lov; sekretäride Taavi Põld ja Maris Karna ning tõlgi Natalija Mehh juuresolekul; prokuröri Kelly Kruusimägi, kannatanu J. R. ja kaitsja adv.Yaroslav Radziwill osavõtul arutas avalikul kohtuistungil ü

§ 113lg 1 järgi.

Süüdistus Vadym Draguntsevit süüdistatakse selles, et tema ründas teise isiku tapmise eesmärgil 28.09.2020 ajavahemikul kell 11.00 kuni kell 16.42 xxx asuvas korteris I. M.it, lüües tahtlikult I. M.it korduvalt käte, jalgade ja menetluse käigus täpselt tuvastamata esemega pea, näo, kaela, ülakeha ja jäsemete piirkonda seni, kuni I. M.i koljusse tekkis süvend ning ta jäi löökide tagajärjel surnult põrandale lebama. Oma tegevusega põhjustas Vadym Draguntsev tahtlikult I. M.ile järgmised eluohtlikud ja surma põhjustanud tervisekahjustused: aju-kolju lahtine tömp trauma lahtise killunenud koljuluude murruga (koljuluude defektiga) vasakul pool oimu-otsmiku-kiiru-kuklaluu piirkonnas koos vasaku kõrvalesta hävimise ning ulatusliku haavaga (naha ja pehmete kudede defektiga) vasakul pool oimukiiru-kukla piirkonnas ja näo välimises osas, koljupõhimiku hulgimurdudega, parempoolsete koljuõmbluste lahtiminekuga; kõvakelmerebenditega; vasaku oimusagara, vasaku kuklasagara alumise osa, vasaku väikeajupoolkera ja ajutüve vasaku poole lömastuse ning osaline väljumisega koljuõõnest, peaaju põrutuskolletega mõlemas kuklasagaras, vasakus otsmikusagaras ning paremas oimusagaras, verevalandusega ajuvatsakestesse, verevalumitega ajuripatsis ja mõlemas oimulihases, hulgaliste põrutushaavadega vasakul pool pea piirkonnas paikneva naha-ja pehmete kudede defekti servadel, vasakul pool kukla-kiiru piirkonnas juustega kaetud peanahal, paremal kõrvalestal ning mõlemal pool näol, nahaaluste verevalumitega näol ja juustega kaetud peanahal, nahakriimustuse ja nahamarrastustega vasakul põsel, ninaluude murruga, vasaku sarnaluu ja ülalõualuu hulgimurdudega, vasakpoolse alalõualuukeha murruga ning alalõualuuharude killunenud murdudega. Tegemist on eluohtlike tervisekahjustustega. Lisaks põhjustas Vadym Draguntsev tahtlikult I. M.ile mitteeluohtlikud tervisekahjustused: värsked nahaalused verevalumid ja nahamarrastused vasakul pool kaela ja turja piirkonnas ning värsked nahaalused verevalumid vasakul õlavarrel, mõlema küünarliigese sirutuspinnal, parema küünarliigese siseküljel ning paremal küünarvarrel. Oma tegevusega pani Vadym Draguntsev toime teise inimese tahtliku tapmise, s.o

