. I. Kozlov lõpetas kannatanu peksmise, kui korterisse oli tulnud ka Q. Löömisega põhjustas I. Kozlov Y-le füüsilist valu ja kergeid kehavigastusi: hematoomi paremal lõua all ja paistetuse pealael paremal. Tegemist on

§ 121lg 2 p-le 3 vastava teoga ehk korduva kehalise väärkohtlemisega, sest I.

Kozlov oli süüdi mõistetud kehalise väärkohtlemise

1. aprillil 2019 toimepandud kehalises väärkohtlemises.
2. Pärnu Maakohus tunnistas
3. oktoobri 2020 otsusega I. Kozlovi

§ 114

lg 1 p 1 ja § 121 lg 2 p 3 järgi süüdi.

§ 114lg 1 p 1 järgi mõistis kohus I.

Kozlovile karistuseks 14 aastat vangistust ja

§ 121

lg 2 p 3 järgi 10 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel luges 3 kohus liitkaristust mõistes kergema karistuse raskemaga kaetuks, nii et liitkaristuseks jäi 14 aastat vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendas kohus I.

Kozlovile mõistetud 14-aastast vangistust aga Pärnu Maakohtu 11. juuni 2019 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 5 kuu 28 päeva võrra. Kohtuotsuste kogumis mõistetud liitkaristuseks kujunes nii 15 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust. I. Kozlovi

§ 114lg 1 p 1 järgi süüdimõistmisel tugines kohus sellele, et X surma ajal oli I.

Kozlov tema korteris ja tal ja tema riietel oli X verd. Kohus leidis, et I. Kozlov põhjustas X-le tema surma kaasa toonud vigastused teda klaasist viinapudeliga pekstes. Nimelt leiti sündmuskohalt „Derevenka“ viina 0,5-liitrine klaasist pudel, millel oli DNA ekspertiisiakti nr 19E-GE1253 kohaselt X veri. Surnu ekspertiisiakti kohaselt võisid X vigastused olla tekitatud klaaspudeliga jõuliselt löömisest. Tunnistajate Y, Q ja W ütlustele tuginedes luges kohus tõendatuks, et just I. Kozlov tappis X. Y ütluste kohaselt läks I. Kozlov üksinda X korterisse. Tema läks varsti vaatama, mida Kozlov seal teeb. Korteris nägi ta X elutut keha voodis lebamas. Seejärel ründas I. Kozlov teda. Ta vabanes I. Kozlovi haardest siis, kui abikaasa Q tuli ja sekkus. Tunnistaja Q ütluste kohaselt läks ta oma abikaasale järele X juurde. Seal nägi ta X keha ja verd ning seda, et I. Kozlov oli Y kallal ega lubanud lahkuda. Tunnistaja W ütlused kinnitavad kohtuotsuse kohaselt Y ja Q ütlusi, kes läksid X korterisse Ivan Kozlovi vaatama. I. Kozlovi versiooni, mille kohaselt tapsid X teised korteris olnud isikud, pidas kohus ebausutavaks ning märkis, et tõendid seda versiooni ei toeta. Selle, et I. Kozlov ründas Y ja tarvitas tema vastu vägivalda, luges kohus tõendatuks Y, Q ja W ütluste alusel. Kannatanu tervisekahjustused on fikseeritud vahetult sündmuse järgselt haiglas ja fotografeeritud kannatanu ülekuulamisel.

§ 114

lg 1 p 1 järgi mõistetud karistust põhjendades märkis kohus, et peab korduvate löökide intensiivsust ja tekitatud tervisekahjustuste ulatust arvestades I. Kozlovi süüd pigem suureks. Karistust kergendava asjaoluna võttis kohus arvesse, et I. Kozlov on kohtueelses menetluses, sündmuse järgsel päeval, antud ütlustes avaldanud kahetust. Süüd raskendava asjaoluna arvestas kohus süüteo toime panemist kõrges eas oleva inimese suhtes.

§ 121

lg 2 p 3 järgi mõistetud karistust põhjendades märkis kohus, et löökide intensiivsust ja tekitatud tervisekahjustuste ulatust arvestades on I. Kozlovi süü keskmine. Ka selle teo puhul arvestas kohus kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavaid asjaolusid kohtu hinnangul ei olnud. 3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni I. Kozlovi kaitsja, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja I. Kozlovi

§ 114

lg 1 p 1 ja

§ 121lg 2 p 3 järgi esitatud süüdistuses õigeksmõistmist.

Juhul, kui kohus peaks leidma, et I. Kozlov on temale inkrimineeritud kuriteod toime pannud, palub kaitsja vähendada mõistetud karistust. 4 Kaitsja leiab, et I. Kozlov tuleb

§ 114lg 1 p 1 järgi õigeks mõista, sest tunnistajate ütlustest ilmneb, et I.

Kozlov ei pruukinud olla 23.oktoobril 2019 ainus isik, kes käis X juures. Lisaks süüdistatavale käis seal veel korduvalt raskete isikuvastaste kuritegude eest karistatud C, kel oli tapmiseks ka motiiv. Kaitsja leiab, et ükski tõenditest, millele kohus I. Kozlovi süüdimõistmisel tugines, ei näita seda, et X tappis just I. Kozlov. Tunnistajate Y, Q ega W ütlused ei tõenda, et X tappis just I. Kozlov, sest ükski neist tunnistajatest ei näinud tapmist pealt. I. Kozlovi DNA-d ei leitud X verega koos olnud klaasist viinapudelilt, mida võis olla kasutatud X tapmisel. Seda, et X oleks tapnud just I. Kozlov, ei näita ka asjaolu, et kiirabibrigaadi sündmuskohale jõudmise ajal lebas X voodis teadvusetult selili ja ei hinganud, aga nahk oli soe. Kohtuarstliku ekspertiisiakti alusel saab teha järeldusi vaid X surma saabumise aja, vigastuste tekkemehhanismi ja surmapõhjuse kohta, kuid mitte selle kohta, et tapja oli I. Kozlov Kaitsja leiab, et X kehal olnud mustrilised verevalumid viitavad sellele, et tema suhtes on tarvitanud vägivalda keegi teine kui I. Kozlov. Kohtuekspert HK pidas võimalikuks, et need mustrilised verevalumid on tekitatud jalalöögist või -löökidest ning verevalumid võis tekitada lööja mustrilise tallaga jalats. Jälg ei klapi aga eksperdiks üle antud I. Kozlovi jalatsite tallamustriga. Kaitsja märgib, et I. Kozlov peeti kinni vahetult peale kuriteosündmust ehk olukorras, kus ta ei olnud saanud käia ennast pesemas. Võrreldes temal olnud verepritsmete hulka mõrvapaigaks olnud toa seintel, laes ja aknal olnud verepritsmetega, on ebatõenäoline, et mõrva sooritas I. Kozlov. Kaitsja leiab, et eelkõige on põhjust mõrvas kahtlustada C. X pojatütre Š ütluse kohaselt oli käis X juures teda abistamas käinud C olnud peale kannatanu surma olnud solvunud, et ei saa kannatanu korterit endale. Seega ilmnes Š ütlustest, et C-l oli mõrva toimepanekuks motiiv – X korter. I. Kozlovil seevastu mingit motiivi kannatanu tapmiseks ei olnud. C ise väitis, et käis X mõrva päeval kella 17.15 paiku XXX maja juures, kuid ei läinud X korterisse ta sisse, sest avastas, et oli küünekäärid koju jätnud. Kaitsja märgib, et C ütlused olid järjepidevad X juures käimise aega puudutavas osas, kuid vastuolulised küsimuses, millal ta avastas, et oli küünekäärid maha jätnud ning millal ja kuidas ta kannatanu surmast teada sai. C ütlused on vastuolus ka X naabri B ütlustega. B kinnitas tunnistajana kohtus, et nägi C sel päeval maja ees hoopis päevasel ajal. Samuti kinnitas B, et mingit kindlat aega C-l X juures käimiseks ei olnud. Kaitsja märgib, et kõigi tunnistajate kinnitusel oli XXX maja trepikoja uks oli lahti ja ka X korteri uks oli alati lahti. Seega pääses nii majja kui ka X korterisse igaüks. 5 Kaitsja on seisukohal, et tõendamata on ka see, et I. Kozlov pani toime

