Obsah (5)

§ 175§ 663§ 651§ 667§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Ele Liiv ja Neve Uudelt Määruse tegemise aeg ja koht 20. september 2021, Tallinn Kohtuasja number 2-16-15120 Kohtuasi X hagi Y (Y

§ 175lg 1 kohaselt.

Kuna kostjad I ja II ning nende õiguseellane Y on menetluskulude nimekirjas jätnud eristamata, millised konkreetsed menetlustoimingud ning millises ulatuses on tehtud Y ja millised kostja III huvides, oleks kostjate menetluskulude suuruseks tulnud määrata null eurot. 86-aastaselt hagejalt 10 698 euro 24 sendi menetluskulude väljamõistmine toob hagejale kaasa rasked majanduslikud tagajärjed. Sellises suuruses menetluskulude hagejalt väljamõistmine on vastuolus hea usu põhimõttega. 8.

1. Juhuks, kui ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, põhjendab hageja vajadust vähendada kostjate kasuks väljamõistetavaid menetluskulusid järgmiselt: - 04.04.2017 kostja Y nimel vastuse koostamine ja esitamine – põhjendatud ajakulu on maksimaalselt 4 tundi (6 tunni asemel – 936 euro asemel 625 eurot koos käibemaksuga), viidatud dokument sisaldas lisaks üldsõnalistele vastuväidetele menetluse peatamise taotlust, mille maakohus jättis 20.02.2018 määrusega rahuldamata. Asjakohatud olid dokumendile lisatud viited Raul Kamma pärimismenetlusele ning tsiviilasja nr 2-1612420 käigule, mida kohtud ei pidanud vajalikuks kohtuotsustes käsitleda. Seega oleks maakohus pidanud vähendama kostjate I ja II menetluskulusid selle toimingu osas vähemalt 312 euro ulatuses. - 17.07.2017 kostja Y seisukoha koostamise ja esitamise põhjendatud ajakulu on maksimaalselt 1,5 tundi (2,5 tunni asemel – 390 euro asemel 234 eurot). Nimetatud dokument sisaldas suures osas pooltevaheliste suhete ning Raul Kamma pärimismenetluse kirjeldust, mis vaidluse lahendamise seisukohast tähtsust ei omanud ning vaidluse lõpptulemust ei mõjutanud. Maakohus oleks pidanud vähendama nii kostja I kui kostja II kummagi menetluskulusid koos käibemaksuga 78 euro (kokku 156 euro ehk 1 tunni) võrra. - Y uue esindaja vandeadvokaat Paavo Paasi 21.02.2018 nõupidamine kliendiga ja kliendi materjalidega tutvumine (1,5 h) oli tingitud asjaolust, et Y otsustas vahetada lepingulist esindajat. Esindaja vahetamisest tingitud menetluskulude vastaspoole kanda jätmine ei ole põhjendatud ning maakohus oleks pidanud kostjate I ja II kummagi menetluskulusid vähendama koos käibemaksuga vastavalt 108 euro võrra (kokku 216 euro ehk 1,5 tunni) võrra. - Hageja hinnangul polnud põhjendatud ka Y ning kostja III nimel vastuhagi koostamisele 26.06.2018 ja 29.06.2018 kulunud aeg 7 tundi, sest vastuhagis korrati menetluses varem esitatud asjaolusid ja seisukohti. Põhjendatud ajakulu on maksimaalselt 4 tundi. Maakohus oleks pidanud vähendama kostja III menetluskulusid koos käibemaksuga 432 euro võrra (3 tunni ulatuses). Kokkuvõttes palub hageja vähendada kostja I ja kostja II kummagi kasuks väljamõistetavaid menetluskulusid koos käibemaksuga vähemalt 342 euro võrra ning kostja III kasuks väljamõistetavaid menetluskulusid koos käibemaksuga vähemalt 432 euro võrra (kokku 1116 eurot).
2. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjatele tähtaja määruskaebusele seisukoha esitamiseks.
3. Kostjad vaidles määruskaebusele vastu ning palus selle rahuldamata jätta. 5 2-16-15120
4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle

§ 663lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 12. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (

§ 651lg 1).

Seega vaatab ringkonnakohus maakohtu määruse läbi üksnes osas, milles hageja peab kostjate menetluskulude kindlaksmääramist põhjendamatuks. 13. Kolleegium leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 667

lg 2 järgi osaliselt tühistada kostjatele I ja II väljamõistetud menetluskulude osas ning jätta hageja määruskaebus osaliselt rahuldamata. 14.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, st kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu

1. märtsi
2. a määrus asjas nr 3-2-1-184-15, p 14;
3. veebruari
4. a määrus tsiviilasjas nr 2-1414536, p 15 ja
5. aprilli
6. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324, p 17). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

§ 175

lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukusega, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