§ 113lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtumenetlus Kohtuistungil tunnistas Vadym Draguntsev ennast süüdi, avaldas kahetsust tehtu üle, ütluste andmisest keeldus. Riigikohus on ühemõtteliselt märkinud otsuses nr 3-1-1-22-10, et kriminaalasjas kogutud tõendite ja 1 ülekuulatud isikute ütluste taasesitamine või refereerimine kohtuotsuses ei ole vajalik, kohus toob välja uuritud tõendid, millistele tugineb hinnangu andmisel. Kohtuistungil kuulati ära järgmised isikulised tõendiallikad: kannatanu J. R. ning tunnistajad A. M., O. S., N. V., O. K., kohtuarst- eksperdid Anu Adams, Ann Viitso ning eksperdid Katrin E. ja T. K.. Kohus uuris samuti kirjalikke tõendeid, mida analüüsib kohtuotsuse põhjenduses süüdistatava käitumisele karistusõiguslikku hinnangut andes. Kohtuotsuse põhjendused KrMS § 60 lg 1 kohaselt tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mis ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks; KrMS § 61 lg 1, 2 järgi ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ning kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Eelkõige tuleks lähtuda sellistest tõenditest, mis kajastavad sündmustikku reaalselt ja on salvestanud juhtunu asjaolud sõltumata kellegi subjektiivsest arvamusest või hinnangust. Ütluste tõelevastavuse otsustamisel tuleb lähtuda eelkõige tuvastatud faktidest. Oluline on ka hinnata ütlustes väljendatud asjaolude "elulist usutavust" ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus. Kohus peab tõendite hindamisel eelkõige lahendama küsimused, kas kõik kohtule esitatud tõendid on lubatavad, kas tõendite kogumisel on või ei ole rikutud menetlusnorme ning millised vastuolulistest ütlustest on usaldusväärsed. Kohtu hinnangul ei ole tõendite kogumise korda rikutud ning kohtule esitatud tõendid saab lugeda lubatavaks. Vaidlus puudub selles, et I. M.i surm saabus xxx aadressil xxx, s.o süüdistuses näidatud kuupäeval ja kohas ning I. M.ile tekitati järgmised eluohtlikud ja surma põhjustanud tervisekahjustused: -aju-kolju lahtine tömp trauma lahtise killunenud koljuluude murruga (koljuluude defektiga) vasakul pool oimuotsmiku-kiiru-kuklaluu piirkonnas koos vasaku kõrvalesta hävimise ning ulatusliku haavaga (naha ja pehmete kudede defektiga) vasakul pool oimu-kiiru-kukla piirkonnas ja näo välimises osas, koljupõhimiku hulgimurdudega, parempoolsete koljuõmbluste lahtiminekuga; kõvakelmerebenditega; vasaku oimusagara, vasaku kuklasagara alumise osa, vasaku väikeajupoolkera ja ajutüve vasaku poole lömastuse ning osaline väljumisega koljuõõnest, peaaju põrutuskolletega mõlemas kuklasagaras, vasakus otsmikusagaras ning paremas oimusagaras, verevalandusega ajuvatsakestesse, verevalumitega ajuripatsis ja mõlemas oimulihases, hulgaliste põrutushaavadega vasakul pool pea piirkonnas paikneva naha-ja pehmete kudede defekti servadel, vasakul pool kukla-kiiru piirkonnas juustega kaetud peanahal, paremal kõrvalestal ning mõlemal pool näol, nahaaluste verevalumitega näol ja juustega kaetud peanahal, nahakriimustuse ja nahamarrastustega vasakul põsel, ninaluude murruga, vasaku sarnaluu ja ülalõualuu hulgimurdudega, vasakpoolse alalõualuukeha murruga ning alalõualuuharude killunenud murdudega. Eelloetletud tervisekahjustused on kajastatud ekspertiisiaktis nr 20E-AOS0066/472 eksperdiarvamuse punktis 1 ning vastavalt arvamuse punktile 4 on punktis 1 loetletud surma põhjustanud pea piirkonna vigastused eluohtlikud tervisekahjustused. Eksperdiarvamuse punkti 3 kohaselt esinesid I. M.i laibal veel järgmised tömbi vägivalla toimel tekitatud vigastused: värsked nahaalused verevalumid ja nahamarrastused vasakul pool kaela ja turja piirkonnas ning värsked nahaalused verevalumid vasakul õlavarrel, mõlema küünarliigese sirutuspinnal, parema küünarliigese siseküljel ning paremal küünarvarrel. Eksperdiarvamuse punkt 4 kohaselt punktis 3 loetletud vigastused ei ole eluohtlikud tervisekahjustused. Vastavalt eksperdiarvamuse punktile 5 on arvamuse punktides 1 ja 3 loetletud vigastused tekitatud lühikest aega enne surma saabumist suhteliselt lühikese ajavahemiku vältel. Sündmuskohta, s.o elukohta xxx, Tallinn, on 28.09.2020 vaadeldud ning ei ole kahtlust, et I. M. tapeti nimetatud aadressil. Vastavalt sündmuskoha vaatlusprotokollile oli korteris hulgaliselt verekahtlast määrdumist või verekahtlase määrdumisega pritsmeid, nt ukseluku pinnal, uksest sisenemisel uksepiidal, uksepakul, esikus jalamatil, parketi pinnal, riietel, esiku seinal, peeglil ja laual, kupüüridel ja müntidel. Toa põrandal laiaulatuslik verekahtlane määrdumine, pritsmed, jalajäljed, verekahtlase määrdumise sees kolju-, aju ja koetükke. Verekahtlast määrdumist või verekahtlase määrdumisega 2 pritsmeid on näiteks ka toauksest sisenedes parempoolse seina peal, laes, voodiriietel, diivani taga oleva seina peal, diivanilaual, diivanvoodil. Toauksest sisse minnes vasakpoolse seina peal verekahtlase määrdumisega pritsmed poole seina ulatuses, pesukorvil verekahtlase määrdumisega pritsmed ja koetükid. Pesukorvist edasi on kolme sahtliga kummut, mille peal on televiisor, kummuti ja televiisori peal on verekahtlase määrdumisega pritsmed, samuti kirjutuslaual. Toa põrandal kummuti ees kõhuli asendis on meesterahva surnukeha, kellel on seljas sinist värvi T-särk, jalas tumesinist värvi püksid, mille peal musta värvi Oneill kirjadega vöö, jalas on musta värvi sokid, mille tallad on puhtad ja kuivad. Meesterahva riided on kaetud verekahtlase määrdumisega. Diivanilaua ja surnukeha pea vahelisel alal on toa põrandal maas verekahtlase määrdumisega elektroonikaseade Ericsson. Elektroonikaseadme käepidemelt võetud puuteproov, mis pakendati pappkarpi, suleti (pakend 5.1). 01.10.2020 on koostatud täiendav sündmuskoha vaatlusprotokoll, milles on välja toodud tuvastatud verejäljed, vereloik, tilkumisplekid, pritsmed, liikumisjäljed, ülekandumisjäljed, verejälgede sees tuvastati kolju-, aju ja koetükke. Vaidlus on tõusetunud selles, kas I. M.i surm võis saabuda süüdistuses näidatud kellaajal, s.o ajavahemikul 11.00 kuni 16.42. Vastavalt ekspertiisiakti nr 20E-AOS0066/472 eksperdiarvamusele (p 2) võis surm saabuda orienteeruvalt 6-9

§ 113lg 1 koosseisule, s.o teise inimese tapmisele.