§ 121lg 2 p-le 3 vastava kuriteo.

Kaitsja leiab, et kohus on lasknud end mõjutada sellest, et I. Kozlov on varem kehalises väärkohtlemises süüdi tunnistatud. Apellatsiooni kohaselt on kohus alusetult tuginenud kannatanu Y ütlustele, sest neid ütlusi on kohus ise ebausaldusväärseks pidanud. Samuti tugines kohus alusetult Q ütlustele, mis on vastuolus Y ütlustega. Q ütluste kohaselt nägi ta X korterisse jõudes I. Kozlovi, kes oli Y „kõri kallal“ ja ei lubanud viimasel lahkuda. Seevastu Y seda, nagu poleks I. Kozlov lubanud tal korterist lahkuda, väitnud ei ole. Ebausaldusväärsed on ka W ütlused. Tema ütluste kohaselt olevat ta näinud, kuidas I. Kozlov peksis Y. Samas on Q kinnitanud, et W oli sündmuse ajal üldse Q, mitte aga X korteris. Kokkuvõtvalt ei ole apellatsiooni kohaselt leidnud tõendamist, et Ivan Kozlov lõi Y näo ja lõua piirkonda, põhjustades füüsilist valu ja tervisekahjustused – hematoomi lõua all ja paistetuse pealael. Veel leiab kaitsja, et mõlema teo eest mõistetud karistus – 14 aastat vangistust – on selgelt ebaproportsionaalne. Kohtuotsusest ei ole väljaloetav, kuidas on karistust mõjutanud isiku positiivne iseloomustus ja osaline kahetsus (osaline sellepärast, et isik on kahetsenud juhul, kui teo toimepanija oli tema, kuna ta midagi sellest ei mäleta). Kaitsja peab veel oluliseks, et I. Kozlovi ei ole varem tapmise eest karistatud ning tegemist on esimese sellelaadse kuriteoga.

1. Ringkonnakohus pidas kriminaalasja arutamiseks kohtuistungi
2. mail
3. Sel istungil käitus I. Kozlov moel, mis tekitas kahtlusi tema psüühilises seisundis. I. Kozlov ei suhelnud kohtu ega ühegi kohtumenetluse poolega, küsimustele ei vastanud, kuigi aeg-ajalt reageeris kõnetamisele enda ees olevale barjäärile nõjatumisega. Kaitsja esitas taotluse kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi määramiseks, et selgitada välja, kas I. Kozlovil on raske psüühikahäire, mis välistaks tema karistamise. Prokurör toetas seda taotlust. Ringkonnakohus tegi
4. juunil 2021 määruse ekspertiisi määramise kohta. Ringkonnakohus esitas ekspertidele järgmised küsimused: 1) Kas Ivan Kozlovil esineb vaimuhaigus, nõdrameelsus või muu raske psüühikahäire? 2) Juhul, kui Ivan Kozlovil esineb vaimuhaigus, nõdrameelsus või muu raske psüühikahäire, siis kas tema võime oma käitumisest aru saada või seda juhtida on sellest psüühikahäirest tingitult piiratud? Kas Ivan Kozlovi võime oma käitumisest aru saada või seda juhtida on oluliselt piiratud? 3) Kas Ivan Kozlov on võimeline saama aru, milles teda süüdistatakse? Kas ta on võimeline saama aru talle süüks pandava teo keelatusest? 4) Kas Ivan Kozlov on võimeline saama aru, et tema suhtes toimub kohtumenetlus, ning sellest, mida kohtumenetlus endast kujutab?
5. Ekspertiisiakti sai ringkonnakohus
6. juunil
7. Ekspertide arvamus oli: 6 „
8. Ivan Kozlovil ilmnevad segatüüpi dissotsiatiivsed häired (RHK 10 järgi – F44.7), mis avalduvad temal psüühiliste ja motoorsete funktsioonide raskes düsfunktsioonis ning mis on põhjustatud raskest psühhotraumeerivast sündmusest. Segatüüpi dissotsiatiivseid häireid tuleb käsitleda muu raske psüühikahäirena

§ 34järgi.

Ivan Kozlovi anamneesis on alkoholisõltuvus (RHK 10 järgi – F10.2).

1. Ivan Kozlov ei ole käesoleval ajal raske psüühikahäire tõttu võimeline aru saama oma tegude tähendusest ja oma käitumist juhtima.
2. ,
3. Ivan Kozlov ei ole käesoleval ajal raske psüühikahäire tõttu võimeline aru saama talle süüksarvatava teo keelatusest ega tema suhtes toimuvast kohtumenetlusest ning selle olemusest.
4. Ivan Kozlovi suhtes tuleb kohaldada statsionaarset psühhiaatrilist sundravi

§ 86järgi kuni tema tervenemiseni või ohtlikkuse äralangemiseni.

Arvestades Ivan Kozlovi psüühikahäirete iseloomu ja kestvust on prognoos paranemisele kahtlane. „

1. Ringkonnakohtu istungil, mis toimus
2. juulil 2021, leidsid nii prokurör kui ka kaitsja, et I. Kozlov tuleb karistusest vabastada ja talle tuleks kohaldada psühhiaatrilist sundravi. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Apellatsiooni argumendid ei lükka ümber maakohtu järeldusi, et I. Kozlov on pannud toime

§ 114

lg 1 p 1 ja § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritavad teod ning on nende tegude toimepanemises süüdi. Kuna apellatsioonimenetluses ilmnes, et I. Kozlovil on pärast kuritegude toimepanemist tekkinud raske psüühikahäire, mille tõttu ta ei mõista talle etteheidetavate tegude keelatust, tuleb ta aga karistusest vabastada ning kohaldada tema suhtes psühhiaatrilist sundravi.

