Obsah (4)

§ 14§ 15§ 18§ 58

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18.05.2021.a Tallinna kohtumaja Väärteoasja number 4-21-1373 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär

§ 14lõikest 1 kuulub vastutusele võtmisele Baltic Premator OÜ juriidilise isikuna.

Eelpool nimetatud otsusele esitas Baltic Premator OÜ Harju Maakohtule kaebuse. Esitatud kaebuse kohaselt lahendas KeA asja erapooletult asjaolusid ja ütlusi moonutades ilmselgelt ajendatuna soovist karistada Prematori ükskõik mis ettekäändel. KeA karistas Prematori alusetult THS § 162 lg 2 järgi tuule kiiruse piirangu eiramise eest, justkui puhastas Premator dokis seisnud laeva keret ajal, mil Kopli lahes oli tuulekiirus üle piirmäära 10 m/s, olgugi et dokis ehk tööde tegemise kohas oli tuul tegelikult vaid 5 m/s. Kui dokis oli tuul alla 5 m/s, siis rikkumist ei olnud ja asi tuleb lõpetada. KeA pole mõõtnud tuule tegelikku kiirust ega tuvastanud tuulekiiruse piirangu rikkumist väärteo toimepanemise kohas MõõteS § 5 kohaselt. Väärtegu on mõõtmata ja 2 tõendamata. KeA küll püüdis MõõteS § 5 eiramisest ja lubatavate tõendite (mõõtmistulemuste) puudumisest vaikimisi mööda hiilida muutes demagoogiliselt asja eset ja arvates Prematorile süüks tootmistegevuses vale tuulemõõturi kasutamist (tuule kiiruse valesti mõõtmist), kuid KeA võte on lubamatu ja vale tulemõõturi kasutamine pole ka väärtegu. Seadus ja kompleksluba ei reguleerinud tuulemõõtemetoodikat, mistõttu valis Premator ise heas usus igati sobiva tuulemõõtemetoodika ja mõõtis tööde tegemise kohas ehk dokis tuult mobiilse tuulemõõturiga ja nendele andmetele ka tugines – 5 m/s – tööd on lubatud. KeA viidatud teise, dokist ca 900 m ja merekaldast üle 350 m kaugusel, Kopli lahte ulatuva pika muuli tipul (nn 0-kai ääres) paigaldatud mastimeteojaama näitajad ei ole relevantsed ja nende näitajate mittearvestamine pole väärtegu. Kuna dokis tugevat tuult ei olnud, pole Premator kompleksluba rikkunud. Prematori esindaja P. M.i tegevuses puudub subjektiivne koosseis – tema ei olnud teadlik ega pidanud teadma, justkui poleks Premator tohtinud portatiivset tuulemõõturit dokis kasutada. Menetleja rikkus menetlusnorme kui andis menetluspädevuse õigusvastaselt üle kõrvalisele isikule ja rajas väärteoprotokolli ja otsuse temalt saadud lubamatule teabele, mis tõi kaasa asja ebaõige lahendamise. Baltic Premator OÜ vaidlustab otsuse täielikult ning palub lõpetada menetlus väärteoasjas VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohtuistungil jäid kaebaja ja tema kaitsja kaebuse ja selles väljendatud seisukohtade juurde. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et Baltic Premator OÜ süü on tõendatud, väärteomenetluse norme otsuse koostamisel rikutud ei ole ja alused väärteomenetluse lõpetamiseks puuduvad. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud kirjalikke dokumente, ära kuulanud kaebuse esitanud isiku selgitused, tunnistaja ütlused ning kaitsja ja kohtuvälise menetleja esindajate arvamused, asub järgnevatele seisukohtadele. Oluliste faktiliste asjaolude üle pooled ei vaidle. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et Baltic Premator OÜ jaoskonna juhataja P. M. andis 02.11.2020 korralduse vahetusevanemale V. V.ile teostada Kopli 103 Tallinn Vene-Balti sadamas paiknevas laevaremondidokis nr x oleva laeva A roolilehe puhastamist liivapritsiseadmega. Töid teostati 02.11.2020 ajavahemikus 20.15-21.

