KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14. september 2021, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-21-4753 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk

§ 238lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra ja mõisteti P.

Valjajevile karistuseks 10 kuud vangistust, mille kandmise aja alguseks loeti P. Valjajevi kinnipidamisega aeg, s.o 02.07.2021. Sama otsusega rahuldati kannatanu MAXIMA Eesti OÜ tsiviilhagi kahjuhüvitise nõudes ja mõisteti P. Valjajevilt MAXIMA Eesti OÜ kasuks välja 783,21 eurot. Ka mõisteti P. Valjajevilt Eesti Vabariigi kasuks välja sundraha 438 eurot, kohtueelses menetluses tekkinud kaitsjatasu summas 75,60 eurot ja kohtumenetluses tekkinud kaitsjatasu summas 210,60 eurot.

§ 180lg 3 alusel peab P.

Valjajev temalt väljamõistetud menetluskulud kokku summas 724,20) eurot tasuma kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul.

1. Kuna süüdistatav vaidlustab üksnes mõistetud karistust ja menetluskulusid puudutavat osa, käsitletakse maakohtu otsusest ka üksnes eelnimetatud osasid.
2. Karistuse osas märgib maakohus, et kohtuliku uurimise tulemusena leidis usaldusväärselt tõendamist see, et P. Valjajev on toime pannud seitse varavastast kuritegu, millest viimane jäi katse staadiumisse. Karistuse mõistmisel P. Valjajevile peab arvestama ka kohaldatava karistuse üld- kui ka eripreventiivset mõju. 3.
3. Karistuse liigi valikul arvestas maakohus seda, et süüdistatav ei tööta ning teda on juba samalaadsete kuritegude toimepanemise eest karistatud raskemaliigilise karistusega. Seega karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks ei ole põhjendatud karistada teda rahalise karistusega. P. Valjajev ei ole varasematest karistustest teinud vajalikke järeldusi, kuna ta on jätkanud samalaadsete kuritegude toimepanemist. P. Valjajevi käitumises väljendub ilmselge ja teadlik vastandumine õiguskorrale. Olles karistatud Viru Maakohtu 31.07.2020 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi reaalse vangistusega ning vabanedes selle karistuse ärakandmiselt 18.03.2021, pani P. Valjajev juba ca 2,5 kuud hiljem, s.o 30.05.2021 toime uue varavastase kuriteo. Karistusregistri teatisest nähtub, et P. Valjajevi näol on tegemist isikuga, keda on karistatud mh mitu korda ka KarS § 218 lg 1 järgi. 3.
4. Eelmises kriminaalasjas mõisteti P. Valjajev süüdi 14 varguse toimepanemises ning

§ 238kohaldamisega karistati teda reaalse 10-kuulise vangistusega.

Käesolevas asjas süüdistatakse P. Valjajevit 7 varguse toimepanemises, millest viimane jäi katsestaadiumi. Süü suurust hinnates arvestas maakohus ka tekitatud kahju suurust, mis on kannatanule hüvitamata. 3.

