KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht 31.05.2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-7856 Kohtuas

) § 8 lg 1 ja § 9 lg 1). Kuna laskesportlane kostja kodukorra tähenduses sai olla üksnes turvaliste laskurite nimekirja kantud isik ning hagejale oli kostja poolt väljastatud litsents, millega kostja kinnitas hageja staatust laskesportlasena, oli hageja järelikult kantud 01.07.2016 seisuga turvaliste laskurite nimekirja. Kostja oli hiljemalt litsentsi väljastamisega teatanud hagejale oma nõustumisest hageja nimekirja kandmiseks. Pooled sõlmisid lepingu, millega leppisid kokku, et kostja kannab hageja turvaliste laskurite nimekirja ning seonduvad õigused ja kohustused tulenevad pooltele kostja kodukorrast. Kodukorra p 1.3a kohaselt omab laskur võimalust osaleda IPSC egiidi all toimuvatel practicallaskmise võistlustel üle maailma. Pooled ei vaielnud, et võistlus „European Handgun Championship 2019“ oli IPSC egiidi all toimunud practical laskmise võistlus. Kodukorra p 9.3 järgi võistlustele, kuhu eraldatakse kindel arv kohti regiooni kohta, registreerib ja tegeleb registreerimiskohtade jagamisega kostja juhatus või tema poolt selleks volitatud isik. Kodukord ei täpsustanud, millistest reeglitest lähtudes tuli kostjal kohad jaotada, seetõttu ei saanud üksnes kodukorrast tuleneda nõudeõigust konkreetsele võistlusele koha saamiseks. 4 Kostja palus 08.02.2019 e-kirjas oma liikmetele edastada teave klubide liikmetele selle kohta, et Eesti sai võistlusele „European Handgun Championship 2019“ 27 kohta, osaleda soovijatel tuli registreeruda hiljemalt 17.02.2019, tasuda osalemise tasu hiljemalt 28.02.2019 ning et rahvusmeeskondade moodustamisest ülejäävate kohtade jaotamine toimub vastavalt üldkoosoleku poolt määratud töögrupi poolt soovitatud ja juhatuse poolt heaks kiidetud põhimõtetele (dtl 96). Nimetatu oli sisustatav tahteavaldusena leppida kokku tingimustes, mille täitmisel eraldab kostja koha konkreetsele võistlusele. Vaidlus puudus, et hageja registreerus (dtl 100) ning tasus osalemise tasu tähtaegselt (dtl 101), nõustudes seeläbi kostja pakkumusega. Kostja hagejale kohta ei eraldanud (dtl 102-103). Samuti ei saanud hageja kohta pärast seda kui kostja teatas, et Eestile eraldati täiendavalt 8 kohta (dtl 116). Eesti regiooni koondiste moodustamise ja tiitlivõistluste slotide jagamise töögrupi 22.01.2019 protokoll (dtl 375) kohaselt otsustas töögrupp, et koondiste moodustamisest ülejäänud kohad saavad esmajärjekorras kategooriate parimad, kes peavad esmajärjekorras koha saamiseks saavutama klassifikatsioonivõistlustel vähemalt 75% konkreetse divisjoni Eesti regiooni parimaks osutunud laskuri tulemusest, kui kohtadest ei piisa kõikidele kvalifitseerunud kategooriate laskuritele, jääb lõpliku valiku tegemine kostja juhatuse kompetentsi, kui peale kategooriate kohtade jagamist jääb veel vabu kohti, siis nende jagamise kriteeriumite kehtestamine jääb kostja juhatuse kompetentsi. Hageja osales klassifikatsioonivõistlustel Tallinn Open 2018 ja Estonian Open 2018 ning oli Eesti regiooni parim divisjonis production optics. Kodukorra p 8.5 järgi kinnitab juhatus 3 võistlust, mille alusel arvestatakse käesoleva aasta koondise klassifikatsioon, p 8.6 kohaselt iga relvaliiki arvestatakse eraldi klassifikatsioonivõistlustega. Nähtuvalt kostja juhatuse 06.11.2017 koosoleku protokollist (dtl 56-57) kinnitati 2018 klassifikatsioonivõistlusteks relvaliigi püstol puhul mh Tallinn Open ja Estonian