1. Baltic Premator OÜ jaoskonna juhataja P. M. mõõtis laevaremondidokis nr 3 kella 18.30 ajal portatiivse anemomeetriga tuulekiiruseks 2-3 m/s. Baltic Premator OÜ vahetuse meister V. V. mõõtis laevaremondidokis nr 3 kella 20 ajal portatiivse anemomeetriga tuulekiiruseks 5,1-9 m/s. Keskkonnaamet võttis karistamisotsuse tegemisel aluseks laevaremondidokist ca 900 m ja merekaldast ca 350 m kaugusel, Kopli lahte ulatuva pika muuli tipul (nn 0-kai ääres) paigaldatud mastimeteojaama näidu tuulekiiruse kohta. Keskkonnaameti poolt mõõdetud mastimeteojaama näidu kohaselt oli 02.11.2020 ajavahemikus 20.15-21.08 tuule kiirus suurem kui 10 m/s. Baltic Premator OÜ-le inkrimineeritakse THS § 162 lg-s 2 ettenähtud süüteo toimepanemist, mis näeb ette juriidilise isiku vastutuse kompleksloa nõuete rikkumise eest. Baltic Premator tegevuse aluseks oleva kompleksloa nr L.KKL.HA-222649 tabelis 3 on toodud, et kompleksloas on kajastatud OÜ Baltic Premator tegevust koos kirjeldusega: laevakere ja tankide puhastamine ja värvimine, metallkonstruktsioonide puhastamine ja värvimine. Kompleksloa Tabelis 5 alapunktis „Laevakere puhastamine ja värvimine“ on nõue, et laevade puhastus- ja värvimistöid ei teostata tuule kiirusel üle 10 m/s. Dubleerivalt kajastub tuule kiiruse nõue loa Tabelis
2. 3 Peamiseks vaidlusaluseks küsimuseks on, kas isikut saab karistada olukorras, kus välisõhus oli tuulekiirus enam kui 10 m/s, kuid laevaremondidokis tööde teostamise kohas mõõdetud tuule kiirus oli vähem kui 10 m/s. Kohus ei nõustu kaitsja väitega, et tuule kiiruse mõõtmisel ei ole järgitud mõõteseaduse nõudeid ja seetõttu on karistamine olnud ebaseaduslik. Tööstusheiteseadus ei näe ette mõõteseaduses sätestatud mõõtmise jälgitavuse kohustust. Tuule kiirust mõõdeti Kopli lahte ulatuva pika muuli tippu (nn 0-kai ääres) paigaldatud mastimeteojaamas. Kohtule pole esitatud ühtegi tõendit, et kõnealune jaam ei oleks olnud töökorras või et mõõtmisel oleks esinenud takistusi. Kaitsja ei ole seadnud kahtluse alla mastimeteojaamas mõõdetud tuule kiirust. Tegemist on statsionaarse tuulekiiruse mõõturiga ning OÜ Baltic Prematori poolt menetlejale 05.11.2020 esitatud vastusele lisatud väljavõte kinnitab, et Vene-Balti sadama kail nr 0 statsionaarse tuulekiiruse mõõturiga mõõdetud tuulekiirus 02.11.2020 kell 20.15-21.08 oli 14-15 m/s. Kompleksloa kohaselt ei ole lubatud laevade puhastus- ja värvimistöid teostada tuule kiirusel üle 10 m/s. Baltic Premator OÜ seadusliku esindaja V. S.sõnul oli 02.11.2020 P. M.il õigus võtta vastu otsuseid OÜ Baltic Premator nimel liivapritstööde teostamisel. Sama kinnitas ka Baltic Premator OÜ jaoskonna juhataja P. M. (kd 1, lk 24 pöördel, 26 pöördel). Jaoskonna juhataja P. M. selgitas kohtus, et sadama dispetšer teavitas teda elektrooniliselt tormiohtust. Ta teadis, et töid ei tohi teostada