← Eesti

2-18-7904/131

KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vahur-Peeter Liin, Villem Lapimaa ja Ande Tänav Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 6. mai 2021.

§ 1045lg 1 p-de 7 ja 8 alusel.

Kostja I võõrandas kostjale II Staadioni tn 8 kinnistu, et vältida kohustuse täitmist hageja ees. Kinnistu võõrandamise järel ei ole kostjal I enam vara, mille arvel hageja nõuet täita. Seega vastutab kostja III hageja ees VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel. Lisaks andis kostja III kostja I seadusliku esindajana

  1. augusti 2015 müügilepingu p 2.1.4 järgi kinnituse, et kinnistu ei ole koormatud ühegi lepingus nimetamata kolmanda isiku õigusega. Arvestades
  2. aprilli 2010 lepingust tulenevat hageja õigust omandada korteriomand ja parkimiskohad, on selline kinnitus vale. Kostja III on sellise valekinnituse andnud teadlikult, kuna
  3. aprilli 2010 lepingu allkirjastas kostja III kostja I nimel isiklikult. Sama teadliku valekinnituse on kostja III andnud jagunemislepingus. Sellise tegevusega on kostja III rikkunud ka seadusest tulenevat keeldu teostada oma õigusi eesmärgiga tekitada teisele isikule kahju (tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 134 lg 2). Nimetatud keeld kaitseb hagejat. Seega vastutab kostja III hageja ees ka VÕS §

§ 1045lg 1 p 7 järgi.

1.

  1. Kui kostjad ei oleks rikkunud korteriomandi ja parkimiskohtade võõrandamise kohustust, oleks hageja omandanud hiljemalt
  2. a aprillis büroopinna ja 3 parkimiskohta ning alates sellest ajast ei olnud vajadust teha enam kulutusi kontoriruumi üürimisele. Hageja kahju suuruseks on korteriomandi ja 3 parkimiskoha väärtus. Kuna vaidlusalusel kinnistul ei ole ehitust alustatud, lähtus hageja kahju hüvitise suuruse kindlaksmääramisel nelja võrreldava kontoripinna keskmisest ruutmeetrihinnast 2451,32 eurot ning parkimiskoha hinna määramisel naaberkinnistu parkimiskoha hinnast 13 000 eurot. Lepinguga lubatud korteriomandist ja parkimiskohtadest ilmajäämisega on hagejale tekitatud kahju 406 698 eurot koos käibemaksuga (2451,32×150+3×13 000). Kuna hagejal on võimalik tagasi saada 3% käibemaksust, on lõplik kahju suurus seoses korteriomandist ja parkimiskohtadest ilmajäämisega 404 664,51 eurot. Hageja kahjuks on ka üürikulu, mida ta on kandnud alates 3

(10)
  1. a maist kuni hagi esitamiseni ja edasiulatuvalt kuni kokkulepitud korteriomandi üleandmiseni. Hageja kantud üürikulu on hagi esitamise seisuga 10 793,52 eurot. Seega on hageja sissenõutavaks muutunud kahju kokku 415 458,03 eurot (404 664,51+10 793,52). Hageja palub kostjatelt välja mõista tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 369 alusel büroopinna üürimise kulu 825,03 eurot alates hagi esitamises kuni korteriomandi üleandmiseni hagejale 404 664,51 euro tasumiseni, mille eest on hagejal võimalik endale soetada uus kontoripind ning seejärel üürileping lõpetada. Kostjate vastuväited
  2. Kostjad vaidlesid hagile vastu. Hageja oli
  3. a erastamas kinnistut Kesktee 29 // Salu tee 2, Tallinn, kuid hageja oli sellel ajal majanduslikes raskustes. Hageja (juhatuse liikme Z kaudu) pakkus kostjale III ja tema äripartnerile O-le seda maatükki müüa. Hageja kinnitas, et kinnistamisel saab maatüki sihtotstarbeks „ärimaa“, mistõttu leppisid osapooled suuliselt kokku, et hageja võõrandab Kesktee 29 // Salu tee 2 kinnistu kostjale III ja O-le 2 800 000 krooni eest pärast selle kinnistamist. Kuivõrd erastamise menetlus venis ja hageja majandusraskused süvenesid, palus hageja kostjal III ja O-l kinnistu eest enne müüki osaliselt tasuda. O tasus hagejale kinnistu müügi ootuses enne kinnistu erastamismenetluse lõppu kolme maksega kokku 1 000 000 krooni. Rahalised vahendid andis Ole selleks kostja III esindatav äriühing OÜ Avanex. Tallinna Linnavalitsuse
