KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Otsuse kuupäev 10. september 2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-

) § 163 lg-te 1 ja 2 alusel poolte endi kanda. Hageja kulude kostjate kanda jätmine poleks õiglane, aga kostjad kannavad ise oma kulud, sest ei nõustunud kompromissiga. POOLTE SEISUKOHAD

1. Kostjad esitasid ühise apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse hagi rahuldamise osas tühistada ja jätta hagi tervikuna rahuldamata. Menetluskulud paluvad kostjad panna hageja kanda. 4.
2. Esiteks tuvastas maakohus ekslikult hageja sissetuleku vähenemise. Kohus tugines hageja selgitustele töötasu vähenemise kohta, aga tõendid seda ei kinnita. Hagejale laekub töötasu, millest on tööandja juba eelnevalt kinni pidanud elatise. Pole arusaadav, miks kohus järeldas, et hageja varaline seisukord ei võimalda anda lastele seadusega sätetatud minimaalset ülalpidamist. Tegelikult hageja maksab nii elatise võlga kui ka igakuist elatist. Lisaks soovis ta nüüd elatise võla korraga tasuda, mis viitab heale majanduslikule olukorrale. Hagejat esindab kohtumenetluses vandeadvokaat, mis eeldab vastava kulu kandmise võimalust. Kokkuvõttes puuduvad tõendid ja faktilised asjaolud selle kohta, et hageja ei suuda endale ja lastele ülalpidamist teenida. Hageja on töövõimeline. Samuti ei ole asjas erandlikke asjaolusid, mille alusel vähendada hagejalt väljamõistetud elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära. 4.
3. Teiseks heidavad kostjad ette laste vajaduste tõendamiskoormise ekslikku jaotamist. Kohus ei arutanud pooltega küsimust tõendamiskoormuse ümberpöördumisest hageja kasuks, ega selgitanud kostjatele, et hoopis kostjatel lasus laste vajaduste tõendamise kohustus. 4.
4. Kolmandaks käsitlevad kostjad menetluskulude jaotust ja viitavad selles osas maakohtu otsuse vastuolule. Kostjate hinnangul peavad kuud jääma hageja kanda.
5. Hageja kaebusele tähtaegselt ei vastanud. Hiljem esitas ta apellatsioonimenetluses seisukoha, milles toetas maakohtu otsust ja palus jätta kaebuse rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse hagi rahuldamise osas ja jätab hagi tervikuna rahuldamata (

§ 657lg 1 p 2).

Apellatsioonkaebused rahuldatakse ja hageja kannab kõik menetluskulud.

1. Kaebuste ja apellatsiooniväidete ulatuse kohta saab sissejuhatavalt märkida järgmist. 7.
2. Maakohtu otsuse vaidlustasid ainult kostjad, st hagi kummagi kostja suhtes nii ajavahemiku eest enne
3. märtsi 2021 tervikuna kui ka sealt edasi igakuiselt 75 euro ulatuses rahuldamata jätmise ja menetluskulude hageja kanda jätmise osas on maakohtu otsus

§ 456lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata jõustunud.

7.2. Kostjad osalevad menetluses selles tähenduses iseseisvalt, et neist kummagi vastu on esitatud eraldi hagi elatise vähendamiseks. Nii saab kumbki kostja ise vaidlustada tema kasuks 3

§ 123; § 129 lg 2 ja § 137 lg 1 järgi 1053 eurot (= 9 × (292 – 175)).

7.

1. Teise apellatsiooniväitega heidavad kostjad ette laste vajaduste tõendamiskoormise ekslikku jaotamist. See väide on ainetu, sest maakohus lähtus laste vajaduste osas seadusega sätestatud eeldusest ja põhjendas, st hageja ei ole seda ümber lükanud (vaidlustatud otsuse lk 3 kolmas lõik). Maakohtu arusaam on õige (vt sarnaselt nt Tallinna Ringkonnakohtu
2. veebruari 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-7981, p-d 10.1 ja 10.2, samuti järgnevas p 8.2). Hageja ei tõendanud laste vajadusi väiksemana miinimumelatise kahekordsest määrast. Ta esitas küll teatavate uuringute tulemusi, aga nendega ei saa tõendada konkreetsete laste vajadusi. Järelikult ei ole vaja kaebuse teist väidet sisuliselt käsitleda. 7.
3. Kolmanda apellatsiooniväitega põhjendavad kostjad, miks peaks menetluskulud jääma hageja kanda. Vaidlustatud otsus on kulude jaotuse osas vastuoluline: põhjendava osa viimase lõigu kohaselt kavatses maakohus jätta kulud poolte endi kanda, aga resolutsiooni järgi jäid kõik kulud hageja kanda.

§ 442

lg 5 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, kusjuures resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Kui resolutsioonis on menetluskulude jaotus märgitud, siis ei saa muud kulujaotust ilmselt järeldada ega tuletada lahendi muudest osadest. Seega jäeti vaidlustatud otsusega kõik maakohtu menetluskulud hageja kanda ja kostjatel puudub huvi seda vaidlustada. 7.

1. Eelnevast tulenevalt saab ringkonnakohus kostjate esimese apellatsiooniväite alusel kontrollida, kas maakohus vähendas õigesti alates
2. märtsist 2021 kummalegi kostjale makstavat igakuist elatist 175 euroni.
3. Maakohus eksis asjaolude tuvastamisel ja õiguse kohaldamisel, kui otsustas, et hagejalt kostjate asuks väljamõistetud elatist tuleb vähendada. See toob kaasa vaidlustatud otsuse tühistamise hagi rahuldamise osas. 8.
4. Vaidlustamata asjaoludel on hageja kostjate isa ning seega on tal PKS § 97 p 1 ja § 96 järgi nende ülalpidamise kohustus. Samuti pole vaidlust, et hageja ei ela kostjatega koos, st ta peab andma ülalpidamist makstes elatist vastavalt PKS § 100 lg-tele 1 ja
5. Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, kusjuures arvestatakse tema kõiki eluvajadusi (PKS § 99 lg-d 1 ja 2). 8.
6. Üldjuhul tuleb elatis alaealisele lapsele välja mõista vähemalt seaduses ette nähtud miinimumelatise määras (PKS § 101 lg 1) ja sellele vastavaid kulutusi ei pea laps tõendama. Erandina saab väiksema elatise välja mõista mõjuval põhjusel, mille peab esile tooma ja selle aluseks olevad asjaolud tõendama elatise maksmiseks kohustatud vanem (PKS § 102 lg 1). Mõjuvaks põhjuseks võib nt olla

§ 459lg-s 1 märgitud alust elatise muutmiseks ja hagi jääb tervikuna rahuldamata.

10. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad

§ 162lg 1 alusel hageja kanda.

Juhindudes

§ 173

lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse.

§ 177lg 2 järgi määrab hüvitatavad menetluskulud rahaliselt kindlaks maakohus. (allkirjastatud digitaalselt) 5