1. Kaitsja seab apellatsioonis kahtluse alla maakohtu järelduse, et just I. Kozlov pani toime X mõrva. Kaitsja käsitleb apellatsioonis erinevaid maakohtus uuritud tõendeid, leides, et ükski neist ei tõenda, et I. Kozlov X tappis. Ringkonnakohus kaitsja seisukohta ei jaga. 8.1 Osad apellatsioonis käsitletud tõenditest ei sisalda tõesti teavet, millest saaks teha järeldusi selle kohta, et just I. Kozlov mõrvas X. Nii peab paika see, et eksperdi selgituse kohaselt võisid X vigastused olla tekitatud klaasist pudeliga, kuid sündmuskohalt leitud veriselt klaasist viinapudelilt leiti küll X verd, kuid mitte I. Kozlovi bioloogilist materjali. Kaitsja märgib, et „kuna pudelil ei ole tuvastatud I. Kozlovi DNA-d, siis puudub tõend, et ka juhul kui mõrv sooritati konkreetse klaaspudeliga, oleks selle teo toime pannud I. Kozlov“. I. Kozlovi bioloogilise materjali mitteleidmine pudelilt võetud proovidest ei välista, et kannatanut peksti just selle pudeliga ega seda, et X peksis selle pudeliga surnuks just I. Kozlov. DNA-ekspertiisi objektiks ei olnud vahetult pudel, vaid sellelt valitud kohtadest võetud proovid (kd I; tl. 79). Seega annab DNA-ekspertiis teavet vaid proovi võtmise kohtades olnud bioloogilise materjali kohta. Sellest tulenevalt ekspertiisi tulemusest teha järelduse, et neis kohtades, kust proovid võeti, I. Kozlovi DNA-d ei olnud. Mingites kindlates kohtades isiku bioloogilise materjali puudumine ei tähenda aga, et oleks täielikult välistatud, et 7 I. Kozlov seda pudelit puutunud on. Kokkuvõttes tuleb nentida, et DNA-ekspertiis ei tõenda, et seda pudelit kasutati mõrva toimepanemisel ega seda, et mõrva pani toime just I. Kozlov, kuid ka ei välista seda võimalust. Niisiis tuleb tõdeda, et DNA-ekspertiisi akt nr 19E-GE1253 ei aita kuriteo toimepanijat tuvastada. Ka kiirabikaardist ega surnu kohtuarstlikust ekspertiisiaktist ei nähtu teavet, mis aitaks tuvastada X mõrvanud isikut. 8.2 Järelduseks, et X mõrva pani toime I. Kozlov, annavad kogumis alust aga Y, Q ega W ütlused ning kahtlustatavana kinnipeetud I. Kozlovi läbivaatuse protokoll. Nimetatud isikuist ükski ei näinud küll tapmist pealt, kuid nende ütlustest selgub, et X suri ajal, kui I. Kozlov oli tema korteris. I. Kozlovi läbivaatuse protokoll omakorda tõendab, et I. Kozlovi nägu, parem käsi ja riided olid verised. Nii kannatanu Y kui ka tunnistajate Q ja W ütluste kohaselt läks I. Kozlov
2. oktoobri 2019 õhtul X korterisse, kui Y läks mõni aeg hiljem vaatama, mida I. Kozlov teeb, leidis ta X korterist eest I. Kozlovi ja verisena voodis lamava X. Ringkonnakohus möönab, et kiirabikaardist ega surnu kohtuarstlikust ekspertiisiaktist ei nähtu X täpset surmaaega ning kohtuistungil üle kuulatud kohtuarsti selgituste kohaselt ei olnud seda võimalik määrata (kd I; tl. 195). Tuleb tõdeda, et maakohtu otsusest jääb selgusetuks, milliseid kriminaalasja lahendamisel tähtsust omavaid järeldusi on kohus kiirabikaardist ega surnu kohtuarstlikust ekspertiisiaktist X surma aega puudutavas osas teinud. Maakohus on märkinud: „Kui kell 18.54 saabus kiirabibrigaad sündmuskohale, siis lebas X voodis teadvusetult selili ja ei hinganud, aga nahk oli soe. Tunnistaja Q ütluste kohaselt oli X elus enne kella 18.
3. Kohtuarstliku ekspertiisiaktiga nr 19E-LÄS0018/148 on tuvastatud lähteandmetes märgitud ajal (23.10.2019 kella 18:30 paiku) saadud vigastuste tekkemehhanism, taju enne surma saabumist ja surmapõhjus. Seega ei ole põhjendatud kaitsja tõstatatud kahtlus, et ole kindlaks tehtud surma aeg. Surma aja minutilise täpsusega määramine kuritegude puhul pole tagantjärele reeglina võimalik. Käesoleval juhul on kohutud tõendite põhjal võimalik järeldada, et X oli süüdistuses toodud ajal saadud vigastuste tagajärjel surnud enne kiirabi saabumist. Kogutud tõendite põhjal puudub igasugune alus arvata, et tegemist on vale süüdistatavaga või oli teo toimepanijaid rohkem.“ Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu tsiteeritud tekstist, et kiirabikaardi ja surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktis olevate X surma aja andmete abil oleks võimalik tuvastada, et kannatanu pidi tapetama just ajal, kui I. Kozlov oli tema korteris. Ringkonnakohtu hinnangul on aga olemas tõendid, mis seda näitavad. Lisaks sellele, et Y ja Q nägid I. Kozlovi X korteris siis, kui X oli tapetud, ilmneb Q ütlustest, et enne I. Kozlovi X korterisse minekut oli X elus (kd I; tl. 176). Täpsemalt on Y ja Q ning W ütlustest tulenev sündmuste käik järgmine: W ja Q ütluste kohaselt tuli W
