RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenet

§ 69lg 2, LS § 2616 lg 2 ja Kar

S § 372 lg 3 järgi Harju Maakohtu

1. mai
2. a otsus Eesti Puu OÜ kaitsja vandeadvokaat Indrek Sirk, kassatsioon Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet
3. september 2021, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
4. Tühistada Harju Maakohtu
5. mai
6. a otsus osas, millega Eesti Puu OÜ-d karistati KarS § 372 lg 3 järgi ning jäeti menetluskulud Eesti Puu OÜ kanda.
7. Tühistatud osas lõpetada väärteomenetlus Eesti Puu OÜ suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ning mõista riigilt Eesti Puu OÜ kasuks välja 357 eurot 50 senti valitud kaitsjale kohtuvälises menetluses ja maakohtu menetluses makstud tasu katteks.
8. Kassatsioon rahuldada.
9. Mõista riigilt Eesti Puu OÜ kasuks välja 382 eurot 50 senti valitud kaitsjale kassatsioonimenetluses makstud tasu katteks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. Politsei- ja Piirivalveameti
11. märtsi
12. a kiirmenetluse otsusega karistati Eesti Puu OÜ-d autoveoseaduse (

) § 69 lg 2, liiklusseaduse (LS) § 2616 lg 2 ja karistusseadustiku (KarS) § 372 lg 3 järgi rahatrahviga 8000 eurot. 2. Eesti Puu OÜ-le heideti ette järgmist. R. P. Eesti Puu OÜ juhatuse liikmena lubas teadlikult R. K-l, kellel oli läbimata

§-s 36 nõutav koolitus, juhtida Eesti Puu OÜ huvides avalikult kasutataval teel veoautot, millel oli tasumata teekasutustasu. Samuti korraldas R. P. Eesti Puu OÜ huvides tasulist veosevedu ilma nõutava tegevusloata. Eesti Puu OÜ rikkus

§ 5lg 1 ja LS § 1904 lg 1 nõudeid.

4-21-15874-21-1587 3. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas kaebuse kaitsja, kes taotles väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel väärteomenetluse lõpetamist KarS § 372 lg 3 järgi väärteotunnuste puudumise tõttu või selle rikkumise kvalifitseerimist

§ 53lg 2 järgi.

Samuti taotles kaitsja VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel väärteomenetluse lõpetamist

§ 69

lg 2 ja LS § 2616 lg 2 järgi otstarbekuse kaalutlusel või karistuse kergendamist.

1. Harju Maakohtu
2. mai
3. a otsusega tühistati kohtuvälise menetleja otsus osaliselt, s.o KarS § 372 lg 3 järgi määratud karistuse ning

§ 69lg 2 ja LS § 2616 lg 2 järgi väärteomenetluse jätkamise osas.

Kohus lõpetas VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel väärteomenetluse

§ 69lg 2 ja LS § 2616 lg 2 järgi otstarbekuse kaalutlusel, kuid karistas Eesti Puu OÜ-d Kar

S § 372 lg 3 järgi rahatrahviga 1500 eurot. Kohtu seisukohad olid lühidalt järgmised. 4.1. Arvestada tuleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 (edaspidi määrus nr 1072/2009) art 1 lg-t 5, milles on kindlaks määratud tegevusloast vabastuse tingimused rahvusvaheliste ja riigisiseste veosevedude korral. Kuna Eesti Puu OÜ veoauto vedas lisaks oma kaubale teisele isikule kuuluvat pelletit ning tegu polnud menetlusaluse isiku lisategevusalaga, ei saa rääkida

§ 6lg 2 p-s 3 sätestatud erandi kohaldamisest.

Eesti Puu OÜ juhatuse liikme ütluste kohaselt võtavad nad lisaks oma kaubale peale ka laoterritooriumi rentnike aluseid, mida nad viimaste klientidele veavad. Sellise tegevuse korraldamiseks on aga vaja tegevusluba, mida menetlusalusel isikul ei olnud. Seega rikkus Eesti Puu OÜ

§ 5lg 1 nõudeid. 4.2. Kar

S § 372 ja

§ 53pole omavahel üld- ja erinormi suhtes.

Kui esimese järgi on karistatav tegevusloata tegutsemine valdkonnas, kus tegevusluba on nõutav, siis teine sätestab karistuse tegevusloa ärakirjata tasulise veoseveo korraldamise eest. Tegevusluba ja selle ärakiri pole üks ja sama. 4.3. Kuna Eesti Puu OÜ süü

§ 69

lg-s 2 ja LS § 2616 lg-s 2 kirjeldatud väärtegude toimepanemisel on väike ning puudub avalik menetlushuvi, saab väärteomenetluse selles osas VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Kohtuvälise menetleja määratud rahatrahvi KarS § 372 lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo eest tuleb vähendada ning mõista karistuseks trahv 1500 eurot. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 5. Kaitsja taotleb kassatsioonis VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteomenetluse lõpetamist KarS § 372 lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo osas väärteotunnuste puudumise tõttu ning menetluskulude hüvitamist. Kaitsja märgib, et tegevusloa vabastus tulenes

§ 6lg 2 p-st 3, mille kohaldamiseks ei pea veetav kaup olema vedaja omandis.