Kaitsja hinnangul seisab käesoleva asja keskel peamine küsimus aga selles, kas tegemist oli provotseeritud tapmisega

§ 115kontekstis.

Provotseeritud tapmise kui tapmise kergem koosseis on sätestatud

§-s 115 ning nimetatud säte näeb ette vastutuse tapmise eest, kui see on toime pandud äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis, mille on põhjustanud kannatanupoolne vägivald või solvamine tapja või tema lähedase isiku suhtes. 6 Riigikohus on selgitanud, et süüteokoosseisu kandvaks mõtteks on lähtekoht, et tagajärje (surma) kutsub enda õigusvastase käitumisega esile kannatanu. Tapmine on reaktsioon varasemale kehalisele (vägivald) või vaimsele (solvamine) haavamisele. Seega ei välista

§ 115

kohaldamist ka asjaolu, kui isiku liikumapanevaks jõuks oli nt kättemaksumotiiv, mida võivad täiendada (kuid ei pea täiendama) meeleheide, enda väljapääsmatu olukorra tunnetamine vms. /…/

§ 115

objektiivse külje jaatamiseks on vaja tuvastada põhjuslik seos erutusseisundi ja kannatanu (provotseeriva) käitumise vahel. Provokatsioon võib olla ka pikaajaline või süstemaatiline ning seda tuleb käsitada üksikutest vägivalla- või solvamistegudest koosneva tervikteona, s.t kannatanu käitumisele tuleb terviksituatsiooni silmas pidades anda üldhinnang (3-1-1-1-15 p 11.1). Vastavalt Riigikohtu selgitustele ei saa ka alkoholijoobeseisund iseenesest

§-s 115 nimetatud erutusseisundit välistada, vaid võib teatud juhtudel selle tekkimise tõenäosust isegi suurendada (RKKKO 3-1-1-10-13 p 10.1). Vastavalt indikaatorvahendi kasutamise protokollidele allutati Vadym Draguntsev alkoholijoobe kontrollile ning 28.09.2020 kell 16:59 oli indikaatorvahendi reaktsiooni näit 1,27 mg/l kohta ning 28.09.2020 kell 18:17 oli indikaatorvahendi reaktsiooni näit 1,15 mg/l kohta. Ekspertiisiaktis nr 20E-AOS0066/472 punktis 14 antud arvamuses on välja toodud, et toksikoloogiauuringul leiti I. M.i laiba verest 3,69 mg/g ja uriinist 3,51 mg/g etanooli. Järelikult tuleb antud asjas kindlaks teha, kas kriminaalasja tehioludele tuginevalt saab jaatada Vadym Draguntsevil esinevat hingelise erutuse seisundit tapmise ajal, st kas ta võis kuriteo toime panna I. M.ist lähtunud vägivalla või solvamise mõju all või pani Vadym Draguntsev toime teise inimese tapmise, mis leidis aset ühise alkoholijoomise käigus. Kaitsja hinnangul ei olnud I. M.i elu vastavalt esitatud tõenditele lihtne, kuna suurem osa I. M.i palgast läks alimentideks ja kohtutäiturile, I. M.i võlg ulatus kahekümne viie tuhandeni, ta vallandati töölt ning selle tagajärjel võeti temalt ära tehnikavahendid, ei saanud kolm ööd järjest magada ning ta püüdis stressi leevendada alkoholiga, tapmise momendiks oli I. M. 16 tundi järjest vahetanud vihaseid ja solvavaid sõnumeid oma tüdruksõbra N. V.iga, kes otsustas I. M.i maha jätta. Kaitsja hinnangul oli I. M. seisundis, milles solvas ka kõrval olnud Vadym Draguntsevit ning hingeline erutus on ainuke loogiline põhjus, miks Draguntsev võis I. M.i tappa. Kaitsja hüpotees oli, et tugevalt tuntav tänamatuse tunne provotseeris Draguntsevis hingelise erutusseisundi, mis omakorda viis tapmiseni. Kohus möönab, et kohtuistungil üle kuulatud kannatanu J. R. ning tunnistajate A. M.i ja N. V.i ütluste põhjal saab jaatada I. M.i alkoholiprobleeme ning keerulist elujärku (võlg, töö kaotus, magamatus, suhteprobleemid) nagu osundas kaitsja. Kannatanu J. R. (I. M.i endine abikaasa) ütluste kohaselt on ta I. M.iga koos elanud 23 aastat. Selgitas, et läksid lahku I. M.i joomise pärast, tugevamad alkoholiprobleemid tekkisid M.il 5 aastat tagasi, umbes