4. oktoobri 2019 õhtupoolikul kella kuue paiku külla Q-le, kes elas koos Y-ga X-ga samas majas. Esialgu ootasid nad maja ees, sest W pidi saama kokku Ivan Kozloviga, andmaks talle kaks pudelit viina selle eest, et ta oli aidanud garaaži katuselt lund maha ajada. Nendega koos oli ka Y (Y ise väitis, et tema väljas ei olnud, kuid need ütlused jättis 8 maakohus ebausaldusväärsetena kõrvale) I. Kozlov tuli jalgrattaga ja oli juba purjus. Olles viinad kätte saanud, tegi ta ühe kohe lahti, hakkas jooma ja pakkus ka teistele. Q sõnul nägi ta sel ajal X aknal. Mingil ajal läksid W, Q ja Y viimaste korterisse. Edasise osas langevad juba kolme tunnistaja ütlused omavahel kokku. Tunnistajate sõnul tahtis ka I. Kozlov nende juurde tulla, kuid teda ei lastud sisse, sest ta oli muutunud väljas agressiivseks. I. Kozlov teatas, et läheb hoopis X juurde. Umbes 10 minutit hiljem otsustas Y minna vaatama, kas I. Kozlov on X juures. Tema sõnul leidis ta korterist eest I. Kozlovi ja voodil lebava verise X. I. Kozlov tungis talle kallale: lõi teda rusikaga vastu lõuga, paiskas toolile ja haaras kõrist. Mõni aeg hiljem läks Q omakorda X korterisse vaatama, kuhu Y jääb. Ta nägi, et I. Kozlov oli Y-l „kõri kallal“ ega lasknud teda minema, ning verine X lebas voodil. Q karjus W-le, et too helistaks politseisse, sest X on tapetud. Eelnevast tulenevalt annavad Q ja Y ja W ütlused alust järelduseks, et X peksti surnuks just ajal, kui I. Kozlov oli tema korteris. Selle kohta, et samal ajal oleks korteris olnud veel keegi teine, ei ole ühtegi tõendit. 8.3 Kaitsja väitel ei ole kannatanu Y ega tunnistajate Q ja W ütlused ei ole usaldusväärsed. Ringkonnakohtu hinnangul ei W apellatsioonis toodud argumendid alust lugeda Y, Q ega W ütlusi ebausaldusväärseks. Y ütlused tuleb kaitsja arvates jätta kõrvale põhjusel, et maakohus luges need ebausaldusväärseks osas, milles ta eitas „ühist joomist I. Kozloviga enne konkreetset kuriteosündmust“. Ringkonnakohus möönab, et Y ei tunnistanud, et ta oleks
5. oktoobri 2019 õhtupoolikul olnud koos I. Kozloviga oma maja ees. Ses osas erinesid tema ütlused tunnistajate Q ja W omadest ning kohus jättis ta ütlused ses osas ebausaldusväärsetena kõrvale. Kohtupraktikas omaks võetud seisukoha kohaselt tuleb ütlused jätta kõrvale ses ulatuses, milles neid on põhjust pidada ebausaldusväärseks. Apellatsioonist ei nähtu, miks tuleb Y ütlusi pidada ebausaldusväärseks ka osas, mis puudutab seda, kuidas I. Kozlov teatas, et ta läheb X korterisse, kuidas Y ise talle järele läks ning kuidas I. Kozlov talle kallale tungis. Kohtukolleegiumi hinnangul pole alust pidada Y ütlusi ses osas ebausaldusväärseks. Tema ütlusi toetavad mitmed teised tõendid. Esiteks toetavad Y väiteid, et I. Kozlov tungis talle kallale, tema patsiendikaart tal
6. oktoobril 2019 tuvastatud vigastuste kohta ning tema kannatanuna ülekuulamise protokollile lisatud fotod. Mõlemad tõendid näitavad, et Y-l olid vigastused (hematoom alalõua piirkonnas ja muhk paremal pool pealael), mis võisid tekkida tema kirjeldatud viisil. Ka haakuvad Y ütlused tunnistajate Q ja W ütlustega. Apellatsioonis esitatud väited ütluste vahel olevate vastuolude kohta on osalt ekslikud, osalt on aga väidetavad ebakõlad vähetähtsad ega mõjuta ütluste usaldusväärsust. Alates sellest, kuidas I. Kozlov soovis tulla W ja Y korterisse, kuid teda ei lastud sisse, on Y kirjeldanud sündmuste käiku sarnaselt Q-le ja W-le. Kõigi kolme väitel lubas I. Kozlov minna selle peale X korterisse, Y läks ca 10 minutit hiljem vaatama, mida I. Kozlov X juures teeb, mõni aeg hiljem läks talle omakorda järele Q. 9 Kaitsja väitel on Y ja Q ütluste vahel vastuolu, mis seisnes selles, et Q väitel nägi ta X korterisse jõudes, et I. Kozlovi on Y „kõri kallal“ ega lubanud tal lahkuda, Y ei ole aga maininud, et I. Kozlov oleks tal keelanud korterist lahkuda. Ringkonnakohus nendib, et tegelikult Y ja Q ütluste vahel kaitsja väidetud vastuolu ei ole. Q väitis tõesti, et kui ta X korterisse läks, oli I. Kozlov Y-l „kõri kallal“ ega lubanud tal ära minna. Maakohtu istungi protokolli kohaselt on aga Y samuti mitu korda öelnud, et I. Kozlov tuli talle kallale ega lasknud teda minema. Esmalt vastas Y küsimusele, miks ta ära ei läinud: „Ta ei lasknud mind minema. Hüppas kõrisse kinni.“ Vastates pisut hiljem küsimusele, kas hiljem tuli ta abikaasa, kordas Y: „Jah, tuli vaatama, kus ma nii kaua olen. Ivan ei lasknud mind minema.“ Järelikult ei ole selle kaitsja väite põhjal alust ei Y ega Q ebausaldusväärseina kõrvale jätmiseks. W ütluste ebausaldusväärseks tunnistamist taotles kaitsja põhjendusega, et W ütluste kohaselt olevat ta ise näinud, kuidas I. Kozlov peksis Y, samas kui Q kinnitusel oli W nende korteris. Kohtukolleegium möönab, et ses osas on W ütlused tõesti Q (ning ka Y) ütlustega vastuolus. W ütluste kohaselt karjus X korterisse läinud Q, et ta kutsuks politsei. Tema läks teiste juurde ja nägi, et „Ivan peksis W meest“. Samas nähtub nii Y kui ka Q ütlustest, et Q saabumisel lõpetas I. Kozlov vägivalla Y vastu. Niisiis ei saanud W peksmist näha. Märkida tuleb, et ka teistest W ütlustest nähtub, et ta nägi vaid Y vigastusi (W sõnul oli Y-l lõug paistes ja pea verine) ning peksmisest teab Y enda jutu järgi. Kuivõrd W ütlused tervikuna haakuvad Y ja Q ütlustega, peab ringkonnakohus ülejäänud ütlustega vastuolus olevat lauset keelevääratuseks, mis ei muuda ütlusi tervikuna ebausaldusväärseks. Märkida tuleb, et W väide, et „Ivan peksis W meest“, on väga üldsõnaline, kuid ei prokurör ega kaitsja ei ole selle väite täpsustamiseks tunnistajale küsimusi esitanud. 