← Eesti

2-21-8523/14

Obsah (8)§ 661§ 432§ 428§ 430§ 431§ 150§ 173§ 168

2-21-8523 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja number 2-21-8523 Määruse tegemise aeg ja koht Rakvere, 06. oktoober 2021 Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi AS PlusPlus Capital hagiavaldus R.

§ 661

lg 4 alusel kohtumäärus ei kuulu edasikaebamisele, sest pooled on loobunud määruskaebuse esitamise õigusest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. mail 2021 esitas PlusPlus Capital AS Viru Maakohtule hagiavalduse R. K. vastu põhivõlgnevuse 2 206.86 eurot, viiviste 2 171.86 eurot ja sissenõudekulude 35 eurot nõudes. KOSTJA VASTUVÄITED
  2. juunil 2021 esitatud vastuses kostja teatas, et tunnistab hageja nõuet osaliselt. Kostja ei tunnista hageja nõuet põhivõlgnevuse 2 206.86 eurot, viiviste 2 171.86 eurot ja sissenõudekulude 35 eurot nõudes osas. Kostja tunnistab hageja nõue summas 1 700 eurot (põhinõue), kostja ei tunnista hageja viivistenõuet. Kostja teatas, et on valmis sõlmima kompromissi. POOLTE KOMPROMISS
  3. 06.10.2021 esitasid pooled kohtule kompromissi ning palusid kohtul poolte vahel sõlmitud kompromiss kinnitada ja tsiviilasja menetlus lõpetada. Kompromissi kohaselt kostja R. K. tasub PlusPlus Capital AS, arveldusarvele xxxx Xxxx, viitenumbriga 24785738, põhivõlgnevuse 2 206.86 eurot, viivised 800 eurot, riigilõivu ½ määras summas 212.50 eurot ja lepingulise esindaja kulud 105 eurot, kõik kokku 3 324.36 eurot maksegraafiku järgi järgmiselt: perioodil 15.10.2021 kuni 15.07.2023 tasudes iga kuu
  4. kuupäevaks 150 eurot; viimane osamakse summas 24.36 eurot tuleb tasuda 15.08.
  5. Kui kostja jätab maksegraafikust tuleneva makse õigeaegselt tasumata, on hagejal õigus pöörata kogu tasumata nõude jääk sundtäitmisele ning kostja kohustub lepingu punktis 2.1 kirjeldatud põhivõlgnevuse tasumata jäägilt tasuma viivist 0,06% päevas kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni, kuid kokku koos lepingu punktis 2.1 kirjeldatud viivisega, mitte enam kui põhivõlgnevuse 2 206.86 eurot ulatuseni. 2

(4)2-21-8523 4. Pooled on teadlikud

§ 432sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest.

  1. Pooled on loobunud määruskaebuse esitamisest. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
  2. Kohus, tutvunud poolte kompromissiga, leidis, et tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada kompromissi kinnitamisega ja hagejale tuleb tagastada riigilõiv. Kompromissi kinnitamine 7.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Pooled on saavutanud kompromissi ning on esitanud taotluse kompromissi kinnitamiseks ja tsiviilasja menetluse lõpetamiseks. Kohus ei ole tuvastanud, et pooltevaheline kompromiss on vastuolus seaduse või heade kommetega. Sellepärast kinnitab kohus poolte kompromissi nende poolt kokkulepitud tingimustel ja lõpetab tsiviilasja menetluse. 8.

§ 431

lg 1 kohaselt selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi ning märgib, et vastavalt

§ 432

menetluse lõpetamise korral seoses poolte kompromissi kinnitamisega, ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. Samuti selgitab kohus pooltele, et kui kostja ei täida kokkuleppega võetud kohustust kokkulepitud viisil, siis vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 on hagejal õigus pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks. 9. Pooled on loobunud

§ 661

lg 4 alusel määruskaebuse esitamise õigusest, seega kohtumäärus jõustub pooltele kättetoimetamisega. Riigilõivu tagastamine 10. Vastavalt

§ 150

lg 2 p 1 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust kui pooled sõlmivad kompromissi. 11.

§ 150

lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hageja on tasunud riigilõivu 27.05.2021 hagiavalduse esitamisel 350 eurot. Hageja taotleb poole tasutud riigilõivu summas 212.50 eurot tagastamist. Kohus peab vajalikuks märkida, et hageja poolt tasutud riigilõivust pool on 175 eurot, mitte 212.50 eurot nagu hageja ekslikult on märkinud. Kompromissi kohaselt kostja hüvitab hagejale riigilõivu summas 212.50 eurot. Seega leiab kohus, et hagejale on põhjendatud tagastada riigilõiv summas 137.50 eurot (350 eurot – 212.50 eurot). Tulenevalt

§ 150lg 2 p 1 tagastab kohus AS-ile Plus

Plus Capital riigilõivu summas 137.50 eurot. Menetluskulud 12.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et kompromissilepingus käsitlemata poolte menetluskulud jäävad poolete enda kanda. 3

(4)2-21-8523 13. Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§-de 428 lg 1 p 4, 430, 431 lg 1, 433, 463, 465, 660 lg 1, 661 lg 2 sätete kohaselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.