Open Handgun. IPSC praktikali reeglite (püstol, jaanuar 2019, dtl 467-558) p 6.2.1 kohaselt jagunevad praktikali võistluse divisjonid võistleja poolt kasutatava tulirelva ja varustuse alusel (lisa D open, standard, classic, production, production optics, production optics light, revolver); p 6.3.1-6.3.2 järgi divisjon võib kaasata erinevaid kategooriaid eristamaks osalejate gruppe, kategooriate nõuded on loetletud lisas A2 (nt juuniorid, seeniorid). Kuna 22.01.2019 töögrupi protokollis ei olnud märgitud, milliste divisjonide kategooriate parimatele koondiste moodustamisest ülejäänud kohad jagatakse, oli protokollis toodu mõistlikule isikule arusaadav selliselt, et ülejäänud kohad jagatakse kõigi divisjonide kategooriate parimate vahel. Kostja väide, et divisjonid production optics ja production optics light loodi alles alates 2019, kuna viidatud IPSC praktikali reeglid kehtisid töögrupi 22.01.2019 otsuste tegemise ajal ning seega puudutasid otsused ka nimetatud divisjone, ei olnud asjassepuutuv. Kohus ei nõustunud kostjaga, et 2018 ei saanud olla klassifikatsiooni production optics ja production optics light divisjonidele. Tulenevalt kostja kodukorra p 8.6 toimuvad klassifikatsioonivõistlused relvaliikide kaupa, mitte divisjonide kaupa. Osaledes võistlustel Tallinn Open 2018 ja Estonian Open 2018 osales hageja võistlustel, mille kostja oli ette näinud klassifikatsiooniks relvaliigile püstol. Seejuures ei olnud hagejale etteheidetavad nimetatud võistluste korraldajate väidetavad rikkumised divisjonide moodustamisel. Protokolli ja diplomi (dtl 58-65, 66) kohaselt saavutas hageja võistlusel Tallinn Open 2018 divisjonis production optics esimese koha ning võistlusel Estonian Open 2018 samas divisjonis kolmanda koha (dtl 67-74, 75), olles seejuures parim Eesti regiooni arvestuses (dtl 76-95). Nähtuvalt kostja 20.02.2019 ja 14.03.2019 e-kirjadest (dtl 102-103, dtl 116) sai Eesti võistlusele „European Handgun Championship 2019“ 35 kohta (27+8), millest 26 moodustati koondised ning ülejäänud 9 kohta jagati individuaalkohtadena. Kostja 20.02.2019 e-kirja kohaselt sai individuaalkoha revolver divisjoni parim laskur. Võistlusel osalenute nimekirjast (dtl 383-385) 5 nähtus, et individuaalkoha sai 1 võistleja divisjonis open, 2 võistlejat divisjonis production, 2 võistlejat divisjonis standard, 3 võistlejat divisjonis classic ja 1 võistleja divisjonis revolver. Selline individuaalkohtade jaotus ei vastanud 22.01.2019 töögrupi poolt otsustatule, mille kohaselt pidid esmajärjekorras koha saama kategooriate parimad. 9 jagatavat kohta oli piisav, et iga divisjon saaks vähemalt 1 kohta. Hageja oli production optics divisjoni parim ning tema tulemus 100% oli kõrgem nõutavast 75% divisjoni regiooni parima laskuri tulemusest. Seega täitis hageja poolte 08.02.2019 kokkuleppele vastavad tingimused võistlusele koha saamiseks. Kostjal puudus õigus pärast 08.02.2019 asuda ühepoolselt võistlusele saamise tingimusi muutma või täiendama. Seetõttu ei omanud asjas tähendust kostja juhatuse 19.03.2019 otsus kohtade jagamise kohta (dtl 121-122). Asjaolu, et hageja ei vastanud SpS (spordiseadus) § 8 kehtestatud nõudele rahvusvahelistel tiitlivõistlustel osalemiseks, ei mõjutanud poolte lepingust tuleneva õigussuhte sisu. Kostja ei märkinud 08.02.2019 e-kirjas koha saamise tingimusena Eesti kodakondsust. Kuna hageja täitis poolte kokkuleppele vastavad tingimused, olid kostjal kohustus hagejale koht eraldada. Kostja apellatsioonkaebus

1. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, palus otsuse tühistamist ja uue otsusega hagi rahuldamata jätmist. Menetluskulud tuli jätta hageja kanda. Hageja ei põhjendanud tuvastushuvi olemasolu (milles seisnes ebaselgus, mis liiki kahju hagejale tekib ning milles see kahju avaldub). Kohus jättis arvestamata kostja kodukorra p-ga 1.3, mille kohaselt on laskuril võimalus osaleda. Võimalus osaleda ei tähendanud, et kostjal oli kohustus hageja soovil talle eraldada kohta kõigile IPSC egiidi all toimuvatele practical-laskmise võistlustele üle maailma. Kohus oleks pidanud arvestama kodukorra p-dega 9.1 ja 9.
2. Kostja üksnes peab hallatavas infosüsteemis turvaliste laskurite nimekirja enda liikmesklubidelt saadud andmete kohaselt selleks, et hõlbustada liikmete tööd. Kostjal ei olnud liikmesklubide füüsilistest isikutest liikmetega mingeid lepingulisi suhteid. Kodukord ei täpsustanud, millistest reeglitest lähtudes tuli kostjal kohti jaotada. Seega oleks kohus pidanud nentima, et kohtade jaotamise üle otsustamine kuulus kostja juhatuse otsustuspädevusse. Kohus hindas ebaõigesti 08.02.2019 e-kirja sisu. Kiri oli adresseeritud liikmesklubidele, mitte hagejale. Viidatud e-kirjas kostja juhatus teavitas, et paneb Eesti Regioon rahvusmeeskonnad välja Production, Standard, Open ja Classic divisionides. Edasine kohtade jaotamine toimub vastavalt üldkoosoleku poolt määratud töögrupi poolt soovitatud ja juhatuse poolt heaks kiidetud põhimõtetele. E-kirjas oli nimetatud konkreetsete divisjonide loetelu, millistes Eesti regioon otsustas oma rahvusmeeskonnad välja panna. Production Optics ja Production Optics light divisjone nimetatud loetelu ei sisaldanud. Hageja, registreerides ennast 08.02.2019 rahvusvahelisele võistlusele „European Handgun Championship 2019“ divisjonis Production Optics, oli juba siis teadlik, et Eesti Regioon ei pane rahvusmeeskonda välja divisjonis Production Optics ja Production Optics light. Kostja organite poolt moodustatavad töögrupid said andja juhatusele vaid nõu ning need ei asendanud kostja põhikirjaga ette nähtud juhtimisorganeid ega nende otsuseid. Seega töögrupi 22.01.2019 vastuvõetud otsustused sai käsitleda vaid nõuandva iseloomuga kostja juhatusele, kes vajadusel otsustas nende nõuannete elluviimise. Kohus käsitles ebaõigesti neid otsuseid siduvatena. Kuna 22.01.2019 töögrupi protokollis ei olnud märgitud, milliste divisjonide kategooriate parimatele koondiste moodustamisest ülejäänud kohad jagatakse, siis selle küsimuse otsustamine kuulus kostja juhatuse kompetentsi. Kohus ei saanud aru mõistete “praktikalivõistluste divisjon” ja “praktikalivõistluste kategooria” sisust ja nende erinevusest. Kohtu käsitluse kohaselt taandus küsimus mõiste “kategooriate 6 parimad” tõlgendamisele, mille tõlgendamise aluseks sai võtta ainult praktikali laskmist reguleerivate IPSC praktikali reeglid. Nende kohaselt individuaalsed kategooriad olid määratletavad järgmiselt: naised, superjuuniorid, juuniorid, seeniorid, superseeniorid. Hageja ei registreerunud