8.4 Y ja Q ja W ütluste kõrval on oluline tõend ka I. Kozlovi läbivaatuse protokoll. Kuigi I. Kozlov põgenes enne politsei saabumist XXX majast, tabati ta varsti. Kahtlustatava kinnipidamise protokolli kohaselt peeti I. Kozlov kinni 23.10.2019 kell 19:02 Paides Raudtee 16 maja ees. Tema läbivaatuse protokolli ja sellele lisatud fotode kohaselt oli tal näol veresarnase aine pritsmeid, paremal käel peopesa ja sõrmed olid veresarnase ainega määrdunud. Ka tema jope varrukal oli veresarnase aine pritsmeid ja määrdumisi. Samuti olid veresarnase ainega määrdunud fliisi varruka ots ja pükste parem säär. Kaitsja leiab apellatsioonis, et arvestades seda, kui palju oli X toas verd laiali pritsinud, oli I. Kozlovil verd nii vähe, et tema ei saanud olla X mõrvar. Selle väitega seoses tuleb nentida, et I. Kozlovilt leitud vere hulk ei ole ehk võrreldav seintele pritsinuga, oli ka I. Kozlovil siiski suhteliselt palju X verd. Seda, miks ei pidanudki I. Kozlov X pekstes veel rohkem verega pihta saama, on maakohus juba kohtuarsti selgitusele tuginedes põhjendanud: löömisel paiskuvad verepritsmed lööjast eemale, nii et lööjale väga palju verd ei satu. Apellatsioonis ei ole esitatud mingeid vastuargumente, mis selgitaks, miks oleks X tapnud isikul pidanud olema siiski rohkem verepritsmeid, kui neid oli I. Kozlovil. Kohtukolleegiumi hinnangul väärivad I. Kozlovi läbivaatlusel fikseeritust tähelepanu eriti tema näol olnud verepritsmed. See, et tegemist oli pritsmetega, mitte lihtsalt määrdumisega, näitab, 10 et nad olid I. Kozlovi peale paiskunud (pritsinud). See annab alust järelduseks, et veri sattus I. Kozlovi näole just X peksmise ajal. 8.5 Kaitsja hinnangul viitab osa tõendeid sellele, et X peksmises pidi vähemalt osalema veel keegi teine. Kohtukolleegium seda seisukohta ei jaga. Kaitsja väitel näitavad seda, et X suhtes pidi vägivalda tarvitama (veel) keegi teine, kannatanu rinnakupideme juures tuvastatud mustrilise pinnaga verevalumid (kd I; tl. 48) ning mustriline veresarnase aine jälg kannatanu alussärgil (kd I; tl. 56, 71). Kaitsja leiab, et ekspert HK ütluste kohaselt võivad kannatanu rinnakupideme juures olevad verevalumid olla põhjustatud jalalöökidest, jäljeekspertiisi kohaselt ei ole aga särgil olevad jäljed jäetud I. Kozlovil jalas olnud jalatsitega. Sellest järeldab kaitsja, et lööja pidi olema keegi teine. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja teeb tõendeist järeldusi, milleks need tegelikult alust ei anna. Ei kõnealuse verevalumi ega särgil olnud jälje puhul ei ole tuvastatud, et need on jäetud just jalatsiga. X-l rinnakupideme juures olnud verevalumi kohta ei ole kohtuarst väitnud, et see oli jäetud just jalatsiga. Kohtuistungil selgitas kohtuarst, et kannatanul olid rinnakupideme juures mustrilised verevalumid. Küsimusele, mida tähendab see, et verevalumid olid mustrilised, vastas ta: „Mustriline võib olla see ese, näiteks jalanõud. Samuti võib isikul olla seljas selline mustrilise pinnaga ese, mis jätab mustri. Seda ongi väga keeruline öelda, aga me näeme, et verevalumil on muster.“ (kd I; tl. 199) Nagu näha, on ekspert jätnud täiesti lahtiseks, millise esemega võib olla verevalum tekitatud. Ta on üksnes selgitanud, et see peab olema mingi struktuurse mustriga ese, nimetades jalanõusid üksnes ühe esemena, millel võib olla struktuurne muster, mis saab jätta jälje. Sama on ekspert selgitanud ka edasistele küsimustele vastates (vt nt kd I; tl 202). Kõnealuste verevalumite mustrit ei ole võrreldud I. Kozlovi jalatsite tallamustriga, kontrollimaks, kas verevalumid võivad olla tekitatud I. Kozlovi jalatsitega. Jäljeekspertiisi järeldustest selle kohta, et kannatanu särgil olnud jälg ei sobi I. Kozlovi jalatsitega, ei saa teha mingeid järeldusi verevalumite kohta. Verevalumid ja kannatanu särgil olev jälg on visuaalselt täiesti erinevad. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole nende vahel seost ka põhjusel, et verevalumid asuvad rinnaku ülaosas, kaela lähedal, särgil olev jälg paikneb madalamal, olles pigem särgi keskosa kui kaeluse lähedal. Kannatanul seljas olnud särgil olnud jälg ei näita samuti, et X oleks tuvastamata isik jalgadega peksnud. Kaitsja lähtub apellatsioonis eeldusest, et särgil olev jälg on jala(tsi)jälg: „Kuna aga kannatanu alussärgil olev jalajälg ei kuulu I. Kozlovile, siis ei ole I. Kozlov vähemalt olnud kannatanu jalaga lööjaks.“ Jäljeekspertiisi teinud eksperdi arvamus ei W selliseks seisukohaks alust. Ekspert on öelnud, et „pakendis nr 5 ekspertiisiks esitatud alussärgil ei tuvastatud jalatsijälje fragmente/jalatsijälgi“ (kd I; tl. 103 prd). Seega ei öelnud ekspert, et kõnealune jälg pole seostatav I. Kozlovi jalatsitega, vaid tema hinnangul ei olnud üldse tuvastatav, et see jälg oleks jalatsijälg või selle fragment. Niisiis ei saa ka X särgil olnud jäljest teha järeldust, et X oleks jalgadega peksnud keegi tuvastamata isik. Kokkuvõttes tuleb tõdeda, et ei verevalumi ega särgil oleva jälje puhul pole võimalik tuvastada, millega need on tekitatud. Sellest tulenevalt ei ole neist võimalik teha järeldust, et neid ei saanud 11 X suhtes vägivalda kasutades jätta I. Kozlov, vaid tuvastamata isik. Verevalum ja jälg ise ei näita ka seda, et need oleks pidanud kindlasti tekitama I. Kozlov, kuid sellele, et just I. Kozlov peksis X jõhkralt surnuks, osutavad teised, eespool käsitletud tõendid. 8.6 Kaitsja leiab, et X võis tappa hoopis C, kes käis X-l abiks ja lootis X korteri endale saada. C väitis kohtus, et käis 23.10.2019 XXX maja juures, sest pidi X-l küüsi lõikama. Tema sõnul ta X korterisse ei läinud, sest avastas, et oli küünekäärid maha unustanud. Kaitsja leiab, et C ütlused on vastuolulised küsimuses, kuidas ta küünekääride mahaunustamise avastas ja kuidas ta X surmast teada sai. Lisaks on ta ütlused vastuolus tunnistaja B ütlustega küsimuses, millal C XXX maja juures käis: C väitel käis ta seal kella 17.15 paiku, B sõnul nägi ta C maja juures juba päeval. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja välja toodud asjaolud ei näita, et X mõrvar saaks olla C. Esiteks nendib ringkonnakohus, et ei näe erinevalt kaitsjast C ütlustes mingeid selliseid vastuolusid, mis seaks nende usaldusväärsuse kahtluse alla. Kaitsja väitel andis C vastuolulisi ütlusi selle kohta, „millal ja mil moel isik sai teada X surmast (kord väitis et lehe kaudu, siis et naabri W kaudu)“. Kohtukolleegium
