KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Kohtujurist Terje Vahemäe Määruse tegemise aeg ja koht 21. september 2021, Pärnu Tsiviilasja number 2-17-9326 Tsiviilasi XX pankrot

§ 175lg 1, lg 11).

9.1. Usaldusisiku kohustused menetluse kestel

§ 172

ja 173 järgi: Usaldusisiku ülesannetes võlgnikul XXl on õigus jätta endale 25% töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu. Saadud tulust ülejäänud 75% peab usaldusisiku ülesannetes võlgnik hoidma oma ülejäänud varast eraldi ja vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. 9.2. Võlgniku kohustused menetluse kestel

§ 173

järgi: - Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. - Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohus kohustab XXd viivitamata kohtule teatama oma sissetulekute suuruse ja/või sissetulekut andva tegevusala, samuti elukoha muutumisest. - Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. XX peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Sissetulekust, mis loetakse loovutatuks usaldusisikule, võib XX 25% kasutada enda huvides (

§ 173lg 4).

- Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma (s.t praegusel juhul XX ei pea võlausaldajatele välja maksmiseks oma muust varast eraldi hoiustama) tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik XX kohustatud võlausaldajate jaoks hoiustama poole. Tulu, millele sissenõuet pöörata ei saa, on loetletud täitemenetluse seadustiku (TMS) § -des 131 ja

1. 9.
2. Enda usaldusisiku ülesannetes võlgnik XX on kohustatud võlausaldajate jaoks hoiustatud rahast tegema võlausaldajatele üks kord aastas väljamakseid. Maksed tuleb teha määruse resolutsioonis märgitud võlausaldaja andmeid ja makserekivisiite kasutades.
3. Kohus kohustab XXd esitama võlgniku kohustuste ja usaldusisiku ülesannete täitmise kohta üks kord aastas, iga aasta
4. oktoobriks, kohtule aruande (sh andmed saadud sissetulekute, varalise seisundi muutuste kohta aruandeperioodil, mõistlikult tulutoova tegevuse otsimise kohta, võlausaldajate jaoks hoiustatud ja väljamakstud summade jms kohta). Esimene aruanne tuleb esitada
5. oktoobriks
7. Avaldada pankrotimenetluse lõpetamise teade väljaandes Ametlikud Teadaanded. 2

§ 146mõistes puuduvad.

Jaotise alusel ei ole ühelegi võlausaldajale raha makstud. Pandiga tagatud nõuded antud menetluses puuduvad. Müümata vara ja teistelt isikutelt saada olev vara puudub. Pankrotimenetluses puudus valitsetav vara. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud: Riigi Tugiteenuste Keskus 1691,91 eurot, AS Koduliising (praeguseks Holm Bank AS) 269,44 eurot, A.T. 17 091,02 eurot ja Svea Finance AS 1427,12 eurot, kokku 20 479,49 eurot. Läbivaatamata hagid puuduvad ning uusi hagisid haldur hetkel esitada ei kavatse. Kohtukulud antud menetluses puuduvad. Vajalikud kulutused on haldur kandnud omavahenditest, mille osas haldur kulutuste hüvitamist ei taotle. Antud menetluse puhul ei ole haldur tuvastanud muid asjaolusid, mida tuleks lisaks juba esitatud andmetele täiendavalt välja tuua. Võlgniku suhtes on menetluse ajal kohaldatud aresti, millest tulenevalt on võlgniku kättesaamine olnud raskendatud ja menetlus hakkas venima. Samuti ei kasuta võlgnik e-posti. Võlgnik märgib seletuses maksejõuetuse põhjuste kohta, et maksejõuetus tekkis õnnetuse tagajärjel halvenenud tervise ja sellest tingitud töövõimetuse tulemusena tekkinud makseraskustest, mis hakkasid kuhjuma. Võlgnikule ei kuulu olulist vara, mille arvel võlgnevusi tasuda. Haldur palub lõpetada XX pankrotimenetlus peale pankroti välja kuulutamist raugemise tõttu juhul, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik ei tasu kohtu deposiiti vähemalt 2000,00 eurot. Samuti palub haldur algatada võlgniku XX suhtes kohustustest vabastamise menetlus ning määrata XX iseenda usaldusisikuks. 3. Halduri tegevusele on kulunud kokku x töötundi ning haldur palub määrata tasuks x eurot (arvestusega 1 tund = x eurot, koos sotsiaalmaksuga), mis kanda Kristo Tederi arveldusarvele. Lisaks palub haldur anda XXle menetlusabi pankrotihalduri tasu katteks summas x eurot, mis sisaldab sotsiaalmaksu. KOHTU PÕHJENDUSED Pankrotimenetluse lõpetamine 4. Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega, leiab, et see vastab pankrotiseaduse (