olukorras, kus tuul on suurem kui 10 m/s. M. tunnistas, et 02.11.2020 mõõtis ta kell 18.30 dokis nr 3 tuule kiirust portatiivse anemomeetriga, mis näitas 2-3 m/s. Vahetusevanem V. mõõtis dokis nr 3 tuule kiirust vahetult enne tööde alustamist kella 20 ajal ning tuule kiirus oli dokis keskmiselt 5,1 m/s, puhanguti 9 m/s. Kuna dokis oli tuule kiirus alla 10 m/s ning P. M.ile teadaolevalt oli oluline just tuule kiirus laevakere juure, siis andis ta korralduse liivapritsitööde tegemiseks. Kui dispetšer teatas, et Keskkonnametist tuli kõne tööde peatamiseks, siis seda ta ka kohe tegi (kd 1, lk 25 pöördel - 27). Tunnistaja P. M. andis ka ütlusi, et loas, mida temale näidati, oli kirjas, et tuulekiirus ei tohi ületada 10 m/s just laevakere juures (kd 1, lk 26). Viimane väide ei ole aga ühegi tõendiga kinnitust leidnud. Väärteo toimepanemise ajal kehtinud kompleksloas, mida kohus ka tunnistajale kohtuistungil näitas, ega ka mitte üheski teises kohtule esitatud loa versioonis, ei ole märget selle kohta, et tuule kiirust mõõdetakse laevakere juures dokis. Seega on tegemist paljasõnalise väitega, mille kohta ei ole kohtule esitatud ühtegi tõendit. Kuna tunnistaja kinnitas, et talle oli kompleksluba tutvustatud (kd 1, lk 26 pöördel), siis pidi ta olema teadlik, et see ei anna võimalust tuule kiiruse mõõtmiseks laevakere juures dokis. 27.11.2013 korralduses nr HJR 1-15/13/825 on ette nähtud tingimus, et tuule kiiruse jälgimiseks on ujuvdokkide lähedusse valgustusmastidele paigutatud meteoroloogiajaam. Korraldusest ei nähtu loa valdaja õigust mõõta tuule kiirust portatiivse anemomeetriga. Korraldusest nähtub, et selle koopia on edastatud X ASle. Samuti peab kohus vajalikuks rõhutada, et samad tingimused kehtisid ka enne 27.11.2013 korralduse väljastamist ning X AS, mille tütarettevõtteks on Baltic Premator OÜ, on Keskkonnaametile 06.08.2013 saadetud kirjas kinnitanud, et laevakorpuste puhastus- ja värvimistööde korraldamisel tuginevad nad meteoroloogiajaama näitudele ning tuulekiirusel üle 10 m/s puhastus- ja värvimistööd peatatakse (kd 2, lk 25, 25 pöördel). 02.08.2018 korraldusest nr DM-101254-3 nähtub, et Keskkonnaamet jätab tuule kiiruse nõude loas muutmata. 02.08.2018 välja antud kompleksloa versioonis on laevakorpuste puhastamis- ja värvimistööde katkestamine tuule kiirusel üle 10 m/s sätestatud Tabelis 7 (kd 2, lk 27-64). 27.11.2013 korralduses nr HJR 115/13/825 märgitud tuule kiiruse mõõtmise nõudeid ei ole tühistatud ega muudetud, mis tähendab, et need kehtisid ka 02.11.
3. Väärteo toimepanemise hetkel kehtis X AS kompleksloa nr L.KKL.HA-222649 versioon, mille tabelis 5 on nõue, et laevade puhastus- ja värvimistöid ei teostata tuule kiirusel üle 10 m/s. Seega on kaebajale kehtinud alates