1. I. proovis ka alkoholist vabaneda, esimesena tegi süste Wismaris, siis oli kodeerimine ja ampull, tema meelest oli kodeerimine 2020 maikuus. Kui I. kuritarvitas alkoholi, olid suhted halvad, riidlesid. I. vallandati üks nädal enne surma. I. tunnistas, et tal on võlad, et tal on vaja 20 00025 000 eurot, ei rääkinud, mis võlad need on. Tunnistaja A. M.i (I. M.i vend) ütluste kohaselt nägi ta I. M.it viimati 27.09.2020, käis õhtul nende juures. I.i seisund oli normaalne, oli kaine ja positiivselt meelestatud, vigastusi ei olnud. Hiljuti enne surma lõpetati I.i leping Ericsonis. Vend hakkas alkoholi tarvitama peale ema surma 2015, võis tarvitada 2-3 päeva nädalas. Tunnistaja N. V.i ütluste kohaselt elas ta I. M.iga 1 aasta enne viimase surma koos, elasid tema juures, kuid I. M. üüris ka korterit xxx teel, I. ei tahtnud sellest loobuda. Kui riidlesid, elas I. xxx teel, riidlesid tõsiselt, kui I. võttis napsu, septembris läksid riidu. Viimane kontakt oli läbi kirjavahetuse, 28.09.2020 kirjutas I., et oli 2 minutit kaklust. I. vallandati, arvab, et vallandamine võis olla seotud tema alkoholi probleemiga. I.i suurem osa palgast läks alimentideks ja kohtutäiturile, I. on rääkinud, et tal oli laen. Tahtis I. M. maha jätta, ütles I.ile, et ta on rikkunud oma abikaasa elu. Kirjavahetuses I. M. solvas teda võib-olla natuke, I. 7 kasutas roppe sõnu, I. võis joobeseisundis solvata. Ta ise kirjutas I.ile halba, kritiseeris tema alkoholismi, solvas teda, nimetas I.it joodikuks, koletiseks, kuna oli kuri. I. on talle kirjutanud, et ei saa öösiti magada. Samas ei kirjeldanud ei eelviidatud kannatanu ega tunnistajad I. M.it kui agressiivset isikut ning nende ütlustest ei nähtu, et I. M. ja Vadym Draguntsev ei oleks omavahel läbi saanud. Kannatanu J. R. tõi küll välja, et kui I. M. oli väga purjus, siis ta võis olla ka mitteadekvaatne, mis väljendus SMSdes, kuid tõi ka välja, et I.ile ei meeldinud kakelda. Vadym oli sõber, tegi neile remonti, kaitses I.it tema eest. Otseseid konflikte Vadymiga I.il ei olnud. Tunnistaja A. M.i ütluste kohaselt kui I. M. oli alkoholi tarvitanud, muutus ta lõbusaks, agressiivsust ei olnud, vähemalt temaga suheldes ei olnud ja ka ümbruskonnas ei ole kuulnud sellist asja. I. M.il ei ole elu jooksul vägivaldseid konflikte olnud. Ei ole kunagi näinud I. M.it kaklemas. On näinud venda paar korda tugevas alkoholijoobes, siis on vend olnud ilma agressioonita, vend on rääkinud, et käib jalutamas, ennast tuulutamas. Ei tea, et vend oleks alkoholijoobes teisi isikuid solvanud. Nii palju kui tema aru saab, olid I.i ja Vadymi suhted normaalsed, sõbralikud, teab seda venna käest. Ka tunnistaja N. V.i ütluste kohaselt ei ole I. M. tema suhtes kunagi vägivaldne olnud ning I. M.i käitumine joobeseisundis oli tavaline, mitte midagi halba. I. ja Vadym said hästi läbi. Lähtudes eelviidatud isikute ütlustest puudub kohtu hinnangul igasugune seos I. M.i keerulise elujärje ja V. Draguntsevi poolt toime pandu vahel. Asjaolu, et V. Draguntsev võis I. M.it tema elu ajal aidata, nagu väitsid kannatanu J. R. ja tunnistajad A. M. ja N. V., ei osunda kuidagi kaitsja poolt osundatud tänamatusele I. M.i poolt. Kohus arvestab, et tunnistajate ütluste kohaselt elas mõned päevad-nädalad V. Draguntsev töölt tulles I. M.i juures, tarvitati koos alkoholi. V. Draguntsev kirjeldas ka ise 29.09.2020 kahtlustatavana ütlusi andes, kuidas 15 või 16.09.2020 saabus Soomest ja läks I.i juurde, elas I.i juures kuni 28.09.
2. Tema ütlustest nähtuvalt oli tal kergem elada I. juures kui ema juures, sai I.i juures olla omaette. Seega on loogiline, et ta aitas I. M.il üüri maksta, süüa osta vms, kuna see oli eelkõige kasulik temale endale. Samuti ostis Draguntsev 29.09.2020 ütluste kohaselt alkoholi, mida koos tarbiti. Seega oli I. M.i elukoht V. Draguntsevi jaoks tegelikult koht, kus ta sai segamatult igapäevaselt alkoholi tarbida. Rääkida seejuures V. Draguntsevist kui isikust, keda I. M. enda kasuks ära kasutas ning kes nägi I. M.is rahalistes raskustes olevat ja abi vajavat isikut, on äärmiselt meelevaldne. Seega ei ole ka eluliselt usutav, et D. Draguntsev tundis I. M.i tegevuse või ütluste tõttu tänamatust, mis tõi kaasa väidetava hingelise trauma. I. M.i ja N. V.i vahel aset leidnud kirjavahetus alates 27.09.2020 kell 20:31 kuni 28.09.2020 kell 13:06 on esitatud ka kohtule. Kohtu hinnangul nähtub esitatud kirjavahetusest küll vastastikune solvamine I. M.i ja N. V.i vahel, kuid puuduvad mistahes viited sellele, et I. M. oleks kirjutamise ajal solvanud ka Vadym Draguntsevit. Viimasena kell 13:04 I. M.i poolt kirjutatud read 2 minutit kaklust ning Vadym Draguntsevil tuvastatud vasaku põsesarna peal kollakat/rohekat värvi hematoom ning vasakul pool oimukohal lillakat värvi laik vastavalt 28.09.2020 koostatud isiku läbivaatuse protokollile ei välista iseenesest I. M.i ja Vadym Draguntsevi vahel aset leidnud kaklust, kuid nimetatu ei osunda kuidagi sellele, et I. M. võis V. Draguntsevit solvata või esimesena rünnata, nagu osundas kaitsja. Sõnaline solvang ei võrdu automaatselt füüsilise agressiivsusega või sooviga kakelda. Nii J. R. kui A. M. kinnitasid, et kui I. oli purjus, siis käis ta jalutamas, mitte ei alustanud füüsilist rünnakut. Kohtul ei ole alust sellesisulistes ütlustes kahelda ning seda vaatamata sellele, et tegemist on I.i lähedastega. Siinjuures arvestab kohus ka I. M.i mittelähikondse, s.o samas trepikojas elava tunnistaja O. K. ütlustega. Ilmselgelt juhul, kui I. M. oleks agressiivse käitumismustriga, ei oleks selline käitumine jäänud märkamata ka samas trepikojas elavale O. K.le, kes andis tunnistajana ütlusi, mille kohaselt oli naabriks rahulik ja heatahtlik meesterahvas, on näinud naabrit ka joobes, siis ta oli rahulik, naaber oli vaikne kodune alkohoolik, tal ei olnud kunagi lärmakat seltskonda, muusikat, kõik on tulnud ja istunud lihtsalt vaikselt ja rahulikult napsu võtnud. Kuigi O. K. ei osanud öelda naabri nime, siis vastavalt 29.09.2020 äratundmiseks esitamise protokollile tundis O. K. kui eelviidatud naabris ära I. M.i. 8 Kuigi J. R. tõi ka välja, et I. M. on teda tõuganud, kui ta on I.il takistanud välisust avamast ja jooma minemast, ei