) § 158 lg 3 nõuetele. Pankrotihalduri kogutud ja aruandes kajastatud andmete põhjal kohus tuvastas, et võlgnikul pankrotimenetluse jätkamiseks vara ega piisavaid sissetulekuid ei ole, samuti puuduvad 3

§ 158lg 4 alusel raugemise tõttu on põhjendatud.

Kohus lõpetab pankrotimenetluse ja avaldab Ametlikes Teadaannetes vastava sisuga teate. TsMS § 158 lg 4 kohaselt kohus märgib määruses võlausaldajate tunnustatud nõuete ja nende rahuldamata jäävate osade suurused. Kohus vabastab pankrotihalduri tema kohustustest. Pankrotimenetluse kulud 5. Vastavalt

§ 150

lg-le 4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg-st 2 ja

§ 150lg-st 2 tulenevalt jäävad pankrotimenetluse kulud XX kanda.

6. 01.02.2021 jõustunud

§ 193lg 5 sätestab, et juhul, kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021.

aasta 1. veebruari, kohaldatakse halduri tasu arvestamisele §-de 23, 65, 651, 66 ja 661 redaktsiooni, mis kehtisid 2021.aasta 31.jaanuarini.

§ 65

lg-te 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

§ 65

lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutnud pankroti välja

§ 171

lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu

§ 23lõigete 1–3 alusel.

Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata sel juhul menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Sellest tulenevalt on praegusel juhul tasu suuruse määramise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg ning tunnitasu ülemmäär on 96 eurot, mis

§ 65

lg 11 kohaselt sisaldab kõiki seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Praegusel juhul on haldur märkinud, et tasu sisaldab sotsiaalmaksu. 7. Kohus leiab, et pankrotihalduri esitatud tasunõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Halduri täidetud ülesannete sisu ja mahtu arvestades on halduri näidatud töömaht x tundi selles asjas põhjendatud ja vajalik. Haldur palub määrata pankrotihalduri tasuks x eurot, summa sisaldab ka sotsiaalmaksu. Sellisel juhul kujuneb halduri tunnitasuks x eurot, mis ei ületa pankrotihalduri tunnitasu maksimaalset määra (96 eurot). Kohus leiab, et taotletud suuruses tasu on mõistlik ja asjaolusid arvestav, haldur on oma töö teinud ja tal on õigus tasu saada. Kohus kinnitab halduri tasuks x eurot (sisaldab sotsiaalmaksu). 8.

§ 65lg 11 alusel haldur taotleb anda võlgnikule menetlusabi halduritasu maksmiseks. Ts

MS § 183 lg 2 järgi võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui x eurot, sealhulgas ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Halduri tasunõude rahuldamiseks pankrotivaras vahendeid ei ole. Kohus kuulutas XX pankroti välja

§ 171

lg 11 alusel üksnes seetõttu, kuna võlgnik oli esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse. Võlausaldaja ega ükski muu isik ei ole pankrotimenetluse raugemise vältimiseks tasunud kohtu määratud tähtaja jooksul pankrotimenetluse kulude katteks raha deposiiti. Töötamise registri andmetel on võlgnik pankroti väljakuulutamise ajal ja pärast seda töötanud järjest pikemate pausidega: 12.12.2016 – 15.03.2018 töötas xxxx OÜ-s; 02.04.2018 – 20.04.2018 xxxxxxx xxxx OÜ-s (tööleping on lõpetatud katseajal), 14.11.2018 – 31.01.2019 on võlgnik taas töötanud xxxx OÜ-s remonditöölisena, töösuhte lõpetamise aluseks on lepingu lõppemine; 03.09.2020 - 20.10.2020 on võlgnik töötanud xxxxx OÜ-s ehituse lihttöölisena, tööleping lõpetatud poolte kokkuleppel; järgmine töökoht on olnud 10 kuud hiljem xxxxxxx OÜs perioodil 05.07.2021 – 22.07.2021, tööleping on üles öeldud katseajal; 03.08.2021 – 10.09.2021 oli võlgnik tööl xxxxxxxxx OÜ-s, tööleping on lõpetatud töökohustuste rikkumise tõttu. On selge, et võlgnik ei ole teeninud sellist tulu, mida oleks võimalik arvestada pankrotivarasse ja mille arvelt 4