soovitud võistlusele mitte ühegi kategooria alla kuuluva liikmena ning kuna hageja tulenevalt IPSC praktikali reeglitest ei kvalifitseerunud ka mitte ühegi nimetatud kategooria alla, siis tema suhtes ei olnud kohaldatav termin „kategooria parim“. Hagejat ei saanud käsitleda mitte ühegi divisioni mitte ühegi kategooria liikmena. Asjassepuutuv oli IPSC praktikali reeglitest tulenev asjaolu, et divisjonid production optics ja production optics light loodi alles
3. aastast, mistõttu kohtu poolt viidatud töögrupi 22.01.2019 otsustused ei puudutanud nimetatud divisjone ning 2018 ei olnud klassifikatsiooni production optics ja production optics light divisjonidele. Poole õigused ja kohustused ei võinud olla vastuolus seadusega. Ka IPSC konstitutsiooni p 4.9 sätestatu kohaselt kohalikud siseriiklikud seadused on ülimuslikumad IPSC reeglitest. SpS § 8 sätestab, et rahvusvahelistel tiitlivõistlustel on Eesti rahvuskoondise koosseisus või individuaalselt õigus esineda Eesti kodanikel ja Eestis elavatel alla 18-aastastel alaealistel, kellel ei ole mõne muu riigi kodakondsust. Kuna hageja omas Vene Föderatsiooni kodakondsust, siis seadus üheselt välistas tema esinemise rahvusvahelistel tiitlivõistlustel nii Eesti rahvuskoondise koosseisus kui ka individuaalselt. Rahvusvahelistel tiitlivõistlustel ei esinda sportlased mitte ennast, vaid oma riiki. Kostja pidi sellest piirangust olema teadlik ja sellega arvestama. Kuna piirang tulenes seadusest, siis ei pidanud kostja seda e-kirjas märkima. Hagi menetlemisel ei pööranud kohus tähelepanu sellele, et hageja oli sisuliselt vaidlustanud kostja juhatuse otsuse (väljendatud 08.02.2019 e-kirjas) ja 19.03.2019 protokolli. Hageja esitas kostja vastu vale nõude. Vastustaja seisukoht
4. Hageja vaidles kostja apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu põhjendused
5. Ringkonnakohus, kuulanud ära poolte seletused ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Ringkonnakohtul on võimalik teha asjas uus otsus, millega hagi jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. Menetluskulud mõlemas kohtuastmes jäävad hageja kanda. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
6. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt tuvastatuga, et kostja põhikirja p 3.1 järgi võisid kostja liikmeks olla practical laskespordi harrastajate koondamiseks loodud juriidilised isikud. Kostja liikmeks oli Mittetulundusühing Laskespordiklubi ALPHA, kuhu kuulus hageja. Asjaolust, et hageja oli nimetatud laskespordiklubi liige, ei saanud tuletada, et hageja oleks ühtlasi kostja liige. Hageja füüsilise isikuna ei olnud kostja liige. Kostja väljastas hagejale laskesportlase ja -instruktori litsentsid. Litsents ei andnud sportlasele võistlusel osalemise õigust.
7. Maakohus aga eksis poolte lepinguliste suhete määratlemisel, lugedes, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud leping, mille tulemusena pidi kostja võimaldama hagejale koha võistlusele „European Handgun Championship 2019“. Maakohus kohaldas ebaõigesti

