Obsah (8)

§ 113§ 76§ 100§ 82§ 4062§ 415§ 1132§ 168

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 17. august 2021 Lubja 4 Tallinn kohtumaja kantselei ja avali

§ 113

lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses Edasikaebamise kord Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel Hagiavalduse asjaolud ja nõue 1

1. Kostja sõlmis 14.11.2017 portaalihaldur OÜ Omaraha vahendusel laenulepingu nr XXX summas 700 eurot. Leping sõlmiti kolmeks aastaks. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi, jättes tagastamata igakuised kokkuleppelised maksed, mistõttu öeldi laenuleping üles ja loovutati olemasolev nõue kostja vastu hagejale 08.07.
2. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 228,86 eurot, viivised 48,64 eurot ja kahju summa 40 eurot. Kostja vastuväited
3. Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega kätte 26.04.2021 Ametlike Teadaannete kaudu. Kostja ei ole hagiavaldusele vastuväiteid esitanud. Kohtuotsuse põhjendused
4. Võlaõigusseaduse (

) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Tarbija on võlaõigusseaduse tähenduses füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega.

§ 76

lg 1 ja § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule.

§ 100

sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 82

lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist.

§ 4062

lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

1. Poolte vahel on sõlmitud tarbijakrediidileping, mida tõendavad 14.11.2017 laenuleping ja laenutingimused nr XXX ning Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo teabeleht. Laenutingimuste järgi on aastane intressimäär 33% ja krediidikulukuse määr 41,1%. Võrdluseks krediidi andmise ajal oli Eesti Panga viimati avaldatud keskmine krediidiasutuste antud tarbimislaenude kulukuse määr 18,92%. Seega krediidi kulukuse määr ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ja leping ei ole tühine. Laenuleping öeldi üles alates 08.07.
2. Maksete ülevaatest nähtub, et kostja on maksnud kokku 864,33 eurot põhivõla, intressi, menetlustrahvi ja viivise katteks ning viimane laekumine on toimunud 17.05.
3. Hagi esitamise seisuga on maksmata põhivõla suuruseks 228,86 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. 5.

§ 113

lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

§ 415

kohaselt ei või tarbijakrediidilepingu järgi nõuda viivist üle

§ 113lg-s 1 sätestatud määra.

1. Hageja on arvestanud viivist lepinguga ettenähtud intressimääras (so 0,092% päevas) põhivõlalt 228,86 eurot alates lepingu ülesütlemisest 09.07.2020 kuni hagiavalduse esitamiseni 25.02.2021 summas 48,64 eurot. Kuivõrd kostja ei ole põhivõlga tasunud, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks sissenõutavaks muutunud viivised.
2. Hageja nõuab hagiavalduses võla sissenõudmiskulu hüvitist 40 eurot.

§ 1132

lg 2 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 2 kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. 8.

§ 1132ei sisalda iseseisvat alust sissenõudmiskulude abstraktseks hüvitamiseks.

Lõigetes 1 ja 2 on sätestatud hüvitisele ülempiirid, mitte fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär. Säte ei nõua iseenesest, et meeldetuletuskirjade eest tasu nõudmiseks oleks eelnev kokkulepe (leppetrahvina). Kui poolte vahel sellist kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama (Võlaõigusseadus I kommenteeritud väljaanne, 2016, lk 580). Kohus on hagi käiguta jätmisel hagejale ka nimetatud asjaolu selgitanud. Puuduste kõrvaldamisel esitas hageja 25.08.2020 arve XXX, millel on üldsõnaliselt märgitud võla sissenõudmiskulu. Kohus leiab, et nimetatud arve ei tõenda, kas hageja on üldse mingisuguseid sissenõudmistoiminguid teinud, millises ulatuses ning mis on tekkinud kahju suurus. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud kokkuleppe olemasolu ega ka tegelikku kahju tekkimist, mistõttu jätab kohus rahuldamata sissenõudmisega seotud kulude 40 euro nõude.

1. Eeltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 228,86 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 48,64 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, tuleb menetluskulud jätta võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta kostja kanda 87% ja hageja kanda 13% ulatuses.
3. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 75 eurot ja esindajakulud 300 eurot (ilma käibemaksuta). Esindaja tunnihind on 100 eurot ilma käibemaksuta. Hageja esindajal on kulunud nõude asjaoludega tutvumiseks 1 töötund, hagi ettevalmistamiseks (sh tõendite tellimiseks, kogumiseks) ja koostamiseks 1,5 töötundi ja lisade komplekteerimiseks 0,5 tundi. Hagile on lisatud tõendid, mida nõude loovutanud võlausaldaja peab nõude loovutamisel üle andma (

§ 168

). Kuivõrd hagile ei ole lisatud tõendeid, mida hageja on pidanud eraldi seoses hagi esitamisega koguma, siis ei ole tõendite tellimiseks ja kogumiseks kulunud aeg põhjendatud. Hageja on ka varasemalt korduvalt esitanud samale portaalihaldurile kuulunud võlanõudeid kohtusse, mistõttu ei olnud hagejale esitatavad asjaolud ega dokumendid tundmatud. Arvestades, et hageja esindaja esitas tavapärase laenulepingust tuleneva masshagi kasutades standardset hagiavalduse vormi, muutes selles üksnes andmeid kostja, võlasumma ja võlgnevuse aluseks olevate asjaolude kohta, mille koostamine ei ole õiguslikult keeruline ega ajamahukas, samuti arvestades, et hagiavalduses esitatud nõudest moodustab põhivõlg 228,86 eurot, siis peab kohus põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 1 tund summas 100 eurot. Kokku on põhjendatud menetluskulud 175 eurot (75+100), millest vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt välja mõista 152,25 eurot (175*87%). 12. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4. 3 /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 4