rääkinud ta I. M.ist kui pahatahtlikust, vägivaldsest või äkilisest isikust. Ometi on ta I. M.iga koos elanud 23 aastat ning juhul, kui I. M.ile oleksid eelkirjeldatud iseloomujooned omased, ei oleks see talle kindlasti märkamata jäänud. Asjaolu, et I. M. võis teinekord tulla koju sinikatega, nagu väitis J. R., ei osunda seegi I. M.i agressiivsusele. Teatavasti võivad sinikad tekkida ka kukkumisest, mis on omane alkoholijoobes isikule. Isegi juhul, kui I. M. osales kaklustes, puuduvad sellised andmed, mis osundaksid talle kui kakluse initsiaatorile ning seega võimalusele, et kakluse algatajaks oli I. M.. Kakluses osalemine ei tähenda, et see oleks kõikidele osalejatele meelepärane tegevus ning on usutav, et enamasti satub isik kaklusesse enda tahtevastaselt. Õige on ka prokuröri tähelepanek, et J. R. ütluste kohaselt võis hoopis Draguntsev muutuda agressiivseks. Nii kirjeldas J. R., kuidas ükskord oli I. Vadymi juures ja tarvitasid alkoholi, tema ei tahtnud, et I. sellises seisundis koju tuleks ning siis oli Vadym natuke agressiivne tema vastu, Vadym hakkas teda korterist välja lükkama, Vadym kaitses I.it, kui hea I. oli ja kui halb tema on. Siinjuures on oluline, et ka Vadym Draguntsev ise kahtlustatavana ütlusi andes ei osundanud I. M.ile kui teda solvanud või rünnanud isikule. Järgmisel päeval pärast sündmust, s.o 29.09.2020 ütlusi andes avaldas V. Draguntsev, et tal ei ole I.iga kunagi ühtegi tüli ega vaidlust olnud, alati on hästi läbi saanud. Samuti kirjeldas Draguntsev, kuidas 27.09.2020 kell 21:00 oli I. kodus, jõid koos 0,5-liitrise brändi ära, tüli ja vaidlust neil ei olnud, I.ile meeldis, et ta oli söögi teinud, sõid, jõid ja arutasid erinevaid probleeme. Edasi kirjeldas V. Draguntsev piisavalt üksikasjalikult 28.09.2020 aset leidnud sündmusi kuni ajani, mil palus I.il kurgid lõigata, järgmine hetk, mida mäletab, oli ärkamine ja nägi I.i keha maas lamavat, verd. Päevasündmuste kirjeldamisel ei maini Draguntev kordagi, et I. M. oleks teda solvanud. Vastupidi, Draguntsev annab ütlusi, et ka sellel päeval ei olnud tal I.iga ühtegi tüli ega riidu. Ka 22.10.2020 kahtlustatavana antud ütlustes ta tüli ega kaklust I.iga ei maini, küll aga kirjeldab ta, et olid I.iga lõbusas meeleolus ja neil oli tore, mitte kunagi ei ole neil füüsilist vägivalda I.iga olnud. Seda, et I. M. oli sündmuse algusest peale kannatavaks osapooleks, kinnitab ka 19.10.2020 asitõendi vaatlusprotokoll, kus vaadeldavaks objektiks on I. M.ilt lahkamise käigus ära võetud sokid, aluspüksid, tumesinist värvi püksid ja vöö. Nimelt on musta värvi sokid kuivad, soki tallad on kaetud tolmuga. Seega on loogiline, arvestades eespool viidatud sündmuskoha vaatlusprotokollides kajastatud hulgalisi verejälgi, et I. M. korteris ei liikunud, oli ühes kohas kuni enda surma saabumiseni ning Vadym Draguntsevit ta kuidagi ei ohustanud. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul ka igasugune alus kahelda kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi aktis nr 3/5 punktis 15 toodud arvamuses, mille kohaselt Vadym Draguntsevile inkrimineeritava teo toimepanemise ajal 28.09.2020 ei esinenud Vadym Draguntsevil sellist emotsionaalset seisundit, mis oleks olulisel määral mõjutanud tema võimet ümbrusest ja oma tegude iseloomust, sh nende sotsiaalsest tähendusest arusaamiseks ning sihipäraseks arutlemiseks ja käitumiseks. Vadym Draguntsev oli alkohoolse intoksikatsiooni seisundis (tüsistusteta joobeseisund; F10.0). Käitumise impulsiivsus, kõrgenenud agressiivsus ja alanenud kriitikavõime oma tegude võimalike kaugtagajärgede suhtes on joobeseisundile iseloomulikud väärkohastumuslikud käitumismuutused. Eksperdiarvamust selgitasid kohtuistungil eksperdid K. E. ja T. K.. K. E. avaldas, et selle ekspertiisiakti koostamisel neil lahkarvamusi ei tekkinud, jääb ekspertiisiaktis toodud järelduste juurde. Selgitas, et sellised joobes vägivalla teod on õige tavalised, üldteada on see, et joove mõjutab sellisel moel inimese käitumist, et ta muutub agressiivsemaks ja ei mõtle üldtagajärgedele. Analüüsisid V. Draguntsevi seisundit nende mälestuste ajal, mida ta mäletas ja sellest ajast peale, kui ta uuesti oma mälestusi esitas ja siis sellest ajast, kui ta kinni peeti. Eelnevalt ja järgnevalt ei esinenud ega midagi psühhoosile ei viidanud. Psühhoos ei kulge nii, et üks hetk tekib ja teine hetk kaob. Kui Draguntsev helistas päästeametisse, siis ta oli igati orienteeritud, ta ütles oma isikukoodi, nime ja 9 aadressi. Järelikult nende uuritaval psühhoosi sel ajavahemikul, mida ta väidab õhtul mäletavat, ei esinenud. Draguntsev oli igati adekvaatne, asjalik, vastas sisukohaselt küsimustele, tundis kurbust, et ta oma sõbraga niimoodi käitus. Draguntsevil ei esinenud psüühikahäireid. Arvestades seda, milline oli Draguntsevi seisund enne ja peale tapmist, ei esinenud tal hingelise erutuse nähte. Kahtlemata joobes inimene on agressiivsem ja tundlikum, aga ekspert ei arva, et Draguntsevil oleks esinenud mingisugust häiret, mis oleks teda piiranud. T. K. avaldas, et jääb ekspertiisiaktis toodud järelduste juurde. Selgitas, et Draguntsevil ei esinenud psühhootilist seisundit. Psühhootiline häire on kvalitatiivselt teine seisund kui alkoholijoove. Psühhoosi seisund ei lähe eales sellisel moel üle, et see lihtsalt tuleb ja siis on järsku lõppenud. Psühhoosi seisundi välistab see, et Draguntsevi käitumine oli täiesti asjakohane, täiesti teadvusel ilma psühhoosi nähtudeta, mida me näeme sellest ajast alates, kui ta juba helistas Häirekeskusesse. Draguntsev kirjeldab oma seisundit mõne aja jooksul enne Häirekeskusesse helistamist ning sellest ajast, kui tal on mälestused olemas, on mälestused terviklikud. Saab aru, mis ümberringi on, teeb loogilised järeldused, mis võis juhtuda, kuidas asjakohaselt ja plaanipäraselt edasi käituda. Juhul, kui alkoholijoove tüsistub mingi häirega, siis see on selline ajupatoloogia, mis ei lähe sellisel moel üle. Välistatud on see, et 5 minutit olid psühhoosi nähud ja siis oli täiesti kadunud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Vadym Draguntsevi tegevus süüdistuses näidatud ajal ja kohas on õigesti kvalifitseeritud ning see vastab

