1-18-7091/31

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus

1. september 2021 1-18-7091 Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Ingeri Tamm Talis Boldõrevi (isikukood 39701192741) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valvega Tartu Maakohtu
2. augusti
3. a määrus Talis Boldõrevi kaitsja vandeadvokaat Marina Valge, määruskaebus Tartu Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kersti Liiva Talis Boldõrev RESOLUTSIOON
4. Jätta Tartu Maakohtu
5. augusti
6. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
7. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Valge&Uiga määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 61 (kuuskümmend üks) eurot ja 20 (kakskümmend) senti, sealhulgas käibemaks 10 eurot 20 senti.
8. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Talis Boldõrevilt Eesti Vabariigi kasuks välja 61 eurot 20 senti. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Talis Boldõrev tunnistati süüdi Harju Maakohtu
10. oktoobri 2018 otsusega KarS § 200 lg 2 p-de 4, 8, § 199 lg 2 p-de 5, 9 ja § 201 lg 2 p 1 järgi. Teda karistati liitkaristusega 4 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu
11. detsembri
12. a otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse: 2 kuu ja 13 päeva võrra. Lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 8 kuud ja 13 päeva vangistust. Kinnipeetava karistuse lõpptähtaeg saabub
13. juunil
15. Tartu Vangla esitas materjalid T. Boldõrevi vangistusest vabastamiseks tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega, ent ei toeta tema vabastamist. Ka prokuratuur ei toeta vabastamist.
16. Tartu Maakohtu
17. augusti
18. a määrusega jäeti T. Boldõrev tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Formaalsed eeldused tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valvega on täidetud.
19. Materiaalsete aluste osas märkis kohus järgmist. Kinnipeetaval on vabanemise korral elukoht, mis vastab elektroonilise valve tingimustele. Positiivne on ka osalemine rehabiliteerivates tegevustes. Ehkki tegemist on T. Boldõrevi esimese reaalse vangistusega, on tal kehtivaid kriminaalkaristusi neli. T. Boldõrev on toime pannud nii varavastaseid- kui ka vägivallakuritegusid. Viimati pani ta toime röövimise kasutades vägivalda ja relvana kasutatavat eset, süstemaatilise varguse ning omastamise. Kuritegusid ajendab T. Boldõrevi toime panema rahalise kasu saamine, impulsiivsus, puudulikud probleemilahendusoskused ning valikuline ühiskonnas kehtivate reeglite tunnistamine. Kuriteod on muutunud vägivaldsemaks, kuna lisandus relvana kasutatava eseme kasutamine. Varasemad vägivallaga seotud kuriteod on kehalised väärkohtlemised ning avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumine vägivallaga. Kuriteod on nii etteplaneeritud kui ka planeerimata. Isiku varasemast käitumisest järeldas kohus, et süüdlane ei ole karistustest järeldusi teinud. Tema kuriteod on hoopis ajas raskemaks muutunud. Mida raskemaid kuritegusid on isikult oodata, seda väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema nende aset leidmise tõenäosus.
20. Ehkki süüdlasel distsiplinaarkaristused puuduvad, ei ole tema senine vangistus kulgenud probleemideta ja distsiplineeritult. T. Boldõrevi suhtes on
21. oktoobrist kuni
22. detsembrini 2019 kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid kambri aknapaketi lõhkumise ja enesevigastamise lubamise ohu tõttu. Kinnipeetav nõudis sel viisil tema ümberpaigutamist. Siit nähtub, et kinnipeetav on varmas manipuleerima ja käituma oma tahte saavutamiseks mitteõiguspäraselt. Ometi oli ta selleks ajaks läbinud rehabilitatsiooni korras (ajavahemikul
23. juunist
24. septembrini 2019) sotsiaalprogrammi „Agressiivsuse asendamise treening“. Läbiviija on tagasisides märkinud, et kodutööd olid süüdlasel tehtud põhjalikult. Isiku enda hinnangul tulid talle kasuks vihakäitumisega toimetulek (rahustavad tehnikad) ja rahustavad mõtted ning et tulevikus aitab teda oskus konfliktolukordades positiivseid lahendusi näha. Kuigi pärast nimetatud sündmust ei ole kinnipeetav vangistuses uusi rikkumisi toime pannud, ei saa teha järeldust, et tema mõttemaailmas agressiivsusele ja vägivaldsusele kohta pole. Isiku elukäik on olnud allumatu ja vägivaldne ning see on vangistuses jätkunud. Probleemideta möödunud ajavahemik on liiga lühike võrreldes varasema probleemse ajavahemikuga ega võimalda teha otsust ennetähtaegse vabastamise kasuks. Kriminaalhooldusele allumine eeldab isikult pingutust jätta oma soovid ja tahtmised kõrvale.
