4-08-7908\3

4-08-7908 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2008.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Väärteoasja nr 4-08-7908 Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungisekretär Liisi Kisler Tõlk Ilja Malštšukov Kohtuistungi toimumise aeg 08.12.2008.a Väärteoasi T.A kaebus Ida Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna preventsiooni- ja patrulltalituse 15.07.2008.a otsusele väärteoasjas nr 2402,08,
2. Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja T.A (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: XXX; töökoht OÜ Y) Kaebuse esitaja kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Indrek Sirk (Advokaadibürro Brett & Soop, asukoht Vabaduse pst 59, 11211 Tallinn) Kohtuväline menetleja: Ida Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna preventsiooni- ja patrulltalitus (asukoht: Jõhvi, Rahu tn 27) Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja T.A kaebuse esitaja kaitsja - advokaat Indrek Sirk RESOLUTSIOON
3. Rahuldada T.A kaebus.
4. Tühistada Ida Politseiprefektuuri 15.07.2008.a. otsus T.A’le Liiklusseaduse § 7419 lg 2 ja § 74-22 lg 4 alusel mõistetud lisakaristuste osas ning jätta lisakaristused kohaldamata. 2 Edasikaebamise kord Menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kassatsiooniteate saamisest 15-ndal päeval koostatakse otsus tervikuna ning on samast päevast kättesaadav kohtu kantseleis. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad
5. 15.07.2008.a otsusega väärteoasjas nr 2402,08,001258 määras Ida Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna preventsiooni- ja patrulltalituse ülemkomissar T.A’le karistuseks liiklusseaduse (LS) § 7419 lg 1 alusel rahatrahvi 165 trahviühikut, s.o 9 900 krooni ja LS § 7419 lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 4 kuuks, LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahvi 25 trahviühiku ulatuses, s.o 1 500 krooni ja LS § 7422 lg 4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 1 kuuks. Otsuse kohaselt juhtis T.A 21.06.2008.a kell 21:50 Ida-Viru maakonnas Aseri vallas TallinnNarva tee 127.km mootorsõidukit alkoholijoobes ja juhtis mootorsõidukit kiirusega mis ületas liikluskorraldusvahendiga lubatud sõidukiiruse 22 km/h võrra, sõites kiiruse,ga 99+-7 km/h. Oma tegevusega rikkus LE § 76 p 1 ja § 126 p 3 nõudeid.
6. Nimetatud otsusele esitas T.A oma kaitsja kaudu kohtule kaebuse, milles palub kohtuvälise menetleja otsus osaliselt tühistada ja teha uus otsus, millega vabastada menetlusalune isik lisakaristusest. Kaebuses on välja toodud, et vaatamata sellele, et kaebuse esitaja on avaldanud puhtsüdamlikku kahetsust, on kohtuväline menetleja kohaldanud põhikaristust enam kui keskmises määras ning kohaldanud ka lisakaristust praktiliselt sanktsiooni keskmises määras. Sanktsioonivalikut on kohtuväline menetleja põhjendanud vaid üldpreventatiivsete argumetidega, s.o olukorraga liikluses. Kohtuvälise menetleja otsuses toodud lause, millega on põhjendatud määratud sanktsiooni, sisaldub praktiliselt kõigis kohtuvälise menetleja otsustest ning seega ei kanna see mitte sisulist, vaid üksnes formaalset tähendust. Samas märgitakse kaebuses, et T.A ei püüa oma eksimust mingil viisl õigustada. T.A on tunnistanud alkoholi tarbimist ning seejuures tunnistanud, et tarbis alkoholi 0,5 l. viina. Samuti tunnistas ta ennast süüdi kiiruse ületamises. Menetlusalune isik liikus asulavälisel teel ning oli seadnud püsikiirusehoidja 90 ja 100 km/h vahele nagu ta teeb tavaliselt. Piiranguala 70 saabumisel lülitas ta püsikiirusehoidja välja, kuid tegi seda alles märgist möödumisel ning enne kiiruse vähenema asumist jõudis vastuliikuv politseisõiduk fikseerida tema kiiruse 70 alas. T.A sõidab igal aastal kümneid tuhandeid kilomeeterid, mistõttu tuleb tal aegajalt ette eksimusi. 2007.a oli ununenud kontrollida kasutatud auto ülevaatus ning 2008 aastal määrati karistus lubatud sõidukiiruse ületamise eest. Neile eelnevalt ei olnud T.A õiguserikkumisi toime pannud juba aastaid. T.A avaldab kahetsust ning tunneb piinlikkust oma kolleegide ja perekonna ees. T.A on tasunud talle määratud rahatrahvi, kuid palub vabastada ta määratud liskaristustest. Kaitsja osundab, et T.A’le kahe eraldi karistuse määramine on vastuolus KarS § 63 lg 1, mille kohaselt juhul, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse karistus selle seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Menetlusalune isik töötab Y OÜ -s, tema töö eeldab pidevat autoga liikumist, sealhulgas väljaspool Eestit.
7. Kohtuväline menetleja on esitanud kaebuse kohta kirjaliku seisukoha, milles on märgitud, et menetlusalust isikut on 8 korral karistatud erinevate liiklusalaste rikkumiste eest. Olgugi, et 3 õigusteoreetiliselt peab karistuse määramisel lähtuma ainult konkreetsest teost või tegevusetusest, on oluline tähelepanu pöörata ka süüdlase isikule. Ei ole võimalik pidada karistuse mõistmisel silmas isiku mõjutamise eesmärki ja mitte arvestada tema isikut. Senini oli T.A karistatud erinevate liiklusalaste õiguserikkumiste eest rahatrahvidega. Paraku seni kohaldatud karistused ei ole mõjutanud viimast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistuse määramisel ei ole vähemtähtis õiguskorra kaitsmise huvid. Riik peab hoolitsema selle eest, et rahuldada ühiskonna arusaama õiglusest ja õigusest. Kohtuväline menetleja otsuses märgitud väljendis „...., kus igal aastal hukkub liikluses sadu ja saab vigastada üle tuhande inimese,", ei ole silmas peetud mingi konkreetse aasta statistilisi näitajaid, vaid sellega on rõhutatud tekkinud olukorra tõsidust viimastel aastatel. Eestis pole alkoholijoobe mõju sõidukijuhile käsitlevaid põhjalikke uuringuid läbi viidud. Seetõttu viitab kohtuväline menetleja välisriikides läbi viidud uuringu tulemusele. Kuigi kõik liiklusrikkumiste eest varasemad määratud rahatrahvid on menetlusalune isik tasunud, pole need vajalikku mõju avaldanud ja lisakaristuse kohaldamine on vältimatu Kohtuväline menetleja möönab, et on eksinud karistuse määramisel KarS § 63 lg 1 sätestatule. Kohtuistungil jäid kaebuse esitaja ja tema kaitsja kaebuses toodu juurde ning palusid lisakaristuse tühistada. Põhikaristusena mõistetud rahatrahvid on T.A tasunud ning ühtegi uut süütegu ei ole ta toime pannud. Ebaõige on kohtuvälise menetleja kirjalikus vastuses viide varasematele karistustele, mille eest karistatus on kustunud. Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on VTMS § 132 p 2, § 134, §
8. Kohtunik