Obsah (4)

§ 188§ 64§ 65§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. september 2021, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-1162 Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Erkki Hirsnik Kohtukoosseis

) § 184 lg 2 p 2 järgi 3 aasta 8 kuu vangistusega ja

§ 188

lg 2 p 2 järgi 2 aasta vangistusega.

§ 64

lg-te 1 ja 3 alusel mõistis kohus kuritegude kogumis liitkaristuseks 3 aastat 8 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel mõistis kohus Viktor Levakovile kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 5 aastat 6 kuud vangistust, suurendades mõistetud karistust Viru Maakohtu

1. märtsi
2. a otsusega mõistetud 1 aasta 10 kuu pikkuse vangistusega. Kohtuotsus jõustus
3. märtsil
4. a.
5. Viktor Levakovi karistusaeg algas
6. novembril
7. a ja lõppeb
8. mail
9. a.
10. Viru Maakohtu
11. augusti
12. a määrusega jäeti Viktor Levakov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Maakohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised. 3.
13. Täidetud on formaalsed eeldused tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanemiseks. 3.
14. Viru Vangla materjalidest nähtub, et Viktor Levakovil on vabanemisel olemas elukoht, garanteeritud töökoht ja toetav tugivõrgustik. 3.
15. Viktor Levakovil on 2 kehtivat kriminaalkaristust. Distsiplinaarkaristusi on
16. Kuna isik on korduvalt kriminaalkorras karistatud, ei ole varasemad karistused süüdimõistetu puhul täitnud oma eesmärki. Isikul on probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega, mis on ka kuritegude toimepanemise soodusteguriks. Tegu on kõrgohtliku isikuga. Seega ei ole usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. 3.
17. Arvestades Viktor Levakovi kuriteo toimepanemise asjaolusid (suures koguses narkootikumide käitlemine), süüdimõistetu isikut ja varasemat elukäiku, ei ole Viktor Levakovi ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud – uue kuriteo toimepanemise risk on suur. Tema vabastamine poleks kooskõlas ka karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Karistuse üldpreventiivseks eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises 3.
18. Viktor Levakovi vabastamisel pole kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime. Samuti puudub kohtul veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda. 3.
19. Viktor Levakovi puhul ei teki veendumust, et ta suudaks vabaduses seadusekuulekalt elada. Sellise veendumuse välistab eelkõige tema varasem käitumine – korduvate kuritegude toimepanemine ning distsiplinaarkaristuse olemasolu. Niisiis eksisteerib suur risk, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Seega pole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik kinnipeetava käitumist korrigeerida õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Määruskaebus
20. Viru Maakohtu
21. augusti
22. a määruse peale esitas määruskaebuse Viktor Levakov, kes palub maakohtu määruse tühistamist ja uue otsustuse tegemist. Määruskaebuses on ette heidetud, et maakohus pole arvestanud iseloomustuses seda, mis kirjeldab Viktor Levakovi käitumist ja püüdu õige elu poole. Arvestamata on jäetud seegi, et vangistusest on 4 aastat kantud. Ülejäänud osa määruskaebusest kajastab Viktor Levakovi iseloomustust iseendast, milles muuhulgas selgitab, et on muutunud ja asunud paranemise teele. Ringkonnakohtu seisukoht
23. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna esitatud määruskaebus alust maakohtuga mittenõustumiseks. Samuti ei veena määruskaebus ringkonnakohut selles, et maakohus oleks teinud kaalutlusvea. See, et määruskaebuses ei nõustuta maakohtu põhjendustega, ei tähenda, et maakohtu määrus oleks põhistamata. Lisaks heidab kaitsja maakohtule ette asjaolude mittekajastamist, mis maakohtu määrusega tutvudes on seal selgelt tuvastatavad. 2
24. Ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb hinnata süüdimõistetu jätkuvat retsidiivsusriski. Teisisõnu tähendab see seda, et lõpetada saab ainult sellise isiku kinnipidamise, kelle puhul on põhjendatud alus oodata, et ta enam kuritegusid toime ei pane. Maakohus leidiski, et Viktor Levakovi puhul on risk uute kuritegude toimepanemiseks jätkuvalt kõrge ning seetõttu on tema ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Ka kohtukolleegium nõustub maakohtu tehtud negatiivse retsidiivsusprognoosiga. Seejuures pole täheldatav, et esimese astme kohus oleks hinnanud asjaolusid ebaõigesti või teinud millestki väärad järeldused. Maakohus on arvestanud kõiki asjassepuutuvaid asjaolusid ning hinnanud neid kogumis.
25. Esiti annab aluse kõrge retsidiivsusriski jaatamiseks Viktor Levakovi kuritegelik minevik ja tema karistused. Süüdimõistetu on kuritegusid toime pannud korduvalt: kriminaalkorras on teda karistatud kaks korda, kõik kuriteod on olnud seotud narkootikumide käitlemisega. Niisiis pole Viktor Levakovi kuriteod olnud kergete killast. Seega on temalt ka edaspidi karta sellist laadi kuritegusid. See aga tõstab Viktor Levakovi vabastamise jaoks tarvilikku lävendit: mida raskemaid kuritegusid inimeselt karta on, seda väiksem peab tema vabastamiseks olema kuritegude asetleidmise tõenäosus. Arvesse tuleb võtta sedagi, et tegu pole Viktor Levakovi esimese vanglakaristusega. Kui eelminegi vangistus pole suutnud teda õiguskuulekale käitumisele suunata, pole põhjust eeldada, et praegune vangistus peaks olema talle varasemast mõjusam olnud.
26. Viktor Levakovi vabastamise kasuks ei räägi ka asjaolu, et tal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamiseks sisuliseks eelduseks prognoos, et süüdimõistetu käitub edaspidi õiguskuulekalt.