4. aastast ühesugused tingimused tuule kiiruse mõõtmiseks ning kohus ei saa nõustuda kaitsja väitega selle kohta, et kaebajal oli õigus ise valida mõõteseadmed ja metoodika. Kohus peab vajalikuks välja tuua, et Baltic Premator OÜ seaduslik esindaja V. S. sõnul on firma asutatud
5. a. Mitte kunagi varem ei ole neil probleeme olnud ning nad üritavad järgida kõike, mis on ette kirjutatud. Tema selgituste kohaselt ostsid nad viimasel ajal kaasaskantavad tuulekiiruse mõõturid (kd 1, lk 25). Kui nii pika ajalooga äriühing tegeleb aastakümneid laevade puhastamise ja värvimisega ning pretensioone ei ole nende 4 tegevusele varem olnud, siis tekib küsimus, missugustest andmetest nad tööde tegemisel lähtusid, kui portatiivsed anemomeetrid soetati alles viimasel ajal. Seega järeldab kohus, et tuule kiiruse tuvastamiseks kasutati just nimelt Vene-Balti sadama kail asuvat statsionaarset tuulekiiruse mõõturit. VTMS § 2 ja KrMS § 60 lg 3 alusel kontrollis kohus otsuse tegemisel Vene-Balti sadama kuuluvust ning avalikest allikatest kõigile kättesaadava info kohaselt kuulub Vene-Balti sadam AS-le X. Nimetatud teave süvendab kohtu veendumust, et Baltic Premator OÜ töötajad olid teadlikud tuule kiiruse mõõtmisseadme asukohast ning vajadusest kasutada selle mõõtja andmeid. Portatiivne anemomeeter võib olla dubleerivaks ning vajadusel täiendava kontrolli läbiviimiseks kasutatav seade, kuid selle näit ei saa olla aluseks tööde tegemist puudutavate otsuste vastuvõtmisel. Kuna Vene-Balti sadama puhul on tegemist rajatisega, mis teenindab meresõidukeid, siis selline tegevus eeldab kontrollitud ja töökorras oleva meteoroloogiajaama olemasolu. Kuna laevade liikumisel sadamasse sisse ja sealt välja, samuti dokkimisel on oluline teada tuule kiirust, samuti sõltub ujuvkraanade ja portaalkraanade töö tuule kiirusest (teatud kiirusel töö peatatakse), siis on kohus veendunud, et kõiki töid, mida sadamas tehakse ja mille tegemine sõltub tuule kiirusest, tehakse just nimelt sadamas asuva statsionaarse tuulekiiruse mõõturi andmetele tuginedes. Kui laevakere puhastus- ja värvimistööde tegemise eelduseks oleks vajadus tuvastada tuule kiirus laevakere juures dokis, siis puudub vajadus sadamadispetšerilt info hankimiseks. Kuna aga dispetšer teavitas P. M.i tormiohust, siis saab sellisest käitumisest järeldada, et kirjeldatud tegevus on sadama ja Baltic Premator OÜ vahel kokku lepitad ning tööde teostamise seisukohast vajalik. P. M. ei ole kohtus avaldanud, et sellisel viisil tugevast tuulest teavitamine oleks olnud tema jaoks uus kogemus ning praktikas esmakordne. Samuti kinnitas ta kohtus, et on teadlik statsionaarse tuulemõõturi asukohast 0 kail. Seega viitab eelpool märgitu, et P. M. oli teadlik, et ainult kaasaskantava tuulekiiruse mõõtja andmetele tuginemine ei ole keskkonda ohustavate tööde tegemisel lubatud. Tunnistaja P. M.i ütluste kohaselt otsustas ta vaatamata tormihoiatusele teostada