7. septembri 2020 istungi protokollist sellist vastuolu C ütlustes ei leidnud. Kaitsja küsimusele vastates kirjeldas C seda, kuidas ta X surmast teada sai, nii: „24.10 tulin töölt, enne seda helistas mulle kolmandast korterist R, ütles, et see X on surnud. Ei öeldud, et tapetud, lihtsalt surnud. Seda naist kutsuti X-ks, kes on surnud. Töökaaslane vaatas telefonist kriminaaluudiseid, et 88aastane naine, ees- ja perekonnanime ei olnud.“ (kd II; tl. 3) Niisiis sai C enda sõnul X surmast teada X naabrilt R-lt (mitte Q-lt, nagu on märkinud kaitsja), kes talle
8. oktoobril 2019 helistas ja ütles, et X on surnud. Samast ütlusest ilmneb, et R ei maininud X surma asjaolusid, kuid C seostas teate X surmast töökaaslase loetud uudisega 88aastase naise tapmisest. Oma edasistes ütlustes kordas C veel mitu korda, et R helistas talle
9. oktoobril (kd II; tl. 4, 18). Seevastu kohta, kus C oleks väitnud, et sai X surmast teada lehe kaudu, kohtukolleegium
10. septembri 2020 istungiprotokollist ei leidnud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vastuolu ka C ütlustes selle kohta, kus ta avastas, et tal pole küünekääre kaasas. Kaitsja väitel oli vastuolu järgmine: „…kui ühes vastuses kaitsja küsimusele vastas ta, et avastas küünekääride puudumise 3 meetri kaugusel majast kui ratta lukuga kinnitas ja majas elavat Vaiket nägi kelle kuuldes küünekääride mahaunustamist ka mainis, kuid järgmises vastuses selgitas et avastas küünekääride puudumise trepikoja ees pingi juures, kui tahtis suitsu tegema hakata.“ Ringkonnakohus konstateerib, et maakohtu istungiprotokollis olevad C vastused annavad sellest, kuidas ta avastas kääride puudumise, ühtse tervikliku pildi. Esmalt kirjeldas ta kokkuvõtlikult, mida ta maja juurde jõudes tegi: „Tulin rattalt maha, tuli B. Kaks-kolm meetrit enne maja vaatasin, et pole kääre kaasas, ütlesin B-le tere ja sõitsin koju.“ (kd II; tl. 12). Märkida tuleb, et erinevalt kaitsja väidetust ei räägi C selles ega järgmistes 12 ütlustes, et oleks B-le midagi kääride kohta öelnud (ka hiljem kordas ta, et üksnes teretas majast välja tulnud B: kd II, tl. 13). Edasi esitati C-le täpsustavaid küsimusi, mida ta maja juures tegi. Neile küsimustele antud vastustest ilmneb, et C lukustas oma ratta kaevu juures oleva elektritulba külge. Sealt oli maja ukseni umbes kolm meetrit. Ta teretas majast välja tulnud B. Seejärel avastas ta, et tal pole kääre kaasas. Selle avastas siis, kui tahtis pingi juures suitsu teha: suitsupakki taskust võttes avastas ta, et kääre, mis oleks ka pidanud taskus olema, seal ei ole. Apellatsioonist võib järeldada, et kaitsja meelest on C ütlused vastuolulised küsimuses, kus ta kääride puudumise avastas: kas majast 3 meetri kaugusel või trepikoja ees pingi juures. Kohtukolleegiumi hinnangul C ütlustes ses osas vastuolu ei ole. C ütluste kohaselt pani ta ratta elektriposti juurde, kus seisis juba teine jalgratas. Sündmuskoha vaatluse protokolli juures oleva fototabeli esimesel fotol on näha maja esine, sh elektripost ja selle juures seisev jalgratas (kd I; tl. 57). Pildilt on näha, et post asub teisel pool maja ees olevat teed ega ole maja välisuksest ega selle kõrval seisvast pingist kaugel. Sellest tulenevalt ei näe ringkonnakohus midagi ebaloogilist ega vastuolulist selles, et C sõnul võttis ta pärast ratta ära panemist taskust sigaretid, et pingi juures suitsu teha. Ringkonnakohus möönab, et C ja B ütluste vahel on vastuolu küsimuses, millal nad
11. oktoobril 2019 kohtusid. B väitel toimus see päevasel ajal, C sõnul aga õhtul, veerand kuue paiku. Sellega seoses tuleb nentida, et on raske kindlaks teha, kumb tunnistajatest kohtumise aja osas eksib. B sidus väite kohtumise aja kohta majas käinud korstnapühkija lahkumisega. Samas on ka C esitanud konkreetse veenva põhjenduse, miks ta jõudis X maja juurde just veerand kuue paiku – tema sõnul lõppes tal töö poole viiest. Ei selle kohta, millal korstnapühkija XXX majast lahkus, ega selle kohta, kas C lahkus töölt pärast 16.30, pole kogutud mingeid täiendavaid tõendeid, mis võimaldaks kummagi tunnistaja ütluste usaldusväärsust kontrollida. Tõdeda tuleb aga seda, et juhul, kui õigus on B-l, tähendab see, et C oli maja juures tema enda väidetust varem, mis räägib veelgi enam vastu väitele, et mõrvar võiks olla C. Ükski tõend ei näita seda, et C oleks olnud X korteris sel ajal, kui X tapeti. Nagu eespool märgitud, nähtub Q ja W ütlustest, et nemad, Y ja I. Kozlov olid
12. oktoobri 2019 õhtul enne seda, kui I. Kozlov läks X korterisse, maja ees. Ükski neist isikuist ei ole maininud, et oleks näinud maja juures C. 8.7 Eelnevast tulenevalt on maakohus asunud põhjendatult järeldusele, et X mõrva pani toime just I. Kozlov.
13. Kaitsja vaidlustab I. Kozlovi süüditunnistamist ka