1. aprilli
2. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-3785, p 31.4;
3. mai
4. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-16812/57, p 19.2).
5. Hageja on esiti leidnud, et kostjate menetluskulud oleks tulnud üldse jätta kindlaks määramata ning juhul kui ringkonnakohus sellega ei nõustu, siis tuleks vähendada kostjate I ja II menetluskulusid seoses 04.04.2017 menetlustoiminguga, 17.07.2017 menetlustoiminguga ning 21.02.2018 menetlustoiminguga. Kostja III menetluskulusid oleks hageja hinnangul tulnud vähendada 26.06.2018 ja 29.06.2018 vastuhagi esitamisele kulunud aja osas.
6. Kolleegium nõustub hagejaga, et põhjendatud ei ole kostjatele I ja II osutatud õigusteenuste ajakulu 21.02.2018 menetlustoimingu eest, mille sisuks oli nõupidamine kliendiga ning kliendi materjalidega tutvumine ning need menetluskulud tekkisid kostjatel I ja II seoses sellega, et kostjate I ja II esindaja vahetus. Kuna kostjate I ja II varasem esindaja on nende toimingute eest juba menetluskulude taotluse esitanud (vt II kd, tl 108 pöördel, Advokaadibüroo Amos teenused – nõupidamine kliendiga, hagiavalduse asjaolude analüüs, tõendite kogumine, ajakulu kokku 4 tundi), ei pea ringkonnakohus põhjendatuks nende toimingute ajakulu ka teise esindaja puhul välja mõista. Sisuliselt tähendaks see samade toimingute eest hagejalt menetluskulude kahekordselt väljamõistmist. Esindaja vahetus on menetlusosalise risk, millega seotud kulude hüvitamist ei ole põhjendatud teiselt poolelt nõuda. Seega tuleb kostjate I ja II menetluskulusid 21.02.2018 menetlustoimingu ajakulu, s.o 1,5 tunni võrra vähendada, jättes vastava osa eest menetluskulud välja mõistmata. Kostjate I ja II teise lepingulise esindaja tunnihind oli 144 eurot koos käibemaksuga. Seega on viidatud toimingu rahaline kulu 216 eurot (144 x 1,5 h). Kuna menetluskulud jagunevad kostja I ja II vahel võrdselt, tuleb kummagi kostja menetluskulusid vähendada 108 euro võrra. 16.
7. Ülejäänud toimingute vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul diskretsiooni piire ületanud ning seetõttu jääb maakohtu määrus muus osas muutmata ning hageja taotlus kõigi kostjate ülejäänud menetluskulude vähendamiseks rahuldamata. Toimiku materjalidest nähtuvalt oli õigusvaidlus keskmisest keerukam ja 6 2-16-15120 ajamahukam, seega ei ole väljamõistetud menetluskulud ülemäära suured ning asja sisu ja mahtu arvestades on need sellises suuruses põhjendatud. 16.
8. Kuna ringkonnakohus vähendas kostjate I ja II kummagi menetluskulusid 108 euro võrra, rahuldatakse kostja I menetluskulude kindlaksmääramise taotlus 2435 euro 12 sendi ulatuses ning kostja II menetluskulude kindlaksmääramise taotlus samuti 2435 euro 12 sendi ulatuses. Kostjate I ja II kummagi menetluskulude kindlaksmääramise taotlused jäävad seega 163 euro 48 sendi ulatuses rahuldamata.
9. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 17.
10. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et menetluskulude suuruseks oleks tulnud määrata 0 eurot, kuna menetluskulude nimekirjades ei olnud selgelt eristatud, millised konkreetsed toimingud on teostatud seoses Y esindamisega ning millised kostja III esindamisega. Toimiku materjalidest nähtuvalt on Y ja kostja III esindamisega seotud menetluskulud maakohtu menetluses esitatud kahe eraldi tabelina (II kd tl 108 pöördel ning tl 109) ning ringkonnakohtu menetluse kulude nimekirja kohaselt on kummagi kostja menetluskulud jagatud pooleks, kuna ringkonnakohtu menetluses vastustajate positsioonid kattusid (II kd, tl 158 pöördel). Maakohtu menetluses oli kulusid võimalik paremini eristada, sest algselt on hagi esitatud üksnes Y vastu ning kostja III astus menetlusse alles 2018 aasta kevadel, esialgne hagi Y vastu esitati
11. aasta sügisel. 17.
12. Ringkonnakohus ei nõustu ka määruskaebuse väitega, et menetluskulud tuleks jätta kindlaks määramata põhjusel, et nii suures ulatuses (10 698 eurot 24 senti) menetluskulude väljamõistmine 86-aastaselt hagejalt toob hagejale kaasa rasked majanduslikud tagajärjed. Hagi esitamisel pidi hageja olema teadlik, et selle menetlemisega kaasnevad kulud õigusabiteenusele ning kulude tekkimine mõlemal poolel on paratamatu. Toimikust nähtub, et hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja enda menetluses kantud kulud kostjate menetluskuludega samas suurusjärgus. Isiku raske majanduslik olukord ei tähenda, et rahalise nõude esitamine tema vastu oleks hea usu põhimõtte vastane. Menetluskulude rahalisest kindlaksmääramisest tulenev nõue ei ole selles osas erandiks. 18.

§ 178

lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 19.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv ja Neve Uudelt 7