§ 113lg 1 objektiivsele koosseisule.

Kriminaalasjas kogutud tõendid ei kinnita Vadym Draguntsevil esinevat hingelise erutuse seisundit I. M.i tapmise ajal. Tegemist oli alkoholijoobes aset leidnud teoga ning nagu selgitas ekspert K. E., on sellised joobes vägivalla teod õige tavalised ning üldteada on see, et joove mõjutab sellisel moel inimese käitumist, et ta muutub agressiivsemaks ja ei mõtle üldtagajärgedele. Lähtudes I. M.il tuvastatud eluohtlike tervisekahjustuste ulatusest ning nende tekkepõhjustest (V. Draguntsev lõi korduvalt käte, jalgade ja menetluse käigus täpselt tuvastamata esemega pea, näo, kaela, ülakeha ja jäsemete piirkonda seni, kuni I. M.i koljusse tekkis süvend) ei kahtle kohus, et V. Draguntsev pani I. M.i tapmise toime tahtlikult. Erinevalt prokurörist on kohus aga seisukohal, et tegemist on otsese tahtlusega, mitte kavatsetult toime pandud teoga. Lähtudes kohtus tuvastatust, et V. Draguntsevi ja I. M.i läbisaamine oli hea ning nende vahel suuremaid tülisid ei olnud, puudub kohtul veendumus, et I. M.i surm oleks olnud V. Draguntsevi eesmärk. Lüües aga I. M.it valimatult ja korduvalt elutähtsatesse organitesse, sealhulgas pähe, kuni I. M.i koljusse tekkis süvend, sai V. Draguntsev lähtuvalt enda elukogemusest ja arusaamisvõimest kindlasti aru, et I. M.i surm on tema teo vältimatu tagajärg, st ta teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahtis või vähemalt möönas seda. Puuduvad ka tõendid selle kohta, et V. Draguntsev oleks lootnud võimalikku tagajärge vältida. V. Draguntsev helistas küll Häirekeskuses, kuid mitte koheselt pärast toimepandut. Häirekeskusse helistades oli V. Draguntsev juba teadlik kannatanu surmast ning selline süüdistatava teojärgne käitumine ei osunda samuti sellele, et V. Draguntsev oleks lootnud tagajärje mittesaabumist. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kohtus uuritud tõendite pinnalt on kinnitamist leidnud, et süüdistatav Vadym Draguntsev pani toime talle inkrimineeritud kuriteo, s.o