liivapritsiga töid, kuna tema arusaama järgi oli tegemist kinnise ruumiga, mis tähendab, et puudus tuuletõmme. Dokk, kus töid teostati, ei olnud ülevalt kaetud, aga töökoht oli ülevalt poolt kaetud laevapõhjaga (kd 1, lk 26 pöördel). Väärteotoimikus olev sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga tõendab, et Vene-Balti sadamas paiknev laevaremondidokk nr 3, kus töid teostati, on pealt lahtine, laeva ja doki vahel ei ole paigaldatud katteid ning doki otstes on paigaldatud avaustega kardinad, mistõttu saab liivapritsitöödel tekkiv tolm pääseda dokist välja nii doki pealt kui ka otstest. Menetleja väitel on tuule kiiruse jälgimise nõue loale kantud merekeskkonna kaitsmise eesmärgil. Seega on loogiline, et kuna tuul puhub tavapäraselt välitingimustes ja seda ka seal mõõdetakse ning kuna loal ei ole sätestatud teisiti, siis ei saa tekkida muljet, et jälgida tuleb laevaremondidoki põhjas oleva tuule kiirust. Selline arusaam on täiesti meelevaldne. Seda enam, et liivapritsi seadmega tööd tehes paiskub tolm laiali nii horisontaalses kui vertikaalses suunas ja doki põhjas tehtud mõõtmised ei kajasta õhu liikumist kogu doki ulatuses. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et P. M. ei saa vastutada rikkumise eest, kuna ta ei olnud teadlik 27.11.
6. aasta korraldusest. OÜ-le Baltic Premator ei heideta ette kõnealuse korralduse rikkumist, vaid kompleksloa nr L.KKL.HA-222649 tabelis 5 oleva „Laevakere puhastamine ja värvimine“ nõude rikkumist, mille kohaselt laevade puhastus- ja värvimistöid ei teostata tuule kiirusel üle 10 m/s. P. M. kinnitas kohtus, et tema otsustab ja vastutab hinnangu andmise eest, kas tuul on normaalne või mitte, ning see õigus tuleb talle ametijuhendist. Kaitsja väitele, et P. M.i tegevuses puudub subjektiivne koosseis – tema ei olnud teadlik ega pidanud teadma, justkui poleks Premator tohtinud portatiivset tuulemõõturit dokis kasutada, leiab kohus vastupidiselt, et iga tööandaja kohustuseks on informeerida töötajaid kõigist nende tööd ja töökohal käitumist reguleerivatest õigusaktidest ja normidest. Asjakohaste dokumentide tutvustamata jätmise eest vastutab tööandja. Kui lähtuda kaitsja arusaamast, siis tööd reguleerivate juhendite ja dokumentide tutvustamata jätmine töötajatele välistaks tööandja vastutuse. Äriühingu ülesandeks on muuhulgas tagada, et töötajad oleks teadlikud organisatsiooni tegevust puudutavatest nõuetest. Kuna P. M. kinnitas kohtus, et tema paberites oli kirjas, et laevakerel ei 5 tohi tuulekiirus olla suurem kui 10 m/s ning tema meelest annab ka kompleksluba võimaluse kasutada portatiivset tuulemõõtjat (kd 1, lk 27), siis tema ütlustest nähtub, et ta oli täiesti teadlik kompleksloas olevast nõudest, kuid ekslikult arvas, et kasutusluba andis võimaluse tuulekiiruse mõõtmiseks portatiivse anemomeetriga dokis.