  4. märtsi
  5. a korraldusega otsustati kinnistu erastada, kuid kinnistu sihtotstarbeks määrati „üldkasutatav maa“. Kostja III teavitas sellest asjaolust teada saades
  6. a aprillis võis mais hagejat soovist kinnistu ostust loobuda ja 1 000 000 krooni tagasi saada. Hageja teatas kostjale III, et tal puudub võimalus raha tagasi maksta ning ta soovis kinnistu müügitehingu varem kokku lepitud hinnaga 2 800 000 krooni lõpuni viia. Samaks ajaks oli sõlmitud
  7. aprilli
  8. a notariaalne kokkuleppe, mille p 6.1.3 järgi kohustus kostja I kahe aasta jooksul pärast Staadioni tn 8 kinnistu suhtes detailplaneeringu kehtestamist ja ehitusloa väljastamist hagejale tasuta võõrandama büroohoone korteriomanditeks jagamise tulemusel tekkiva korteriomandi üldpinnaga 150 m2 ja 3 parkimiskohta. Hageja (juhatuse liikme Z kaudu) ja kostja III leppisid suuliselt kokku, et kostja III omandab 2 800 000 krooni eest Kesktee 29 // Salu tee 2, Tallinn kinnistu ning selle vastu loobub hageja müügilepingu p 6.1.3 järgse kohustuse täitmise nõudest. Pooled hindasid vastastikuseid sooritusi samaväärseteks. Seega eeldas kostja III heauskselt, et müügilepingus ettenähtud kostja I kohustus seoses Staadioni tn 8 kinnistuga on lõppenud. Kuigi juriidiliselt olnuks korrektne suuline kokkulepe vormistada notariaalse lepinguna, jäi see sõlmimata, sest oli välja kujunenud vastastikune usaldus. Kuivõrd hagejal ei ole müügilepingu p 6.1.3 tulenevat kehtivat nõuet, siis on alusetud ka kõik kahju hüvitamise nõuded ning viivisenõue. 2.
  9. Kui kohtu arvates on kahju hüvitamise nõude alused olemas, siis hageja märgitud kahjuhüvitis ei ole olulises osas põhjendatud. Hageja on kohtule esitatud kinnistute hindasid ebaõigesti kajastanud. Hageja väitel on kinnistute hinnad müügikuulutustes märgitud ilma käibemaksuta, mistõttu on hageja ise kinnistute hindadele juurde lisanud käibemaksu. Samas ei saa hageja kahjuhüvitisena käibemaksu osa nõuda, kuna hageja on käibemaksukohustuslane. Sama on olukord ka parkimiskohtadega. 2.
  10. Hagi esitamine kostja III vastu on alusetu. Kostjal III kui kostja I juhatuse liikmel ei olnud isiklikku kohustust tagada kostja I kohustuste täitmine hageja ees. Ühtlasi ei ole hageja tuginenud ühelegi konkreetsele äriühingu võlausaldaja kaitseks sätestatud kaitsenormile, mida kostja III väidetavalt rikkus. Hageja on nõude alusena välja toonud vaid üldnormid, millele aga ei saa võlausaldaja nõuet äriühingu juhatuse liikme vastu rajada. Hageja viide TsÜS § 138 lgle 2 on asjakohatu, sest see säte reguleerib õigussuhteid kostja I ja tema juhatuse liikme kostja III vahel, mitte hageja ja kostja III vahel. 2.
  11. Hagi esitamine kostjate IV ja V vastu on alusetu. Kuivõrd kostja I vastu esitatud nõuded on alusetud, siis on alusetud ka kostjate IV ja V vastu esitatud nõuded. 4
(10)Maakohtu otsus
  1. Maakohus rahuldas
  2. detsembri
  3. a otsusega hagi ja mõistis: • kostjalt I, kostjalt III, kostjalt IV ja kostjalt V solidaarselt hageja kasuks välja 415 458,03 eurot; • kostjalt I, kostjalt III, kostjalt IV ja kostjalt V solidaarselt hageja kasuks välja alates
  4. a juunist 825,03 eurot kuus kuni 404 664,51 euro maksmiseni; • kostjalt I, kostjalt III, kostjalt IV ja kostjalt V solidaarselt hageja kasuks välja viivise alates
  5. maist 2018 põhivõlgnevuselt 415 458,03 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni. 3.