§ 76

lg 4 kohaselt on kõnealuse prognoosi aluseks hinnang sellele, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKm nr 1-09-14104, p 21). Eelöeldu tähendab seda, et üheks õiguskuulekuse hindamise teguriks on see, kuidas kinnipeetav on ennast karistuse kandmise ajal üleval pidanud. Väärib rõhutamist, et kui süüdimõistetu ei suuda järgida vanglas kõiki nõudeid korrektselt, siis tõusetub paratamatult kahtlus, kas ta suudab seda teha vabaduses. Skepsist süvendab seegi, et Viktor Levakov on varem käest lasknud talle antud võimaluse vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda – kuna ta rikkus nii elektroonilise järelevalve nõudeid kui kohustust mitte tarvitada narkootilisi aineid, pöörati vangistus uuesti täitmisele (kriminaalasjas nr 1-10-4275).

1. Eelkirjeldatud viisil ja põhjustel tehtud negatiivset retsidiivsusprognoosi ei vähenda see, et Viktor Levakov väljendab soovi jätkata seaduskuulekalt. Ehkki tema vabanemisjärgsed elutingimused on head, olid need sisuliselt samaväärsed ka enne praegust vangistust. Kaheldamatult on tunnustamisväärne süüdimõistetu valmisolek minna vabanemisjärgselt tööle, samas ei saa jätta nentimata, et Viktor Levakov on varemgi oma aega tööga sisustanud. Sellest hoolimata on ta materiaalse kasu saamise eesmärgil sooritanud kuritegusid. Kui niisugune elukorraldus pole suutnud Viktor Levakovi hoida korduvatelt kuritegudest, siis ei ole alust arvata, et see kindlustaks tema õiguskuulekuse nüüdki.
2. Maakohus on põhjendatult pööranud tähelepanu asjaolule, et Viktor Levakovil on probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega. Kinnipeetav on selgitanud, et läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning on külastanud gruppi Anonüümsed Narkomaanid. Väärib tunnustamist, et süüdimõistetu on aktiivselt kasutanud talle pakutud võimalusi sõltuvusprobleemidega tegelemiseks. Nii nähtub ka kinnipeetava iseloomustusest, et ta on 3 pingutanud, näiteks Eluviisitreeningus on ta osalenud kõigil kohtumistel ja töötanud aktiivselt kaasa. Teisalt ei saa mööda vaadata sellest, et vangla meditsiiniosakonna andmetel on Viktor Levakovil diagnoositud alkoholi- ja narkootikumidega seotud sõltuvus. Kuigi süüdimõistetu lubab oma sõltuvusprobleemiga tegeleda, ei saa tema varasemat elukäiku arvestades siiski pidada kuigivõrd tõenäoliseks, et ta vabaduses suudab või ka tahab pingutamist jätkata. Juba väljakujunenud sõltuvusest vabanemine on raske, tõenäoliselt ka pärast aastatepikkust vangistust, sest nõuab tõsist pingutust tagasilangusest hoidumiseks. Tema vangistusperiood on kestnud tänaseks küll pea 4 aastat, kuid sellegipoolest võib sõltuvusprobleem osutuda liiga tõsiseks, et see pelgalt võrdlemisi lühikeste teoreetiliste programmide läbimisega täiel määral taanduks. Nii on ta näiteks varasemaltki kriminaalhooldusel rikkunud kohustust mitte tarvitada narkootikume. Seega on põhjendatud kahelda nii Viktor Levakovi narkootikumidest hoidumise motivatsioonis kui ka vastavas suutlikkuses. Sõltuvuskäitumine omakorda suurendab aga uute kuritegude toimepanemise riski.
3. Eelnevat arvestades ei ole Viktor Levakovi õiguskuulekalt jätkamise tõenäosus tema ennetähtaegselt vanglast vabastamiseks piisavalt suur. Ringkonnakohtul puudub veendumus, et ka kriminaalhooldus muudaks süüdimõistetu käitumist. Süüdimõistetu on varasemaltki viibinud kriminaalhooldusel, samuti on teda tingimisi ennetähtaegselt vabastatud. Seega pole kriminaalhooldusel olnud Viktor Levakovile täiendavat mõju. Ringkonnakohtul puudub veendumus, et käesolevalt see erineks ning maandaks uue kuriteo riski. Arvestades süüdimõistetu isikut ja tema varasemat elukäiku, puudub kohtul usk tema sõnades avaldatusse.
4. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 4 tuleb jätta Viru Maakohtu
5. augusti
6. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Tiit Lõhmus Erkki Hirsnik (allkirjastatud digitaalselt) 4 Aarne Sarjas