§ 15

lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

§ 18

kohaselt ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus; isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kohus asub seisukohale, et kasutusloa nõude täitmata jätmise pani P. M. toime hooletusest (

§ 18

lg 3), sest tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks olnud kasutusloa nõuete eiramine tema puhul välditav. Kohus ei nõustu kaitsja etteheitega, et väärteoasjas otsuse teinud ametnik Tarmo Tehva on rikkunud menetluspädevust ja loovutanud õigusvastaselt menetluses tõusetunud küsimuste lahendamise KeA teistele ametnikele. Keskkonnaameti ja -inspektsiooni ühendamine toimus 01.01.2021 ning nende ühendamisel loodud amet töötab edasi Keskkonnaameti nime all. Kuna keskkonnakasutamise, looduskaitse ja kiirgusohutuse poliitikat ellu viinud Keskkonnaameti ning keskkonnajärelevalvet teinud Keskkonnainspektsiooni ülesanded olid erinevad, siis on täiesti mõistetav, et vajadusel küsitakse teistelt spetsialistidel nõu ning täiendavaid dokumente. Eelkõige puudutab see küsimusi, mille lahendamine oli enne ühinemist teise asutuse pädevuses. Antud juhul oli AS-le X kompleksloa nr L.KKL.HA-222649 väljastajaks Keskkonnaamet, kes on samuti ka 27.11.2013 korralduse nr HJR 1-15/13/825 välja andjaks ning menetluse alustamise ajal pöördus Keskkonnainspektsioon kohtuvälise menetlejana asjaolude selgitamiseks loa väljaandja poole. Antud asjaolu aga ei tähenda, et T. T. oleks rikkunud menetluspädevust. Kuna kohtuvälise menetleja ülesandeks on koguda nii menetlusalust isikut süüstavaid kui ka õigustavaid tõendeid ning teha otsus oma siseveendumusest lähtuvalt, siis sellisel moel on Keskkonnaameti järelevalveosakonna Harjumaa büroo juhataja T. T. ka toiminud. Kohtul ei ole etteheiteid menetleja tegevusele. VTMS § 123 lg-st 2 tulenevalt peab maakohus kohtuvälise menetleja karistusotsuse peale esitatud kaebuse lahendamisel arutama väärteoasja täies ulatuses algusest peale (ab ovo), sõltumata kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, lahendades VTMS §-s 133 loetletud küsimused. Kuna väärteotoimikus olevas T. T.le E. M. poolt saadetud vastuses on lisaks Keskkonnaameti 27.11.2013 korraldusele nr HJR 1-15/13/825 viited ka kahele objekti kontrollimise protokollile, siis kohus kontrollis nende olemasolu ja veendus, et objekti kontrollimise protokollid nr 1076911 ja 1088665 eksisteerivad ning on internetis kõigile kättesaadavad. Samuti vastab tõele E. M. poolt kirjalikus vastuses välja toodud info, et objekti kontrollimise protokollis nr 1076911 (27.11.2017) on kirjas, et käitajal on olemas oma meteoroloogiajaam, kus tuule kiirust jälgitakse. Samas paluti üle täpsustada nõue, kas loas on mõeldud tuule keskmist kiirust või hetkelist kiirust ja kas see nõue värvimistööde puhul on asjakohane. Mida tugevam on tuul, seda paremad on hajumistingimused ja LOÜ piirnormid peaks kõik tagatud olema. Objekti kontrollimise protokollis nr 1088665 (18.06.2019) on kirjas Värvimistööde katkestamine tuule kiirusel üle 10 m/s. Tööde planeerimisel jälgib OÜ Baltic Premator pikaajalisi ilmaprognoose erinevates internetportaalides (www.yr.no, www.emhi.ee). Lisaks sellele territooriumil Kopli 103 kai nr 1 mastil on paigaldatud statsionaarne ilmajaam, mille näite jälgib ööpäevaringselt Vene-Balti Sadama dispetšer. Ta saadab teate ja hoiatuse tuule kiirusest kõikidele territooriumil töötavatele ettevõtetele (sh OÜ-le Baltic Premator), kelle töö sõltub ilmastikutingimustest. Ettevõte soovib teada, kas kompleksloas on mõeldud hetkelist või tunnikeskmist tuulekiirust. Keskkonnaamet täpsustab nõudeid kompleksloa muutmisel. 6 Võttes arvesse, et Keskkonnaamet on kontrollinud OÜ Baltic Premator tegevust ning korduvalt on ka juttu olnud tuule kiiruse mõõtmisest, siis kaitsja poolt kaebuses toodud väited on otsitud ja esitatud eesmärgiga vabaneda vastutusest. Kuna kohus juba eelnevalt leidis, et tuule kiiruse mõõtmisel tuleb lähtuda sadamakaile paigaldatud statsionaarse ilmajaama näitudest, siis ei ole kohtu hinnangul asjakohased kaitsja esitatud tõendid tuule kiiruse erinevuse kohta, mis näitavad, et Vene-Balti sadama 0 kail on tuule kiirus kordades suurem kui laevaremondi dokis nr x ja Harku ilmajaamas. Kohtupraktika kohaselt saab juriidilist isikut karistada ka siis, kui teo on toime pannud juriidilise isiku tavatöötaja juhtivtöötaja või organi käsul (korraldusel) või vähemalt heakskiidul (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. oktoobri 2012. a otsus asjas nr 3-1-1-88-12, p 7 ja 28. märtsi 2012. a otsus asjas nr 3-1-1-21-12, p 6.2). Kohtu hinnangul on väärteoprotokollis vajalikud nõuded täidetud ning menetleja on nõuetekohaselt viidanud juriidilise isiku vastutuse eeldusele.