§ 9lg-t 1.

10.

§ 8

lg 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.

§ 9

lg 1 järgi sõlmitakse leping kas pakkumuse ja nõustumuse vahetamisega või muul 7 viisil kokkuleppe saavutamisega.

§ 9

lg 2 esimene lause sätestab, et pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. TsÜS § 67 lg 1 kohaselt on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Igal juhul on lepingu sõlmimise eelduseks vastastikuste tahteavalduste vahetamine eesmärgiga saavutada kokkulepe olulistes küsimustes (Riigikohtu 05.06.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-17217, p 15).

1. Kostja 08.02.2019 e-kirja (I kd, lk 55) alusel tuvastas maakohus, et tegemist oli kostja tahteavaldusega leppida kokku tingimustes, mille täitmisel eraldab kostja koha konkreetsele võistlusele. Hageja makstes osalemise tasu nõustus kostja pakkumisega. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu sellekohase käsitlusega. Kostja 08.02.2019 e-kiri oli adresseeritud kostja liikmetele (klubidele) ehk juriidilistele isikutele. Teave võimalusest osaleda võistlustest ei olnud pakutud hagejale. Seega ei olnud tegemist kostja poolse pakkumisega hagejale lepingu sõlmimiseks. Kodukorra p 1.
2. kohaselt esindas laskurit igapäevastes toimingutes kostja ees laskuri koduklubi juhatus. Klubid pidid edastama oma liikmetele teavet võistluste kohta. See nähtus ka 08.02.2019 e-kirja sisust. Kirja kohaselt pani Eesti Regioon rahvusmeeskonnad välja divisionides Production, Standart, Open ja Classic. Allesjäänud kohtade jaotamine pidi toimuma vastavalt üldkoosoleku poolt määratud töögrupi poolt soovitatud ja juhatuse poolt heaks kiidetud põhimõtetele. Kirja kohaselt sai Eesti 27 kohta. Kostja selgitas kohtuistungil, et võistlustele registreeris 304 laskurit. Eeltoodust nähtus, et kõikidel soovijatele ei olnud võimalik võistlusele kohta tagada.
3. Põhikirja p 5.2 kohaselt on kostja kõrgeimaks organiks üldkoosolek. Põhikirja ja kodukorra kohaselt ei ole kostjal sellist tööorganit nagu töögrupp. Seega töögrupi koostatud soovitused ei saanud olla juhatusele täitmiseks kohustuslikud - need said olla vaid nõuandvat laadi, sõltumata sellest, kuidas töögrupp oli kokku kutsutud. See, kas juhatus jälgib töögrupi poolt pakutud soovitust, väljendub juhatuse otsuses. Eeltoodust nähtuvalt saigi kostja laskuritele kohtade jagamisel juhinduda juhatuse otsustusest. 19.02.2019 otsustas juhatus rahvusmeeskonnakohad ja valis divisjonidesse kokku 16 laskurit (I kd lk 66). Hageja kinnitas ka ringkonnakohtu istungil, et ta ei pretendeerinud rahvusmeeskonna kohale. Kostja otsustas 19.03.2019 otsusega (I kd, lk 70) ülejäänud kohad ära jagada. Hageja kohta ei saanud. Kostja liikmeks olev mittetulundusühing Laskespordiklubi ALPHA, kuhu kuulus hageja, seda otsust ei vaidlustanud. Seega on tegemist kehtiva otsusega.
4. Ringkonnakohtu hinnangul puuduvad sellised asjaolud ja tõendid, mille alusel saaks tuvastada hageja ja kostja vahel lepingulist suhet. Poolte vahel puudus kokkulepe, mille kohaselt oli kostjal kohustus võimaldada hagejale koht võistlustele. Isegi kui lugeda hageja poolt registreerimist võistlusele ja osalustasu maksmist (vt 08.02.2019 e-kiri) pakkumuseks kostjale lepingu sõlmimiseks, siis puudub kostjapoolne sellekohane hagejaga nõustumus. Asjaolu, et hageja läbis turvakursuse, maksis liikmemaksu ja oli kantud turvaliste laskurite nimekirja, ei tähendanud automaatselt, et kostjal oli kohustus valida hagejat osalema võistlustele. Lepingu sõlmimiseks peab

§ 9

lg 1 järgi olema piisavalt selge, et pooled on saavutanud kokkuleppe (Riigikohtu 19.12.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-17-284, p 21). Sellise kokkuleppe olemasolu ei saa käesoleval juhul pooltevahelistest suhetest tuletada. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi jätta rahuldamata, apellatsioonkaebus tuleb aga rahuldada. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja teeb tühistatud osas uue otsuse, mis tingib maakohtu menetluskulude jaotuse muutmise (TsMS § 173 lg 3). Hagi rahuldamata jätmise tõttu 8 jäävad poolte maakohtus kantud menetluskulud hageja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel samuti hageja kanda.
2. Kuna maakohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määranud, siis ei määra ka ringkonnakohus menetluskulude rahalist suurust vastavalt TsMS § 174 lg-le
3. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) 9