  6. Kohus jättis hageja nõude kostja II vastu TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. 3.
  7. Hagejal on VÕS § 115 lg 3 esimese alternatiivi alusel õigus nõuda kostjatelt I, III, IV ja V kahju hüvitamist kohustuse täitmise asemel, kuna kohustuse täitmine on võimatu. Kostjal I oli
  8. aprilli 2010 lepingu alusel kohustus võõrandada hagejale kahe aasta jooksul pärast Staadioni tn 8 kinnistu detailplaneeringu kehtestamist ja ehitusprojektile ehitusloa väljastamist kinnistu korteriomanditeks jagamise tulemusel tekkiv korteriomand (bürooruum) ning 3 parkimiskohta tasuta või hinnaga 1 kroon. Kostja I on seda kohustust hageja suhtes rikkunud. Staadioni tn 8 kinnistule väljastati ehitusluba
  9. aprillil 2015, kuid kostja I ei ole kahe aasta jooksul alates ehitusloa väljastamist võõrandanud hagejale korteriomandit ega 3 parkimiskohta. Kostja I ja kostja II
  10. augustil 2015 sõlmitud lepingust nähtub, et kostja I on Staadioni tn 8 kinnistu võõrandanud kostjale II, ilma et lepingus oleks ette nähtud kostja I
  11. aprilli 2010 lepinguga hageja ees võetud kohustuse üleandmine kostjale II. Kohus ei nõustunud kostjate vastuväitega, et hageja nõue on lõppenud, kuna kostja I ja hageja endise juhatuse liikme Z vahel oli suuline kokkulepe, millega muudeti
  12. aprilli 2010 kinnisasja notariaalset müügilepingut. Kuna
  13. aprilli 2010 leping oli sõlmitud notariaalses vormis, oleks pidanud ka lepingu muutmine toimuma notariaalses vormis (TsÜS § 77 lg 3, asjaõigusseaduse (AÕS) § 119 lg 1, TsÜS § 83 lg 1). Kuna kostja I ei ole tõendanud, et
  14. aprilli 2010 lepingu muutmine toimus notariaalses vormis, oli see vorminõude rikkumise tõttu tühine. Seega vastutab kostja I lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1). Hagejale on lepingu rikkumise tulemusel tekkinud kahju ja kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga. Hageja oli
  15. aprilli 2010 lepingu alusel õigustatud saama Staadioni tn 8 hoones korteriomandi (bürooruumi) ning 3 parkimiskohta, kuid hageja on kostja I poolt toimunud lepingu rikkumise tulemusel nimetatud varast ilma jäänud. Kohus nõustus hagejaga, et talle on sellega tekkinud kahju 404 664,51 eurot. Kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale I lepingu sõlmimise ajal ettenähtav ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos. Kui kostja I ei oleks lepingut rikkunud, ei oleks hageja korteriomandist ja kolmest parkimiskohast ilma jäänud. Kuna kahju hüvitamise nõude eeldused on täidetud, on põhjendatud ka hageja nõue seoses alternatiivse büroopinna üürimise kuluga. Olukorras, kus kostja I oleks oma lepingust tulenevat kohustust täitnud ning andnud hagejale üle lepingus nimetatud korteriomandi, mida hageja oleks saanud kasutada büroopinnana, ei oleks hageja pidanud bürooruume üürima ega tegema selle jaoks täiendavaid kulutusi. Sissenõutavaks muutunud üürikuludega seotud kahju on 10 793, 52 eurot. Eelnevast tulenevalt mõistis kohus kostjalt I hageja kasuks välja 415 458,03 eurot (10 793,52+404 664,51). Kohus mõistis kostjalt I TsMS § 369 alusel hageja kasuks välja alates
  16. a juunist kahjuhüvitise seoses alternatiivse büroopinna üürimise kuludega 825,03 eurot kuus kuni 404 664,51 euro maksmiseni. Kuna kostja I on oma kohustust rikkunud, siis on hagejal õigus nõuda viivist põhivõlalt 415 458,03 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates
  17. maist 2018 kuni kohustuse kohase täitmiseni. 3.