§ 121lg 2 p 3 järgi.

Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsus I. Kozlovi süüditunnistamises

§ 121lg 2 p 3 järgi tuleb jätta samuti muutmata.

Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja väitega, justkui oleks maakohtu üks peamisi argumente I. Kozlovi süüditunnistamisel olnud see, et I. Kozlov oli süüdi mõistetud 17. aprillil 2019 toime pandud kehalise väärkohtlemise eest. Maakohus on tuginenud I. Kozlovi süüditunnistamisel tõendite kogumile. Tõik, et kaitsja taotleb mitmete tõendite ebausaldusväärseks tunnistamist, ei muuda fakti, et maakohtu otsus põhineb tõendite kogumil. 13 Kaitsja väitel ei ole kannatanu Y ega tunnistajate Q ja W ütlused usaldusväärsed. Ringkonnakohus käsitles nende ütluste usaldusväärsuse küsimust juba I. Kozlovi

§ 114lg 1 p 1 järgi esitatud süüdistuse kontekstis ega hakka eespool öeldut kordama.

Nagu eespool märgitud, ei ole loetletud isikute ütlustes ringkonnakohtu hinnangul selliseid vastuolusid, mis annaks põhjust nende ütlusi ebausaldusväärseks lugeda. Y, Q ja W ütlustest ning Y patsiendikaardist ja tema ülekuulamise protokollile lisatud fotodest kogumis nähtub, et I. Kozlov tungis X korterisse tulnud Y-le kallale, teda lüües, toolile paisates ja tal kõrist haarates, ning lõpetas ründe siis, kui korterisse tuli ka Q. Sellest tulenevalt on maakohus põhjendatult asunud seisukohale, et I. Kozlov pani Y vastu toime

§ 121lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

10. Maakohus leidis kahe ekspertiisi järeldustele tuginedes, et I. Kozlov oli talle süüks arvatavate tegude toimepanemise ajal süüdiv. Apellatsioonis ei ole esitatud argumente, mis selle maakohtu järelduse ümber lükkaks. Ka ringkonnakohtu määratud ekspertiisi tulemus ei näita, et I. Kozlov poleks olnud kuritegusid toime pannes süüdiv. Seega on maakohus põhjendatult mõistnud I. Kozlovile karistuse. Apellatsioonimenetluses määratud ekspertiisi tulemusel ilmnes, et I. Kozlovil on praeguseks tekkinud raske psüühikahäire, mille tõttu ta ei saa enam aru talle etteheidetava teo keelatusest ega mõista tema suhtes toimuvat kriminaalmenetlust. Eksperdiarvamuse kohaselt esinevad I. Kozlovil segatüüpi dissotsiatiivsed häired (RHK 10 järgi – F44.7), mis avalduvad psüühiliste ja motoorsete funktsioonide raskes düsfunktsioonis ning mis on põhjustatud raskest psühhotraumeerivast sündmusest. Segatüüpi dissotsiatiivsed häired on käsitatavad muu raske psüühikahäirena

§ 34tähenduses.

I. Kozlov ei ole raske psüühikahäire tõttu võimeline praegu aru saama talle süüksarvatava teo keelatusest ega tema suhtes toimuvast kohtumenetlusest ning selle olemusest. Ta ei ole ka üldises plaanis võimeline oma tegude tähendusest aru saama ega oma käitumist juhtima.

§ 79

lg 2 näeb ette, et kui süüdivana teo toime pannud isikul on tekkinud raske psüühikahäire enne või pärast tema suhtes kohtuotsuse tegemist, tuleb ta karistusest või selle kandmisest vabastada. Karistusseadustiku süstemaatilisest tõlgendusest lähtuvalt ei tähenda karistusest vabastamine karistuse mõistmata jätmist, vaid üksnes seda, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele (vrd

§ 73ja § 74).

Ka

§ 79

lg 3 viitab sellele, et raske psüühikahäire tekkimine pärast kuriteo toimepanemist ei tähenda karistuse mõistmata jätmist –

§ 79

lg 3 kohaselt võib isiku tervenemisel enne aegumistähtaja möödumist pöörata kohus karistuse või selle kandmata osa täitmisele. Kui karistust poe mõistetud, ei ole ilmselgelt midagi täitmisele pöörata. Seega ei too fakt, et I. Kozlovil on tuvastatud raske psüühikahäire, automaatselt kaasa talle mõistetud karistuse tühistamist. 11. Kuna kaitsja on I. Kozlovile mõistetud karistust apellatsioonis vaidlustanud, tuleb ringkonnakohtul võtta seisukoht, kas maakohtu mõistetud karistus vastab

§ 56nõuetele.

Kaitsja peab I. Kozlovile liitkaristuseks mõistetud 14-aastast vangistust liiga karmiks. Kohtukolleegium sellega ei nõustu. I. Kozlovile liitkaristust mõistes luges maakohus kergema 14 karistuse raskemaga kaetuks, nii et liitkaristus on võrdne I. Kozlovile

§ 114lg 1 p 1 järgi mõistetud karistusega.

Kohus on nõuetekohaselt põhjendanud, miks ta leiab, et

§ 114lg 1 p 1 järgi tuleb I.

Kozlovi karistada 14-aastase vangistusega. Maakohus leidis, et I. Kozlovi süü on „pigem suur“. Süü suurust iseloomustavate asjaoludena on maakohus nimetanud korduvate löökide intensiivsust ja tekitatud tervisekahjustuste ulatust. Ringkonnakohus peab neile asjaoludele viitamist igati põhjendatuks: X on tapetud mitmete väga jõuliste löökidega näkku, mis on tema näo täielikult purustanud. Sellisel moel teise inimese tapmise puhul on isiku süü ilmselgelt suur. Kohus on tuvastanud ka ühe raskendava asjaolu, milleks oli kuriteo toimepanemine kõrges eas inimese suhtes (X oli 88-aastane). Kergendava asjaoluna arvestas kohus I. Kozlovi puhtsüdamlikku kahetsust. Mõistetud karistus näitab, et viimast on kohus ilmselgelt arvestanud: hoolimata I. Kozlovi suurest süüst ja karistust raskendava asjaolu esinemisest mõistis kohus I. Kozlovile

§ 114lg-s 1 ettenähtud sanktsiooni keskmisele määrale vastava karistuse.

Kuivõrd

§ 114

lg 1 näeb ette tähtajalise vangistuse kaheksast kahekümne aastani, on tähtajalise vangistuse keskmine määr just 14 aastat ((8+20):2=14). Eelnevast tulenevalt ei saa kuidagi pidada I. Kozlovile

§ 114

lg 1 p 1 järgi mõistetud karistust ega talle mõistetud liitkaristust ülemäära karmiks. Seetõttu jätab ringkonnakohus I. Kozlovile maakohtu otsusega mõistetud karistuse muutmata. Kuna ringkonnakohus ei muuda I. Kozlovile

§ 63

lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse muutmata, ei ole alust ka

§ 65

lg 2 järgi mõistetud liitkaristuse – 15 aasta 5 kuu 28 päeva pikkuse vangistuse muutmiseks. 12. Maakohtu otsuse kohaselt peaks I. Kozlov kohtuotsuse jõustumisel asuma talle mõistetud karistust kandma. Ses osas tuleb maakohtu otsus

§ 79lg-st 2 tulenevalt tühistada.

Nagu eespool märgitud, tuleb juhul, kui kuriteo süüdivana toime pannud isikul on hiljem tekkinud raske psüühikahäire, millest tulenevalt ei ole ta enam võimeline oma teo keelatusest aru saama, karistusest vabastada.

§ 79

lg 2 teine lause ütleb, et isiku karistusest vabastamisel juhindub kohus

§-s 86 sätestatust, st otsustab psühhiaatrilise sundravi kohaldamise.