Määrus nr 1072/2009 ei puutu

§ 6lg 2 puhul asjasse. Isegi kui tegevusluba oli nõutud, kvalifitseeriti rikkumine valesti. Nimelt on Kar

S § 372 üldnorm ning

§ 53selle suhtes erinorm.

6. Kohtuväline menetleja leiab kassatsioonivastuses, et kassatsioon tuleb rahuldamata jätta.

§ 6

lg 2 p-s 3 sätestatud erand ei kohaldunud Eesti Puu OÜ teostatud veole, kuivõrd määruse nr 1072/2009 art 1 lg 5 punkti d nõuded polnud täidetud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 7. Kolleegium leiab, et Eesti Puu OÜ-le ette heidetud veole kohaldus

§ 6lg 2 p-s 3 nimetatud erand. Seetõttu pole täidetud Kar

S § 372 lg-s 3 sätestatud väärteokoosseis ning väärteomenetlus tuleb selles osas VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. 2

§ 5

lg 1 järgi on tasuline veosevedu kehtiva tegevusloa ja tegevusloa ärakirjata keelatud, kui

-is, välislepingus või Euroopa Liidu õigusaktis pole sätestatud teisiti. Veosevedu tasulisust seejuures eeldatakse (

§ 11lg 4).

Viidatud normist tuleneb samuti, et kui ettevõtja soovib tugineda asjaolule, et veosevedu pole tasuline, vaid oma kulul korraldatav, peab ta tõendama, et veosevedu vastab määruse nr 1072/2009 art 1 lg 5 punkti d nõuetele. 9. Nagu öeldud,

§ 5lg 1 järgi on tegevusluba üldiselt nõutav.

Kui on tuvastatud tingimused, mille kohaselt on tegevusluba üldjuhul nõutav, tuleb järgmiseks kontrollida, kas esinevad asjaolud, mis välistavad tegevusloa kohustuslikkuse. Tegevusloata vedu reguleerib teiste hulgas

§ 6. 10.

Esiteks lubab tegevusloata vedu

§ 6

lg 1, mille kohaselt võib tegevusloata korraldada tasulist veosevedu, mis on sätestatud määruse nr 1072/2009 art 1 lg-s 5, kui välislepingus pole sätestatud teisiti. Teiseks aga on

§ 6

lg-s 2 loetletud täiendavad erandid, mis kehtivad teatud tingimustele vastavatele riigisisestele veosevedudele. Riigisisene vedu tähendab Eesti ettevõtja teostatavat vedu Eesti territooriumil (

§ 2lg 2).

Praegu pole vaidlust, et Eesti Puu OÜ-le ette heidetud vedu oli riigisisene. 11.

§ 6

lg 2 puhul tuleb silmas pidada, et selles toodud loetelu täiendab sama paragrahvi esimeses lõikes viidatud erandite kataloogi. Nimelt viitab

§ 6

lg 1 määrusele nr 1072/2009, kuid lõige 2 sätestab erandid sõnaselgelt lisaks lõikes 1 märgitule. Eelnevat arvestades nõustub kolleegium kaitsjaga, et

§ 6

lg 2 erandeid kohaldades ei tule arvestada määruse nr 1072/2009 art 1 lg 5 tingimusi. 12.

§ 6

lg-s 2 loetletud eranditest on käsilolevas asjas põhjust vaadelda punktis 3 sätestatut, millele on ka kaitsja tuginenud.

§ 6

lg 2 p 3 kohaselt on tegevusloa nõudest vabastatud puidutööstusettevõtja teostatav kütte- või hakkpuidu vedu ostja või töötleja juurde 50 km raadiuses kohast, kus asub puidutööstusettevõtja tegevuskoht. Maakohus ja kohtuväline menetleja leidsid, et viidatud erandi kohaldamiseks peab veetav kaup mh olema vedaja omandis. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu. 13. Esiteks ei sisaldu

§ 6lg 2 p-s 3 nõuet, et veetav kaup peab olema vedaja omandis.

Teiseks ei tulene sellist nõuet ühestki teisest normist (nagu eespool märgitud, ei puutu määrus nr 1072/2009 ja selle art 1 lg-s 5 sätestatud tingimused

§ 6lg 2 puhul asjasse).