§ 171

lg-st 1 tulenevalt kohus pankrotimenetluse lõpetamisel pärast pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Võlausaldajad on kohustustest vabastamise menetluse avaldusest teadlikud ning ei ole menetluse algatamisele vastuväiteid esitanud. Pankrotihaldurile ega kohtule ei ole teada

§ 171

lõikes 2 nimetatud asjaolusid, mis võiksid tingida kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise. 10.

§ 172

lg 1 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Haldur on teinud kohtule ettepaneku jätta usaldusisik määramata ja panna usaldusisiku kohustused võlgnikule endale. Kohus leiab, et selline otsustus on selles asjas põhjendatud. Võlausaldajad ei ole pidanud vajalikuks pakkuda välja kandidaati võlgniku usaldusisikuks. Teise isiku usaldusisikuks määramine tooks kaasa täiendavaid kulutusi olukorras, kus võlgnikul ei ole piisavat sissetulekut ka pankrotimenetluse kulude katmiseks ja talle on selleks antud menetlusabi. Eeltoodu alusel, juhindudes

§ 172

lg-st 6, kohus jätab usaldusisiku määramata ja kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku ülesandeid. Kui ilmneb, et võlgnik siiski ise ei tule toime enda usaldusisiku ülesannete täitmisega, või võlgniku varalise seisundi muutumisel on kohtul võimalus usaldusisik ka hiljem määrata.

1. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse jooksul tegema kõik endast oleneva, et pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusi täita. Eelkõige peab võlgnik tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal seda ei ole, siis sellist tegevust otsima. Töö otsimist peab võlgnik olema suuteline tõendama. Võlgnik peab ilma täiendava meeldetuletuseta esitama kohtule üks kord aastas aruande oma kohustuste täitmise, sissetulekute ja võlausaldajatele tehtud väljamaksete kohta. Samuti peab võlgnik viivitamata kohtule teatama muudatustest enda sissetulekutes või muudes tuludes, elu- või töökoha vahetamisest jms võlgniku varalist olukorda muutvatest asjaoludest.
2. Kohus hoiatab, et kui võlgnik rikub kohustustest vabastamise menetluse ajaks talle pandud kohustusi (eelkõige kohustust teha või otsida tööd, millest saadav sissetulek võimaldaks teha makseid võlausaldajatele), võib kohus võlausaldaja taotlusel või omal algatusel enne seaduses sätestatud tähtaja möödumist kohustustest vabastamise menetluse lõpetada ja jätta võlgniku kohustustest vabastamata. Kohus hoiatab XXd, et võlgniku kohustus tegelda mõistlikult tulutoova tegevusega või otsida sellist tegevust tähendab kohustust teha kõik mõistlikult võimalik ja võlgnikust sõltuv, et reaalselt oma kohustusi võlausaldajate ees täita. Ka juhul, kui isiku peamiseks või ainsaks sissetulekuallikaks on pension ja/või riiklikud toetused, ei saa võlgnik eeldada, et ta vabastatakse kohustustest, kui ta ei ole kohustustest vabastamise menetluse ajal teinud piisavaid pingutusi ega näidanud üles head tahet võlausaldajate nõuete täitmiseks. Kohus siinkohal selgitab, et võlgnik peab võlausaldajate jaoks kogutud summast tegema üks kord aastas väljamakseid vastavalt iga võlausaldaja jaotise suurusele. 5

§ 175

lg 1 sätestab, et pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohtul on asjaolusid arvestades võimalik võlgnik vabastada kohustustest ka kolme aasta järel, kui: 1) võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja 2) rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestavas ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp kohtunik 6