§ 113lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistatava tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.

§ 36

kohaselt ei välista ka tahtlikult või ettevaatamatusest põhjustatud joobeseisund süüd. Karistuse mõistmine

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-1810 11, p 8.1). Samuti võivad süü suurust iseloomustada koosseisupärase käitumise süstemaatilisus, tagajärje raskus, samuti kannatanu isik ja tema käitumine teo toimepanemise ajal (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-76-12, p 7). Süüdistatav Vadym Draguntsev pani toime

§ 113

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

§ 113

lõike 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on seadusandja näinud ainsa karistusliigina ette vangistuse 6-15 aastat. Karistuse keskmiseks määraks on seega 10 aastat ja 6 kuud. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (RKKKo 3-1-1-58-13 p 7). Vadym Draguntsevi süü suuruse hindamisel kohus arvestab, et süüdistatava teo olemus, s.o kannatanu suhtes tarvitatud vägivalla intensiivsus (löökide rohkus) ning ulatuslikud tervisekahjustused annaksid piisava aluse mõista karistuse sanktsiooni keskmisest määrast kõrgemal. Seda enam, et kohtus tuvastatu kohaselt I. M. vastupanu ei osutanud ning oli täielikult V. Draguntsevi meelevallas. Arvestades aga karistust kergendavaid asjaolusid, s.o kahju vabatahtlikku hüvitamist V. Draguntsevi poolt ja tema puhtsüdamlikku kahetsust ning raskendavate asjaolude puudumist, leiab kohus, et süüdistatavale on võimalik mõista karistus alla sanktsiooni keskmist määra, s.o 9 aastat ja 6 kuud vangistust. Siinjuures peab kohus arvestama, et tegemist ei olnud kavatsetult toime pandud kuriteoga ning Vadym Draguntsev on varem kriminaalkorras karistamata isik. Seega vastab nimetatud karistus isiku süü suurusele, arvestab õiguskorra kaitsmise huve ning on kooskõlas karistuse üld- ja eripreventiivsete eesmärkidega. On oluline, et Vadym Draguntsev mõistaks oma käitumise ohtlikkust ja tagajärgi ning kannaks ka tehtu eest vastutust. Mõistetud karistus annab ühiskonnale selge signaali, et inimelu tuleb väärtustada ning alkoholi kuritarvitamine ei vähenda toimepandud teo tagajärgi või vastutuse ulatust, igale kuriteole järgneb sellele vastav karistus.

§ 68

lg 1 kohaselt eelvangistus, kaasa arvatud väljaandmis- ja loovutamisvahistuses viibitud aeg, arvatakse karistusaja hulka. Vastavalt isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollile peeti Vadym Draguntsev kinni 28.09.2020 kell 16:52, vahistati Harju Maakohtu 30.09.2020 kohtumääruse alusel. Seega tuleb Vadym Draguntsevi suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni ning arvates eelvangistuse karistusaja hulka, tuleb ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmise alguseks lugeda 28.09.

1. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 9, 10 kohaselt: ekspertiisitasu, määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses, süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest ning Lukuabi arve summas 95 eurot. Esmalt analüüsib kohus, millises ulatuses kuuluvad süüdistatavalt väljamõistmisele ekspertiisitasud ning seejärel annab hinnangu kaitsjatasude osas. Käesolevas kriminaalasjas on teostatud surnu kohtuarstlik ekspertiis maksumusega 461 eurot, DNAekspertiis maksumusega 1482 eurot ja kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiis maksumusega kokku 760 eurot. Süüdistatavalt tuleb täies ulatuses välja mõista surnu kohtuarstlik ekspertiis maksumusega 461 eurot ja kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiis maksumusega 760 eurot. DNA-ekspertiisiakti 20E-GE1081 alusel kuulub süüdistatavalt Vadym Draguntsevilt väljamõistmisele 741 eurot. Seda põhjusel, et ekspertiisiaktist nähtuvalt oli ekspertiisiobjekte 13 ning 13 x 57 on
2. Kohtuekspertiisiseaduse § 273 kohaselt on DNA-ekspertiisi hind ühe analüüsiobjekti kohta 57 eurot. DNA-ekspertiisitasude väljamõistmisel süüdistatavatelt arvestab kohus lisaks nende 11 asjakohasusele ka Riigikohtu lahendis 3-1-1-120-12 p-s 6.2 väljendatud seisukohta, mille kohaselt kohtuekspertiisiseadus ei sisalda ei ekspertiisiobjekti ega analüüsiobjekti mõistet, aga seaduse süstemaatilise tõlgendamise pinnalt saab öelda, et mõlema termini all on silmas peetud objekte, mis on eksperdile ekspertiisi teostamiseks üle antud. Seejuures ei sõltu ekspertiisi hind asjaolust, mitme inimese DNA-proove analüüsiobjektilt leida üritatakse või milline summa ekspertiisi tegemiseks tegelikult kulutatakse. Seega sõltub DNA-ekspertiisi eest väljamõistetav summa ekspertiisiobjektide arvust. Seega süüdistatavalt KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel välja mõistetav ekspertiisitasu kogusumma on 1962 eurot ning ülejäänud DNA-ekspertiisiakti summas 741 eurot jätab kohus riigi kanda. Vadym Draguntsevile on kohtueelses menetluses osutanud õigusabi määratud korras kaitsja, kelle poolt esitatud tasutaotlusi on rahuldatud kokku 356,40 euro ulatuses. Arvestades kaitsja poolt avaldatut, et menetluskulude hüvitamine käiks süüdistatavale üle jõu, peab kohus põhjendatuks jätta nimetatud summa riigi kanda. Samuti jätab kohus riigi kanda Lukuabi arve summas 95 eurot. Kohus arvestab, et Vadym Draguntsev viibib vangistuses, kus sissetulekute suurus on teadmata. Lisaks tuleb süüdistatavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 ja 179 lg 1 p 1 alusel välja mõista riigituludesse esimese astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 1460 eurot. Arvestades süüdistatava viibimist vangistuses leiab kohus, et menetluskulud kogusummas 3422 eurot võib KrMS 180 lg 3 alusel tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Kohus leiab, et kõik CD ja DVD-plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, tuleb kohtuotsuse jõustumisel jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Asitõendid, mis asuvad Rahumäe tee 6/1 Tallinn asitõendite hoidlas - verekahtlase määrdumisega riided ja elektroonikaseade, ostutšekid, joogipits, kaks sigaretipakki ja sigaretikonid, küünealuste kaaped, kolm plekkpurki, proovid riietelt, riided, jala papillaarkurrustiku jäljed – tuleb kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud hävitada. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS §§ 175, 179, 180, 309 lg 3, 315, 318, 319 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Vadym Draguntsev

§ 113

lg 1 järgi ja mõista talle põhikaristuseks vangistus 9 (üheksa) aastat ja 6 (kuus) kuud. Tõkend – vahistamine Vadym Draguntsevi suhtes – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, arvates

§ 68lg 1 alusel eelvangistus karistusaja hulka, on karistuse kandmise alguseks 28.09.2020.a. Kr

MS § 175 lg 1 p 3,9 ning § 180 lg 1 alusel välja mõista Vadym Draguntsevilt riigieelarve tuludesse menetluskulud: ekspertiisitasu kogusummas (461+741+760) 1962 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1460 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda ekspertiisitasu summas 741 eurot, kohtueelses menetluses määratud kaitsjale makstud tasu kogusummas 356,40 eurot ja Lukuabi arve summas 95 eurot. Menetluskulud kogusummas 3422 eurot võib tasuda ositi 12 kuu jooksul (igakuiselt vähemalt 285 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, või EE401700017002872300 Luminor Pank. Maksekorraldusele on kohustuslik märkida viitenumber 99921700022685. 12 Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid kohtuotsuse jõustumisel: - kõik CD ja DVD-plaadid, mis asuvad kriminaaltoimiku juures - jätta kriminaaltoimiku juurde; - Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas asuvad verekahtlase määrdumisega riided ja elektroonikaseade, ostutšekid, joogipits, kaks sigaretipakki ja sigaretikonid, küünealuste kaaped, kolm plekkpurki, proovid riietelt, riided, jala papillaarkurrustiku jäljed – hävitada. Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni, teatades Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega ning vahistatud süüdistataval või tema kaitsjal kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast 15 päeva jooksul. Kohtuotsuse resolutiivosa kuulutati 19.05.2021.a. Kui on esitatud apellatsiooniteade, siis kohtuotsus tervikuna koostatakse ja see on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav 30.06.2021.a. Kohtunik Rahvakohtunikud (Digiallkirjastatud) 13