Samuti nähtub 12. märtsil 2012 jõustunud

§ 41

lg 2 p 2 (vrd kehtiva

§ 6

lg 2 p-dega 2 ja 3) eelnõu seletuskirjast, et soov on võimaldada tootjatel kasutada nende endi toodangu oma kulul vedude teostamiseks olemasolevat veotehnikat ka teiste isikute toodangu vedamiseks ostja või töötleja juurde. Seda eelkõige olemasoleva veotehnika efektiivsema hõivatuse eesmärgil. Seega on seadusandja tahe olnud muutumatuna suunatud sellele, et vedaja võiks veotehnika efektiivsema hõivatuse eesmärgil vedada teatud tingimuste täidetuse korral ka teisele isikule kuuluvat veost. Eelnevat arvestades ei pea

§ 6lg 2 p-s 3 sätestatud erandi kohaldamiseks olema veos vedaja omandis.

14. Käsilolevas asjas tuleb leida veel vastus küsimusele, kas Eesti Puu OÜ veetud puidupellet on kütte- või hakkpuit

§ 6lg 2 p 3 mõttes.

Kolleegiumi arvates saab sellele küsimusele vastata jaatavalt. Puidupellet, nagu ka hakk- ja küttepuit, on energiaallikas. Niisamuti on tegemist puidusaadusega, mille põhiomadused sarnanevad hakk- ja küttepuiduga. Lisaks tuleb arvestada, et puidutööstusettevõtjaga sarnane erand kehtib põllumajandustootja teostatava põllumajandustoodete veo korral (

§ 6lg 2 p 2). Viimati nimetatud tooted moodustavad aga väga laia kategooria (vt nt Euroopa Liidu toimimise lepingu art 38 ja lisa 1). Sealjuures on 3

§ 6

lg 2 p 3 tuleb tõlgendada selliselt, et see ei hõlma mitte üksnes kütte- ja hakkpuidu, vaid ka puidupelleti vedu. 15. KarS § 372 ja

§ 53kohta märgib kolleegium, et need väärteokoosseisud ei ole üld- ja erinormi suhtes. Kui Kar

S § 372 järgi on karistatav tegevusloata tegutsemine, siis

§ 53

sätestab karistuse tegevusloa ärakirja puudumise eest.

§-st 4 kui ka määruse nr 1072/2009 art 4 lg-st 3 tuleneb, et tegevusloa olemasolu ei vabasta selle omajat kohustusest omada ka tegevusloa ärakirja. Nii sätestab

§ 4

lg 1, et tegevusluba on määruse nr 1072/2009 art 4 lg-s 1 nimetatud tegevusluba, mis tõendab selle omaja õigust korraldada tasulist veosevedu. Lõike 2 kohaselt on tegevusloa ärakiri määruse nr 1072/2009 art 4 lg-s 3 nimetatud tegevusloa kinnitatud ärakiri, mis tõendab lõikes 1 nimetatud tegevusloa omaja õigust korraldada tegevusloa ärakirjale kantud registreerimisnumbriga autoga tasulist veosevedu.

§ 5

lg 1 kohaselt eeldab tasuline veosevedu auto või autorongiga, mille suurim lubatud täismass ületab 3500 kg ja mille valmistajakiirus ületab 40 km/h, üldjuhul nii kehtiva tegevusloa kui ka tegevusloa ärakirja olemasolu.

1. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 4 ning § 175 p-dest 1 ja 2, rahuldab kolleegium kassatsiooni. Maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega Eesti Puu OÜ-d karistati KarS § 372 lg 3 järgi ning jäeti menetluskulud Eesti Puu OÜ kanda. Kolleegium lõpetab tühistatud osas väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ning mõistab riigilt Eesti Puu OÜ kasuks välja 357 eurot 50 senti valitud kaitsjale kohtuvälises menetluses ja maakohtu menetluses makstud tasu katteks.
2. Nimetatud menetluskulude väljamõistmisel arvestab kolleegium asjaolu, et Eesti Puu OÜ-le heideti ette kolme rikkumist, millest kahe osas lõpetas maakohus väärteomenetluse VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel ning ühe osas lõpetab kolleegium väärteomenetluse § 29 lg 1 p 1 alusel. VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel väärteomenetluse lõpetamisel hüvitab menetluskulud menetlusalune isik (§ 30 lg 13). Kuna Eesti Puu OÜ makstud tasu valitud kaitsjale kohtuvälises menetluses ja maakohtu menetluses oli kokku 1072 eurot 50 senti, on kolmandik sellest 357 eurot 50 senti.
3. VTMS § 23 ja § 38 lg 1 ning kriminaalmenetluse seadustiku § 186 lg 1 alusel rahuldab kolleegium kaitsja taotluse mõista riigilt Eesti Puu OÜ kasuks välja 382 eurot 50 senti valitud kaitsjale kassatsioonimenetluses makstud tasu katteks. (allkirjastatud digitaalselt) 4