§ 86

lg 1 näeb ette, et isikule, kellel on pärast kuriteo toimepanemist tekkinud raske psüühikahäire, mis takistab tal oma teo keelatusest aru saada, kohaldatakse psühhiaatrilist sundravi, kui isik on oma teo ja vaimse seisundi tõttu ohtlik endale ja ühiskonnale ning vajab ravi. Ringkonnakohus tõdeb, et I. Kozlov on selle kriminaalmenetluse esemeks olevate tegudega näidanud, et võib panna toime teiste isikute vastu toime vägivallakuritegusid. Tähelepanu väärib seegi, et I. Kozlov on ka varem mõistetud süüdi vägivallakuriteos. X mõrv näitab, et I. Kozlovi teod võivad olla jõhkrad ja neil võivad olla väga rasked tagajärjed. Kuigi mitme ekspertiisi tulemusel leidis kinnitust, et I. Kozlov pani praeguse menetluse esemeks olevad kuriteod toime süüdivana, leiab ringkonnakohus, et tema teod näitavad I. Kozlovi ohtlikkust ka tema psüühikahäire kontekstis. Nimelt nähtub 15. juuni 2021 kohtupsühhiaatriakohtupsühholoogia kompleksekspertiisi aktist, et I. Kozlovi reaktsioonid ümbruses toimuvale on ebaadekvaatsed ja ettearvamatud. Seejuures on täheldatavad situatsioonile ebakohased emotsionaalsed reaktsioonid nagu ärritumine. Samuti on ekspertiisiaktis sedastatud, et I. Kozlovi käitumine on impulsiivne, võib esineda agressiivset käitumist. Niisiis nähtub ekspertiisiaktist, et I. Kozlovi võime oma emotsioone ja impulsse kontrollida on puudulik. 15 Arvestades, et ta on juba enne psüühikahäire tekkimist näidanud, et võib käituda vägagi agressiivselt ja vägivaldselt, tähendab tema psüühikahäire tõttu veelgi alanenud võime oma emotsioone juhtida ja impulsse ohjeldada, suurt vägivallategude toimepanemise ohtu. Kõnealune oht on seda suurem, et I. Kozlovi reaktsioonid ümbritsevale võivad olla ebaadekvaatsed ja ettearvamatud. See tähendab, et ette pole võimalik näha, millele võib I. Kozlov agressiivselt reageerida. Järelikult on I. Kozlov ühiskonnale ohtlik. Kuna ekspertiisiakti kohaselt on I. Kozlovi mõtlemine, tahteelu ja käitumine sügavalt desorienteeritud ja ta vajab igapäevastes tegevustest kõrvalabi, suunamist ja juhendamist, võib I. Kozlovi käitumist pidada ohtlikuks ka talle endale. Ekspertiisiakti kohaselt on prognoos I. Kozlovi paranemisele kahtlane, samas ei ole eksperdid välistanud I. Kozlovi paranemist. Sellest tulenevalt leiab ringkonnakohus, et I. Kozlov vajab ravi. Lähtuvalt sellest, et I. Kozlovi mõtlemine, tahteelu ja käitumine on sügavalt desorienteeritud ja ta vajab kõrvalist abi ja suunamist, on ilmne, et vajalik on statsionaarne sundravi. Vastavalt

§ 86

lg-le 3 kohaldatakse psühhiaatrilist sundravi kuni isiku tervenemiseni või isiku ohtlikkuse äralangemiseni. I. Kozlovi tervenemise korral enne otsuse täitmise aegumist on kohtul õigus pöörata I. Kozlovi karistus täitmisele.

1. Kuna ringkonnakohus jätab karistuse täitmisele pööramata, tuleb tühistada maakohtu otsus osas, milles kohus luges I. Kozlovi karistuse kandmise alguse ajaks
2. oktoobri
3. Küll tuleb

§ 68lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks I.

Kozlovi eelvangistuses viibitud aeg – see omab tähtsust juhul, kui kohus peaks otsustama I. Kozlovi karistuse täitmisele pööramise üle vastavalt

§ 79lg-le 3.

Kuna ringkonnakohus peab küll vajalikuks muuta I. Kozlovi vahistamise alust, kuid kohaldada sellest hoolimata I. Kozlovi suhtes vahistamist, ei ole ringkonnakohtul võimalik I. Kozlovi eelvangistuse aega tema karistusest maha arvata. Seda saab vajadusel teha kohus, kes otsustab I. Kozlovi karistuse täitmisele pööramise.

1. Kriminaalmenetluse seadustik eristab kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu vahistamist ja psühhiaatrilise sundravi kohaldamise menetlusele allutatud isiku vahistamist. Psühhiaatrilise sundravi kohaldamise menetluse vahistamisalused ei kattu täies ulatuses kahtlustatava või süüdistatava vahistamise alustega, samuti on erinevad vahi all pidamise tingimused ja vahistamise tähtajad. Vastavalt KrMS § 3951 lg-le 6 ei või psühhiaatrilise sundravi kohaldamise menetlusele allutatud isik olla vahistatud üle kuue kuu. I. Kozlov ei ole olnud seni allutatud psühhiaatrilise sundravi kohaldamise menetlusele, tema kriminaalasja arutati üldmenetluses ja tema raske psüühikahäire tuvastati apellatsioonimenetluses. I. Kozlovi vahi all oldud aeg hakkab lähenema kahele aastale (mis on üldmenetluses kriminaalasja arutamisel lubatud). Sellest tulenevalt tekib aga küsimus, kas I. Kozlovile on võimalik kohaldada vahistamist KrMS § 3951 sätestatud korras. Kohtukolleegium leiab, et sellele tuleb vastata jaatavalt. Arvestades I. Kozlovi psüühilist seisundit, on I. Kozlovi vabastamine ohtlik nii temale endale kui üldsusele. Ühtlasi tuleb arvestada sellega, et kriminaalmenetluse seadustikus puudub psühhiaatrilise sundravi täitmisele pööramise regulatsioon. Seega seaks I. Kozlovi vabastamine ohtu tema sundravi täitmise. Neist 16 asjaoludest lähtuvalt leiab kohtukolleegium, et I. Kozlovi senine vahi all viibitud aeg ei saa tähendada seda, et tema suhtes ei oleks võimalik kohaldada vahistamist KrMS § 3951 alusel. Ringkonnakohus leiab, et kuna ekspertiisiakti andmetel on I. Kozlovi kontakt reaalsusega vähene ning ta võib käituda ettearvamatult ja agressiivselt, on vajalik tema vahistamine KrMS § 3951 lg 2 alusel, kuna ta on endale ja teistele ohtlik. Arvestades I. Kozlovi tervislikku seisundit, tuleb I. Kozlov vastavalt KrMS § 3952 lg-le võimalusel paigutada Viljandi Haigla tugevdatud järelevalvega psühhiaatrilise sundravi osakonda. Viljandi Haigla tugevdatud järelevalvega psühhiaatrilise sundravi osakonnas vabade kohtade puudumisel tuleb vahistatu paigutada vangla meditsiiniosakonda.
2. Kokkuvõtvalt tuleb maakohtu otsus tühistada I. Kozlovi karistusest vabastamata jätmise osas ning tema kinnipidamise aja karistuse kandmise aja alguseks lugemise osas. Ses osas tuleb teha uus otsus, vabastada I. Kozlov

§ 79

lg 2 alusel maakohtu otsusega mõistetud karistusest ning kohaldada tema suhtes

§ 86lg 1 alusel psühhiaatrilist sundravi.

Samuti muudab ringkonnakohus I. Kozlovi vahistamise alust. Ringkonnakohus leiab, et seda tuleb käsitada apellatsiooni osalise rahuldamisena. 16. Kuna ringkonnakohus rahuldas apellatsiooni, jäävad kaitsjale apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstud tasu ning ekspertiisikulud riigi kanda. Allkirjastatud digitaalselt 17