  18. Kostja III vastutab kostjaga I solidaarselt kohustuse täitmise eest, sest kostja III on kostja I seadusliku esindajana käitunud tahtlikult heade kommete vastaselt VÕS § 1045 lg 1 p 8 mõttes. Nimelt on kostja III kostja I seadusliku esindajana võõrandanud Staadioni 8 kinnistu 5
(10)kostjale II, mille ainuosanikuks kostja III ise hakkas
  1. oktoobril 2016, s.o ligi aasta pärast seda kui kostja II omandas Staadioni 8 kinnistu. Kostja III eelnimetatud tegevuse ainsaks eesmärgiks oli kostja I vabastamine hageja ees
  2. aprilli 2010 lepingust tulenevatest kohustustest, mistõttu oli kostja käitumine vastuolus heade kommetega. Lisaks andis kostja III kostja I seadusliku esindajana
  3. augusti 2015 müügilepingu p 2.1.4 järgi kinnituse, et kinnistu ei ole koormatud ühegi lepingus nimetamata kolmanda isiku õigusega. Arvestades
  4. aprilli 2010 lepingust tulenevat hageja õigust omandada korteriomand ja parkimiskohad, on selline kinnitus vale. Kostja III on sellise valekinnituse andnud teadlikult, kuna
  5. aprilli 2010 lepingu allkirjastas kostja III kostja I nimel isiklikult. 3.
  7. detsembri 2015 lepingust ilmneb, et kostja I on jagunenud ning omandavad ühingud on olnud kostja IV ja kostja V. Kohustus anda hagejale üle korteriomand ja parkimiskohad tekkis kostjal I juba
  8. aprillil 2010 lepingu sõlmimisel. Seega vastutavad ka kostjad IV ja V kui jagunemisel osalenud ühingud kostja I kohustuse rikkumise eest. Kostjalt I välja mõistetud võlgnevus tuleb solidaarselt välja mõista ka kostjatelt IV ja V. 3.
  9. Kuna kohus rahuldas hageja esimese alternatiivina esitatud nõude, jättis kohus hageja teised alternatiivsed nõuded käsitlemata. 3.
  10. Kuna kohus jättis hagi kostja II osas läbi vaatamata, jättis kohus antud nõudega seotud menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda, sest nõude läbi vaatamata jätmine oli tingitud asjaolust, et kostja II osas kuulutati menetluse kestel välja pankrot. Olukorras, kus menetluses osales 5 kostjat, jättis kohus hageja menetluskuludest 1/5 tema enda kanda ning kostja II menetluskulud kostja II enda kanda. Kuna kohus rahuldas kostjate I, III, IV ja V vastu esitatud nõude, jättis kohus TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 3 alusel hageja menetluskuludest 4/5 solidaarselt kostjate I, III, IV ja V kanda ning kostjate I, III, IV ja V kulud nende endi kanda. Poolte seisukohad Apellatsioonkaebus
  11. Kostjad I, III ja IV esitasid ühise apellatsioonkaebuse, milles paluvad apellatsioonkaebuse rahuldada. 4.
  12. Kohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse ja menetlusõiguse norme. Kohtuotsus on olulises osas põhjendamata. 4.
  13. Kostjad ei vaidlusta, et
  14. aprilli 2010 lepingust tulenevad kohustused on täitmata. Samas ei ole hagejal alust seetõttu kostjate vastu nõudeid esitada. Kostja I ei pidanud
  15. aprilli 2010 notariaalses müügilepingus kokkulepitud kohustusi hageja ees täitma, sest see õigus on suulise kokkuleppe sõlmimisega lõppenud. Hageja loobus suulise kompromisslepingu sõlmimisega kostjalt I lepingu p 6.1.3 kohase kohustuse täitmise nõudmisest. Kuigi juriidiliselt olnuks korrektne suuline kokkulepe vormistada notariaalse lepinguna, siis see jäi sõlmimata, sest oli välja kujunenud vastastikune usaldus. Hageja enda käitumine pärast kompromisskokkuleppe sõlmimist kinnitas, et kompromisskokkulepe sõlmiti ja osapooled seda ka järgivad. Nimelt sõlmiti müügileping
  16. aprillil 2010, Staadioni tn 8 kinnistule väljastati ehitusluba
  17. aprillil 2015 ning kostja I võõrandas kostjale II kinnistu
  18. augustil
  19. Hageja esitas esmase pretensiooni alles
  20. mail
  21. Kohus ei arvestanud kostjate vastuväitega, et hagejapoolne nõuete maksmapanek on lubamatu ja vastuolus TsÜS § 138 lg-s 2 sätestatud põhimõttega. Tegemist on hagejapoolse õiguste kuritarvitamisega. Kuivõrd hagejal ei ole lepingu p 6.1.3 järgset kehtivat nõuet, tuleb hagi jätta rahuldamata. 4.
