KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Otsuse kuupäev 10. september 2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-

) § 440 lg 1 järgi rahuldab kohus hagi. Sama paragrahvi neljanda lõike teise lause järgi ei ole kohus õigeksvõtuga seotud asjas, kus osaleb mitu kostjat ja vaidlusalust õigussuhet saab tuvastada üksnes kostjate suhtes ühiselt, ja hagi ei võta õigeks kõik kostjad. Kui kohus ei võta õigeksvõttu vastu, teeb kohus selle kohta põhjendatud määruse. Sel juhul asja menetlus jätkub. 3.2.

§ 450

lg 1 sätestab, et kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet või kui ühes hagis esitatud mitmest nõudest on üks nõue või osa ühest nõudest või esitatud vastuhagi puhul üksnes hagi või vastuhagi lõplikuks otsustamiseks valmis, võib kohus teha neist igaühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist. Lahendamata nõuete osas jätkab kohus menetlust. 3.3. Kuivõrd kostja I võttis õigeks hagi kinkelepingust taganemise tõttu kinkelepingu järgi saadu tagastamise ja kinnistusraamatu kande muutmiseks vajaliku tahteavalduse kohtuotsusega asendamise nõuete osas (nõudepunktid 4 ja 5), siis saab need nõuded lahendada õigeksvõtul põhineva osaotsusega. Sellise otsuse võib teha kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

Nende nõuete osas pole takistusi õigeksvõtt vastu võtta. 3.4. Kostja I õigeksvõttu vara arestist vabastamise nõude osas ei ole võimalik vastu võtta. Selle nõude saab täitemenetluse seadustiku § 222 lg 3 järgi esitada kostjate I ja II vastu vaid ühiselt, st nad on vältimatud kaaskostjad

§ 207lg 3 tähenduses.

Järelikult ei ole kohus kostja I õigeksvõtuga nõudepunkti 3 osas seotud. 3.5. Kuivõrd õigeksvõtul põhineva osaotsusega hagi rahuldatakse kahe nõude osas, peaks üldjuhul nende nõuete osas menetluskulud jääma

§ 162

lg 1 alusel kostja I kanda.

§ 168

lg 6 võimaldab otsustada, et hageja kannab menetluskulud ise, kui kostja võtab hagi kohe õigeks ega ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Maakohus leidis, poolte õigussuhe ja kostja I käitumine enne hagi esitamist osaotsusega rahuldatud nõuete osas oli selline, et hagi esitamine ei ole hagejale ette heidetav ja kulusid ei saa jätta

§ 168lg 6 alusel hageja kanda.

Neil kaalutlustel jättis maakohus osaotsusega lahendatud nõuetega seotud menetluskulud kostja I kanda. POOLTE SEISUKOHAD

1. Kostja I esitas apellatsioonkaebuse, milles palub esimese võimalusena tühistada vaidlustatud otsuse menetluskulude jaotuse osas ja panna kulud hageja kanda; teise võimalusena tühistada otsus tervikuna, jätta õigeksvõtt vastu võtmata ja saata asi maakohtule kõigis nõuetes menetluse jätkamiseks. 4.
2. Esiteks leiab kostja I, et maakohus oleks pidanud tegema täiendavaid toiminguid ja selgitama välja kostja I tegeliku tahte õigeksvõtu avaldamisel. Kostja I esitas ka sisulised vastuväited, aga võttis hagi nõudepunktides 3–5 õigeks üksnes selleks, et vältida hagejal uute menetluskulude tekkimist. Maakohus jättis hindamata, kas nõudepunktide 4 ja 5 osas on õigeksvõtt üldse võimalik. 4.
3. Teiseks jaotas maakohus menetluskulud ekslikult. Vähemalt kulude jaotamisel oleks tulnud hinnata kostja I vastuväiteid ja jõuda järeldusele, et kostja I ei ole hagi esitamist põhjustanud.
4. Hageja vaidleb kaebusele vastu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Ringkonnakohus tühistab vaidlustatud otsuse menetluskulude jaotuse osas ja saadab asjas selles osas uueks läbivaatamiseks samale maakohtule (

§ 657lg 1 p 3). Ülejäänud osas jääb otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. 3

§ 456lg 4 teise lause alusel jõustunud.

1. Maakohus lähtus õigesti kostja I õigeksvõtust, selles osas ei anna kaebuse väited alust maakohtu otsust muuta. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu põhjendustega ja vastab kaebuse väidetele järgmiselt. 8.
2. Kostja I õigeksvõtt oli nii hagivastuses kui ka kohtuistungil avaldatud piisava selgusega ega jätnud mingit kahtlust. Maakohtul ei olnud kohustust piisavalt selge õigeksvõtu kohta kostjat I täiendavalt küsitleda. Kostja I võttis õigeks mh nõuded, millega temalt nõuti korteriomandi omandi üleandmist ja kinnistusraamatus vastava õigusmuudatuse tegemiseks vajaliku tahteavalduse andmist. Need mõlemad on sooritusnõuded, mille rahuldamine ei ole õiguslikult välistatud. 8.
3. Esimese astme kohtu menetluses poole avaldatud hagi õigeksvõtmine kehtib ka apellatsioonimenetluses (

§ 652lg 7).

Järelikult on kostja I jätkuvalt õigeksvõtuga seotud ega saa seda apellatsioonkaebusega tagasi võtta. 9. Menetluskulude jaotuse otsustas maakohus ennatlikult, mis toob kaasa selles osas vaidlustatud otsuse tühistamise ja kaebuse osalise rahuldamise. 9.1.

§ 173

lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 2

järgi on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Selliselt väljendab

§ 2asjade lahendamisel kehtivat menetlusökonoomia põhimõtet.

Üksnes osades nõuetes hagi õigeksvõtul põhineva otsusega rahuldamise korral on mõistlik määrata menetluskulude jaotus asja tervikuna lahendamisel ehk lõpplahendis. Kulude jaotus oleneb sellest, kui suures osas hageja saavutab hagiga taotletava eesmärgi, mida saab aga hinnata üksnes kõigi nõuete lahendamise järel. Menetluse jätkumise korral tekitaks menetluse kestel kulude osaline jaotamine segadust ega teeniks menetlusökonoomiat (vt Riigikohtu

1. juuni 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-17703, p-d 12 ja 12.1;
2. veebruari 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-172-13, p 19;
3. aprilli 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-12-11, p 49). 9.
4. Eelmises alapunktis märgitud kaalutlustel otsustas maakohus kulude jaotuse ennatlikult ja otsus tuleb selles osas tühistada. Samade poolte vaheline vaidlus on praegu endiselt osaliselt lahendamata, mistõttu ei saa ringkonnakohus otsustada kulude jaotust, st kaebuse taotluste esimene alternatiiv on edukas üksnes osaliselt.
5. Ringkonnakohtu menetluskulude jaotuse otsustab maakohus koos muude menetluskuludega asja uuel läbivaatamisel (

§ 173lg 1 ja lg 3 teine lause). (allkirjastatud digitaalselt) 4