§ 14

lg 1 järgi vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Väärteoprotokollis on kõik korrektselt kajastatud ning ka kohtumenetluses tõendamist leidnud. OÜ Baltic Premator seaduslik esindaja V. S. selgitas kohtus, et ta on teadlik nõudest laevade puhastus- ja värvimistöid mitte teostata tuule kiirusel üle 10 m/s. 02.11.2020 tuvastati tuulekiirus kaasaskantavate mõõturite abil. Ta ei tea, kas nende mõõturite kasutusele võtmine on kooskõlastatud kompleksloa andjaga, sest sellega tegelevad firma keskkonnaspetsialistid (kd 1, lk 25). Samuti selgitas V. S., et liivapritstööde teostamisel 02.11.2020 oli P. M.il õigus võtta vastu otsuseid OÜ Baltic Premator nimel. Sama kinnitas ka tunnistaja P. M. (kd 1, lk 24 pöördel, 26 pöördel). Seega on kohtu hinnangul P. M. isikuks, kellel oli olemas õigus teha otsustusi ning võimalus suunata juriidilise isiku tahet. Kohus nõustub menetlejaga, et andes korralduse alustada laeva A roolilehe puhastamist, tegutses P. M.i OÜ Baltic Premator igapäevase äritegevuse raames ning rikkumine on toime pandud juriidilise isiku Baltic Premator OÜ huvides. Süüd või õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud, mistõttu kohus jõuab järeldusele, et Baltic Premator OÜ rikkus kompleksloa nr L.KKL.HA-222649 nõudeid ja tema tegu vastab seetõttu THS § 162 lg-s 2 sätestatud väärteokoosseisule. Karistus THS § 162 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot. Antud juhul on kaebajat karistatud sanktsiooni keskmisest määrast väiksema karistusega. Kohus leiab, et isikule mõistetud karistus vastab tema süü suurusele. Arvestatud on ka asjaoluga, et Baltic Premator OÜ on väärteokorras karistamata isikuks. Otsusest nähtuvalt on süüd vähendavaks asjaoluks märgitud rikkumise kohene lõpetamine pärast menetleja korralduse saamist. Seda on kohtuväline menetleja karistuse mõistmisel ka arvestanud. Karistust raskendavad asjaolud

§ 58

järgi kaebaja käitumises puuduvad, kuid menetleja on märkinud, et karistust määrates arvestatakse ka asjaoluga, et rikkumise tagajärjel tekkis oht keskkonna saastumiseks. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse suurus (1/3 sanktsiooni maksimummäärast) on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks puudub alus. Eelnevat kokkuvõttes leiab kohus, et kaebuse lahendamisel ei ole ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist. Kaebajale inkrimineeritud väärtegu on tõendatud ning kohtuvälise menetleja määratud karistus on proportsionaalne süü suurusega, mistõttu jätab kohus esitatud kaebuse rahuldamata. Menetluskulud Kohtuistungil esitas kaitsja taotluse menetluskulude hüvitamiseks 5000 euro ulatuses. Vastavalt VTMS § 23 sätetele hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud 7 mõistliku suurusega tasu vaid juhul, kui väärteomenetlus lõpetatakse VTMS § 29 lg 1 p 1-3 ja 56 sätestatud alustel. Kuna kohus ei lõpeta menetlust Baltic Premator OÜ suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, siis ei kuulu ka rahuldamisele tema taotlus menetluskulude hüvitamiseks. Aulike Salo kohtunik 8