  22. Maakohtu otsus on vastuoluline. Kuigi kohtu hinnangul vabastas
  23. augusti 2015 müügilepingu sõlmimine kostja I
  24. aprilli 2010 lepingust tulenevatest kohustustest hageja ees, siis kohus ei ole seda väidet ühegi selgitusega sisustanud. Lisaks on see järeldus vastuolus kohtuotsuse loogikaga. Kui kohtu hinnangul vabanenuks kostja I
  25. aprilli 2010 lepingust tulenevatest kohustustest, siis on selgusetu, kuidas sai kohus kostja I vastu hagi rahuldada. 6
(10)4.
  1. Hagi rahuldamine kostja IV osas on alusetu. Kuivõrd kostja I vastu esitatud nõuded on alusetud, siis on alusetud ka kostja IV vastu esitatud nõuded. Hagi rahuldati kostja IV suhtes ÄS § 477 lg 2 alusel vaid seetõttu, et ta osales kostja I jagunemisel. 4.
  2. Hagi rahuldamine kostja III suhtes on ebaõige. Sõltumata sellest, kas kostja I ja kostja IV vastutavad
  3. aprilli 2010 lepingu rikkumise eest, on hagi kostja III vastu igal juhul alusetu. Kohus jättis tähelepanuta kostja III vastuväited, et temale teadaolevalt olid
  4. aprilli 2010 lepingust tulenevad hageja õigused suulise kompromisskokkuleppega lõppenud. Selle valguses ei olnud kostja III kostja I nimel
  5. augusti 2015 müügilepingu p-s 2.1.4 antud kinnitus, et kinnistu ei ole koormatud ühegi lepingus nimetamata kolmanda isiku õigusega, ebaõige. Lisaks jättis kohus tähelepanuta kostja III
  6. märtsi 2020 menetlusdokumendis esitatud selgitused kostja II osaluse omandamise kohta ca 1 aasta pärast
  7. augusti 2015 müügilepingu sõlmimist. Ivar Kiil ei suutnud kostja II äriprojekti realiseerida ja soovis sellest väljuda. Kõige ratsionaalsem lahendus oli võõrandada äriühing. Kui kostjal III olnuks soov hageja sõnade järgi jälgi segada või midagi varjata, siis ta ei oleks kostja II osalust endale omandanud. Täiendavalt rahuldas kohus kostja III vastu nõude vaid üldnormide ehk VÕS §

§ 1045lg 1 p 8 alusel.

Samas vaid üldnormi alusel ei ole võimalik võlausaldaja nõuet äriühingu juhatuse liikme vastu rahuldada. Nõude rahuldamiseks peab juhatuse liige olema rikkunud täiendavalt erinormi, mis on kehtestatud võlausaldaja kaitseks, mida juhatuse liige pidi täitma isiklikult selleks, et juriidilise isiku võlausaldajale kahju ei tekiks. Kuivõrd kohtu otsuses ei ole välja toodud mitte ühtegi õigusnormi, mis on võlausaldaja kaitseks kehtestatud ja mida kostja III pidi isiklikult täitma, vältimaks hagejale kahju tekkimist, oli hagi rahuldamine kostja III suhtes alusetu. 4.

  1. Kuivõrd hageja kahju hüvitamise nõue on põhjendamatu, siis on tervikuna alusetu ka viivisenõue. Kuivõrd hageja ei saa kostjalt I
  2. aprilli 2010 lepingust tulenevat kohustuse täitmist nõuda, siis on alusetu ka hageja edasiulatuva üürikulu nõue kõigi kostjate vastu. 4.
  3. Kuivõrd hagi rahuldamiseks alus puudub, siis tuleb kostjate menetluskulud jätta hageja kanda. Olukorras, kus maakohtu otsus jääb muutmata, on hageja menetluskulud jäetud ebaõigesti tervikuna kostjate I, III ja IV kanda. Kohus ei arvestanud kulude jaotamisel TsMS § 168 lg-ga
  4. Kohus jättis
  5. veebruari
  6. a määrusega hageja
  7. aprilli 2010 lepingu kehtetuks tunnistamise ja nõusoleku andmiseks kohustamise nõude läbi vaatamata. Hagis on esitatud 5 alternatiivset nõuet. Kuivõrd üks nõue jäeti läbi vaatamata, tulnuks ka kostjate menetluskulud jätta 1/5 osas hageja kanda.