1. Maakohtu hinnangul ei esine süüdistatava käitumises KarS §-s 58 loetletud karistust raskendavaid asjaolusid. Süüdistatav on tunnistanud kõikide talle inkrimineeritavate varguste toimepanemist ja nimetatut on kohtu hinnangul põhjendatud pidada karistust kergendavaks asjaoluks vastavalt KarS § 57 lg-le
2. 3.
3. Maakohus leidis, et arvestades süüdistatava varasemat karistatust reaalse vangistusega ning uue kuriteo toimepanemist vähem kui kolme kuu jooksul peale Viru Maakohtu 31.07.2020 otsusega temale mõistetud karistuse ärakandmist, siis ei esine P. Valjajevi puhul selliseid erandikke asjaolusid, mis võimaldaksid jätta talle mõistetava karistuse reaalselt täielikult täitmisele pööramata. 3.
4. Seoses kaitsja taotlusega asendada P. Valjajevile mõistetav vangistus ÜKT-ga, märkis maakohus, et vastavalt kohtupraktikale üldkasulik töö paigutub oma võrdlevalt raskuselt sanktsioonisüsteemis vangistuse ja tingimisi käitumiskontrolliga vangistusest vabastamise vahele. Vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga on tegemist ultima ratio (viimase) abinõuga isiku ühiskonnast isoleerimise vältimiseks (RKKKo 3-1-1-84-03). Ka varasemalt on P. Valjajevit kohtu poolt karistatud süstemaatilise varguse toimepanemise eest nii Viru Maakohtu 30.01.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-770 kui ka Viru Maakohtu 22.11.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-
5. Viimase väärteokorras karistatava teo pani süüdistatav toime 20.10.2016, mil teda karistati PPA Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna otsusega KarS § 218 lg 1 järgi rahatrahviga 1000 eurot. Ka enne seda on P. Valjajevit väärteokorras mitu korda karistatud samalaadse väärteo toimepanemise eest. Seega tuleb nentida, et P. Valjajevi kuritegelik käitumine ei näita taandumismärke, mis räägib reaalselt ära kandmisele kuuluva vangistuse mõistmise põhjendatuse kasuks, saavutamaks nii karistuse eri- kui ka üldpreventiivse eesmärgi. Karistusregistri andmete kohaselt on P. Valjajevile juba varasemalt mõistetud karistuseks Viru Maakohtu 30.01.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-770 ka üldkasuliku töö tegemine. Sellise karistuse mõistmine ei saavutanud paraku soovitud eesmärki, sest hiljem pidas Viru Maakohus põhjendatuks pöörata mõistetud karistuse täitmisele 04.05.2018 määrusega, kuna P. Valjajev hoidis kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. Seega ei saa olla kindel selles, et seekord on P. Valjajev valmis tegema korrektselt üldkasulikku tööd ning et sellise karistusega on võimalik saavutada ka karistuse eri- ja üldpreventiivse eesmärki. 3.
6. Lähtuvalt eelnevast pidas maakohus põhjendatuks karistada P. Valjajevit alla keskmäära jääva karistusega, s.o 1 aasta 3 kuu pikkuse vangistusega. Kuna kohus arutas seda kriminaalasja lühimenetluses, siis

§ 238

lg 2 alusel tuleb vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning mõista P. Valjajevile ära kandmata karistuseks 10 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti P. Valjajevi kahtlustatavana kinnipidamise aega 02.07.

2. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks sundraha, määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 2 4.1.

§-de § 2565 lg 2 ja 179 lg 1 p 2 alusel kuulub P. Valjajevilt väljamõistmisele sundraha teise astme kuriteo toimepanemises kiirmenetluses süüdimõistmise tõttu summas 438 eurot, milline summa vastab 1,5 kuupalga alammäärale, mida on vähendatud poole võrra. Nimelt on kuupalga alammääraks alates 01.01.2020 Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt 584 eurot. 4.

1. P. Valjajevile riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest on kohtueelsel uurimisel määratud tasu kokku 75,60 eurot ja kohtus 210,60 eurot. Maakohus pidas põhjendatuks mõista süüdistatav P. Valjajevilt välja kokku 724,20 eurot kriminaalmenetluse kulude katteks, mis moodustub sundrahast 438 eurost ja muudest kriminaalmenetluse kuludest kokku 286,20 eurot. 4.
2. Maakohus leidis, et ei ole põhjendatud jätta mingi osa menetluskuludest riigi kanda

§ 180lg 3 alusel.

Kehtiva kohtupraktika kohaselt ei ole kinnipidamisasutuses karistuse kandmine asjaoluks, mis võiks tingida menetluskulude vähendamise. Kohus ei pea ka väljamõistetavate menetluskulude osas üldregulatsioonist kõrvalekaldumist põhjendatuks resotsialiseerumisväljavaadet silmas pidades, kuna P. Valjajev on eelnevalt kriminaalkorras karistatud ja käesoleva kriminaalasja raames pani ta vargused toime lühikese perioodi jooksul peale eelmise karistuse ärakandmist. Seega puudub objektiivne alus seisukohaks, et menetluskulude osaline riigi kanda jätmine võib avaldada mõju tema õiguskuulekusele. 4.

1. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude kogusummat ja seda, et karistuseks on reaalne vangistus ning kinnipeetule ei ole tagatud töö tegemise võimalus kinnipidamisasutuses, siis määras maakohus, et menetluskulud tuleb tasuda ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
2. Viru Maakohtu 03.07.2021 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav P. Valjajev, kes palub üle vaadata maakohtu otsus. 5.
3. Süüdistatav selgitab, et kuna tal ei olnud vahendeid elamiseks, tööd, õpinguid, aga ta pidi tasuma oma elamispinna eest, millestki toituma ja midagi selga panema, seepärast ta sooritas neid väikesi vargusi, et kuidagi ellu jääda. P. Valjajev toob välja, et ta kahetseb tehtut, saab aru oma süüst ning on nõus täielikult hüvitama kannatanule kahju. Kahju on väike, aga karistus liiga karm. Süüdistatav soovib, et karistus asendatakse üldkasuliku tööga, jagatakse kaheks osaks (5 kuud reaalset vangistust ja 6 kuud tingimisi karistusaeg järelevalvega kriminaalhooldusega) või 5 kuud reaalset vangistust ning järelejäänud 5 kuud asendada üldkasuliku tööga. 5.
4. Ka ei ole süüdistatav rahul, et ei vähendata temal tekkinud menetluskulusid. Kuna P. Valjajev on töötu ja tal on väga raske rahaline seis, palub süüdistatav kohut jätta mingi osa kohtu poolt väljanõutavatest menetluskuludest riigi kanda

§ 180lg 3 alusel.

Lisaks rõhutab süüdistatav, et ta loobus kaitsjast veel enne esimest küsitlemist, enne esimest ütluste andmist. Kaitsja G. Tšelnokova oli ainult videokohtus, mis kestis 10 minutit, mille eest kohustati maksma 210,60 eurot. Samuti ei ole P. Valjajev rahul, et tal tuli tasuda kohtueelses menetluses tekkinud kulud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioon tuleb

§ 326

lg 3 alusel jätta läbi vaatamata, kuna see on ilmselgelt põhjendamatu.

§ 326

lg 3 alusel võib ringkonnakohus apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku 3 kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (RKKKm 3-1-1-49-10, p 5). Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitute apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks

§ 326

lg 3 mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata.

1. Kohtukolleegium leiab, et mõistetud karistus on kooskõlas seadusega ning on põhjendatud. Apellatsioonis väljatoodud asjaolud ei anna alust teistsugusele seisukohale asumiseks ega karistuse vähendamiseks. Maakohus on karistuse mõistmisel arvestanud kõiki KarS § 56 sätestatud karistuse mõistmise aluseid ning on analüüsinud piisava põhjalikkusega, miks käesoleval hetkel tuleks mõista P. Valjajevile just selline karistus. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhistustega ning maakohus on ka põhjalikult ära toonud, miks ei ole võimalik mõista rahalist karistust, tingimisi vangistust ega üldkasulikku tööd. KarS § 56 lg 1 kohaselt tuleb karistuseks mõista selline karistus, mis mõjutaks süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja mis kaitseks ka õiguskorra huvisid. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb nõustuda maakohtuga, et selliseks karistuseks on reaalne vangistus. Esitatud apellatsioon ei anna juba eelmenetluse staadiumis alust maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale asuda ja jääb edutuks.
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu analüüs väljamõistetavatest menetluskuludest on põhjendatud ja kooskõlas seadusega. Maakohus on käsitlenud, miks ei ole põhjendatud menetluskuludest jätta osa riigi kanda, vaid võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud 12 kuu jooksul jõustumisest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhistustega. Taotledes riigi õigusabi korras kaitsjat tuleb süüdistataval ka arvestada, et tal tuleb tasuda õigusabi eest. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine apellatsiooni alusel juba eelmenetluse staadiumis alust maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale asuda, mistõttu jääb see edutuks.
3. Eeltoodu alusel ning juhindudes

§ 326lg-st 3 jätab ringkonnakohus apellatsiooni läbi vaatamata.

/allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Aarne Sarjas 4