  8. Hageja vaidles kaebusele vastu ja palus jätta kaebuse rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada osas, milles maakohus rahuldas hagi kostja III vastu, ning saata asi tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohtu otsus jääb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata osas, milles maakohus rahuldas hagi kostjate I ja IV vastu. Kostja III apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, kostjate I ja IV apellatsioonkaebused jäävad rahuldamata.
  10. Hageja esitas vastuväited kohtu tegevusele seoses virtuaalistungi korraldamisega ning tõendite vastuvõtmata jätmisega. Ringkonnakohus leiab, et vastuväited on põhjendamatud. Ringkonnakohtu hinnangul ei toonud asjaolu, et hageja esindaja osales kohtuistungil video teel ning kostjad olid istungisaalis, kaasa poolte ebavõrdset kohtlemist. Hageja esindajal oli võimalus enda seisukohad esitada sarnaselt kostjatega. Ringkonnakohus märgib, et kohtu
  11. aprilli kirjas oli selgelt viidatud ka võimalusele, et kohus võib pidada istungi kombineeritult, st selliselt, et osad menetlusosalised osalevad video teel ja osad saalis. Asjaolu, et hageja seaduslik esindaja ei saanud istungiga ühenduda, on küll kahetsusväärne, kuid see ei mõjuta asja lahendust. Hageja sai enda seisukohad esitada lepingulise esindaja kaudu. Hageja lepinguline 7

(10)esindaja oleks võinud juhtida istungil kohtu tähelepanu sellele, et hageja seaduslik esindaja ei pääse virtuaalistungile. Sellisel juhul oleks kohus saanud probleemi lahendada. Ringkonnakohus jättis hageja esitatud tõendid vastu võtmata, kuna kostjad ei vaielnud vastu asjaoludele, mida hageja soovis tõendada, st kostjad võtsid need asjaolud omaks. TsMS § 231 lg 2 kohaselt ei ole vaja tõendada asjaolu, mille teine pool omaks võtab.
  1. Hageja esitas ka protokolli parandamise taotluse, milles palub täiendada protokollis kajastatud kostja III öeldut. Ringkonnakohus märgib, et istungi protokoll ei pea kajastama poolte seisukohti sõna-sõnalt, vaid see sisaldab üksnes nende põhisisu. Hageja ei väida, et protokollis oleks midagi valesti. Hageja ei taotlenud istungil ka TsMS § 50 lg 2 kohaselt kostja III seisukoha protokollimist. Seetõttu jätab kohus hageja taotluse rahuldamata.
  2. Maakohtu otsuse on vaidlustanud kostjad I, III ja IV osas, milles hagi nende vastu rahuldati. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus rahuldas hagi kostja V vastu ja jättis hagi kostja II vastu läbi vaatamata.
  3. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega osas, milles maakohus hagi kostjate I ja IV vastu rahuldas. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. Kostja nõuab kostjatelt I ja IV lepingurikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Hageja ja kostja I sõlmitud
  4. aprilli 2010 notariaalse lepingu p 6.1.3 kohaselt kohustus kostja I hagejale võõrandama korteriomandi. Kostjad ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud asjaolu, et selles lepingupunktis toodud tingimused korteriomandi üleandmiseks on täidetud, kuid kostja I ei ole hagejale korteriomandit üle andnud. Kostjad väidavad üksnes seda, et pooltel oli suuline kokkulepe, millega muudeti
  5. aprilli 2010 kinnisasja notariaalset müügilepingut selliselt, et kostjal I enam lepingu p-st 6.1.3 tulenevat kohustust ei olnud. Ringkonnakohus märgib esmalt, et sellise suulise kokkuleppe kohta pole esitatud ühtegi tõendit. Samas isegi juhul, kui Z hageja esindajana ja kostja III sõlmisid suulise kokkuleppe, millega muudeti notariaalset müügilepingut, oleks see kokkulepe vorminõude rikkumise tõttu TsÜS § 83 lg 1 järgi tühine. Nimelt tuleb AÕS § 119 lg 1 järgi kinnisasja omandamisele suunatud kohustustehing sõlmida notariaalselt tõestatud vormis. TsÜS § 77 lg 3 järgi saab seadusega ettenähtud vormis tehtud tehingut muuta üksnes samas vormis, milles tehing on tehtud. Kostjate käsitus, et hageja tehingu tühisusele tuginemine on vastuolus hea usu põhimõttega, ei ole põhjendatud, kuna sel juhul kaotaks tehingu notariaalse tõestamise vorminõue oma mõtte.
  6. Eeltoodust tulenevalt on maakohus õigesti leidnud, et kostja I on rikkunud enda lepingulist kohustust, mistõttu peab ta VÕS § 115 lg 1 järgi lepingurikkumisega tekitatud kahju hüvitama. Kostjad ei ole vaidlustanud maakohtu tuvastatud kahju suurust. Kostja IV tekkis
  7. detsembril 2015 kostja I jagunemise teel, mistõttu vastutab ta ÄS § 447 lg 1 järgi kostjaga I solidaarselt enne jagunemist tekkinud kohustuse täitmise ja selle rikkumisega tekitatud kahju eest.
  8. Kostjad on vaidlustanud ka menetluskulude jaotust maakohtu otsuses, leides, et kuna üks hageja esitatud viiest alternatiivsest nõudest jäi läbi vaatamata, tulnuks kostjate menetluskulud jätta 1/5 ulatuses hageja kanda. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on jätnud õigesti kostjate I ja IV menetluskulud nende endi kanda. Maakohus jättis läbi vaatamata hageja nõude kostja II vastu. Kostjate I ja IV vastu rahuldati nõue tervikuna. Seega jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 järgi põhjendatult nende kantud menetluskulud nende endi kanda.
  9. Maakohus rahuldas hagi kostja III vastu deliktiõiguse alusel, leides, et kostja III tekitas hagejale VÕS § 1045 lg 1 p 8 mõttes tahtlikult heade kommete vastaselt kahju. Ringkonnakohus märgib vastuseks kostja III apellatsioonkaebuse väidetele, et maakohus ei ole tuginenud VÕS § 1045 lg 1 p-le 7, mistõttu on asjakohatud apellatsioonkaebuse väited selle kohta, et maakohus ei ole tuvastanud, et kostja III oleks rikkunud mõnda kostja I võlausaldajate kaitseks kehtestatud seaduse sätet. 8
(10)
  1. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu esitatud põhjendustel ei ole alust hagi kostja III vastu rahuldada. Maakohus on pidanud kostja III tahtlikult heade kommete vastaseks teoks seda, et kostja III võõrandas kostja I esindajana Staadioni 8 kinnisasja kostjale II eesmärgiga vabastada kostja I lepingust tulenevast kohustusest, kinnitades lepingus, et kinnistu ei ole koormatud kolmandate isikute õigustega. Maakohtu otsusest võib järeldada, et maakohus pidas selle teoga tekitatud kahjuks hagejale seda, et kostja I ei täitnud enda lepingust tulenevat kohustust. Maakohus ei ole eristanud osaühingu vastutust selle juhatuse liikme vastutusest. Lepingu pooleks olid kostja I ja hageja. Lepingust saavad tulla õigused ja kohustused üksnes lepingupooltele. Juhatuse liige ei vastuta osaühingu nimel sõlmitud lepingu täitmise eest isiklikult. Olukorras, kus kostja I on lepingut rikkunud, saab lepingurikkumisega tekitatud kahju hüvitamist nõuda üldjuhul üksnes temalt.
  2. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole siiski hageja esitatud asjaoludel kostja III vastu esitatud hagi rahuldamine välistatud. Hageja on tuginenud hagis mh asjaolule, et kinnisasja võõrandamise tulemusena muutus kostja I varatuks ja ei ole võimeline oma kohustusi täitma. Ringkonnakohus leiab, et tahtlikuks heade kommete vastaseks teoks VÕS § 1045 lg 1 p 8 mõttes, millega tekitatud kahju eest äriühingu juhatuse liige vastutab, on tegevus, millega muudetakse äriühing varatuks, mistõttu äriühingute võlausaldajate nõuded jäävad rahuldamata. Äriühingule kuuluva kinnisasja võõrandamine võib olla selliseks tehinguks, kui kinnisasi võõrandatakse turuväärtusest odavamalt ja selle tulemusena ei jää äriühingule piisavalt vara, et enda kohustusi võlausaldaja ees täita. Samuti juhul, kui ostuhind vastab küll kinnisasja turuväärtusele, kuid tulenevalt lepingutingimustest või muudest juhatuse liikme mõju all olevatest asjaoludest see tegelikult äriühingule ei laeku. Seejuures peab juhatuse liikmel olema tahtlus võlausaldajale kahju tekitada, st ta mõistis oma käitumise õigusvastasust ja vähemalt möönis, et see võib tuua hagejale kaasa kahju (vt Riigikohtu
  3. detsembri
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-16, p 16). Hüvitatavaks kahjuks on sel juhul see summa, mille ulatuses jääb võlausaldaja nõue äriühingu vastu rahuldamata osas, mida oleks saanud rahuldada võõrandatud vara arvel. Seejuures ei ole üldjuhul võimalik äriühingu ja juhatuse liikme solidaarne vastutus, vaid lepingulise kohustuse täitmise eest vastutab esmalt lepingupooleks olev äriühing, sh eelneb juhatuse liikme vastutusele nii kohustuse täitmise nõue kui ka kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõue äriühingu vastu ning juhatuse liikmelt saab kahju hüvitamist nõuda üksnes ulatuses, milles äriühingult hüvitist ei ole võimalik saada (vt ka Riigikohtu
  5. novembri
  6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-114-16, p 15).
  7. Maakohtu menetluses ei ole sisuliselt eelmises punktis toodule tähelepanu pööratud. Maakohus ei ole täitnud selgitamiskohustust ega arutanud asja lahendamiseks olulisi küsimusi pooltega. Sisuliselt tuleb kostja III vastu esitatud nõuet menetleda algusest peale. Ringkonnakohus leiab, et sellises olukorras ei ole asja võimalik apellatsioonimenetluses lahendada ning asi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumisse. Ringkonnakohus märgib, et VÕS § 1045 lg 1 p 8 korral on kõigi kahju hüvitamise eelduste tõendamise koormis hagejal. Maakohtul tuleb anda asja uuel läbivaatamisel hagejale võimalus enda väiteid täpsustada ja tõendada.
  8. Maakohus on jätnud tähelepanuta ka asjaolu, et hageja leiab, et kinnisasja võõrandamisega andis kostja I kostjale II üle ettevõtte, millega seoses läks kostjale II üle ka hagejaga sõlmitud lepingust tulenev kohustus. Juhul, kui kostja II vastutaks kostjaga I solidaarselt hagejale tekitatud kahju eest, ei saanud kinnisasja võõrandamine kostjale II tekitada kahju hagejale, kuna hageja saaks jätkuvalt lepingurikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude rahuldamist nõuda kinnisasja arvel. Hageja on sellise nõude kostja II pankrotimenetluses ka esitanud. Selle nõude tunnustamise üle on pooleli kohtuvaidlus. Seega hageja nõude tunnustamisel kostja II pankrotimenetluses ei saa kinnisasja võõrandamine olla tegu, millega hagejale on kahju tekitatud. Ringkonnakohus märgib, et seejuures ei ole oluline see, kas hageja saab enda nõude kostja II pankrotimenetluses tervikuna rahuldatud, kuivõrd hageja nõudest eespool olev 9
(10)Versobank AS-i hüpoteegiga tagatud nõue oli olemas juba enne kinnisasja võõrandamist, st ka juhul, kui kinnisasi oleks jätkuvalt kostja I omandis, saaks selle müügil Versobank AS nõuda enda nõude täitmist enne hageja kahju hüvitamise nõuet. Eeltoodut arvestades võib maakohtul olla asja uuel läbivaatamisel otstarbekas selle menetlus peatada kuni hageja kostja II pankrotimenetluses esitatud nõude tunnustamise vaidluse lahendamiseni. 18. Kostjate I ja IV apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad sellega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi solidaarselt kostjate I ja IV kanda. Kuna kostja III vastu esitatud hagi praeguse otsusega lõplikult ei lahendata, ringkonnakohus tema apellatsioonimenetluse kulusid ei jaota, vaid menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt selle tulemusest. TsMS § 177 lg 2 kohaselt määrab menetluskulude suuruse kindlaks maakohus pärast otsuse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin (allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa (allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav 10
(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.