25. T. Boldõrev pani kuriteod toime katseajal. Esimese episoodi vähem kui 2 kuud pärast Harju Maakohtu
26. detsembri
27. a kohtuotsust. Kriminaalhoolduse ajal rikkus ta otsusega pandud kriminaalhooldusnõudeid, mistõttu pööratigi karistus Harju Maakohtu
28. juuni
29. a määrusega täitmisele. Hoolimatus antud võimalusse kanda karistust vabaduses ei tekitanud kohtus lootust, et T. Boldõrevi kriminaalhooldus võiks õnnestuda.
30. Negatiivse aspektina tõi kohus välja T. Boldõrevi võlanõude summas 18 599 eurot ning pikaajalise töökogemuse puudumise. Lühiajalisi töökohti on T. Boldõrev pidanud, ent samas pannud toime ka hulgaliselt varavastaseid kuritegusid raha saamiseks. Kindlal töökohal ja sissetulekul suur roll isiku edasises majanduslikul hakkamasaamisel ning õigusvastaste tegude vältimisel. Hetkel isikul kindlat töökohta pole. Teda on toetada lubanud Bolti-sõitev 2 elukaaslane, kuid sellist toimimisviisi ei saa jätkusuutlikuks pidada. Ka eriala pole süüdlane omandanud. Ta loobus kutsehariduskeskuses puidupingioperaatori eriala õppel osalemisest, kuna eriala talle ei meeldinud ja õpetajaga oli halb läbisaamine. Vanglas osales plaatija kursusel, kuid see jäi vigastuse tõttu pooleli. Edasises enda harimises vanglas mõtet ei näe ja keskharidust omandada ei soovi ning leidis, et vanglas pole ühtegi eriala, mis talle enam huvi pakuks. Selline olukord teeb töötukassa toel alalise ja stabiilse töö leidmise väga raskeks. Tasumata rahalised nõuded, mis raskendavad niigi toimetulekut ning puuduv legaalne ja stabiilne sissetulek võivad viia uute kuritegudeni, mis on sooritatud majandusliku kasu saamise eesmärgil.
31. Kuigi süüdlane on astunud positiivseid samme (kohtuistungil avaldas, et on sotsiaalmeedia kinni pannud, endiste tuttavatega ei suhtle, vahetab elukohta), ei saa eeltoodud asjaolusid kogumis arvestades järeldada, et T. Boldõrevi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt on põhjendatud. Kohus polnud kindel, et kinnipeetava käitumiskontrollile allutamine koos elektroonilise valve kohustusega ja talle erinevate lisakohustuste määramine aitaks uute kuritegude toimepanemise riske maandada. Arvestades isikus pikalt juurdunud kriminaalset elustiili, on äärmiselt suur tõenäosus kriminaalse tee jätkamiseks. Materjalidest ei ilmne uut motivatsiooniallikat, millel võiks põhineda isiku edasine seadusekuulekas käitumine. Karistuse kandmise jätkamise jooksul on võimalik koostöös vangla sotsiaaltöötajatega taasühiskonnastamise paremini ettevalmistamiseks ja näiteks eriala omandamiseks ning täiendavate sotsiaalprogrammide läbimiseks, mis aitaksid vabaduses vältida uute kuritegude toimepanemist. MÄÄRUSKAEBUS
32. Kaitsja palub maakohtu määruse tühistada ja vabastada T. Boldõrev tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega.
33. Süüdlasel on õigus eeldada, et hea käitumise korral vabastatakse ta pärast karistuse osalist ärakandmist vangistusest. Peale vabanemist vajab kinnipeetav tuge ning tema üle on võimalik teostada kontrolli. Karistuse ärakandmisel riigil igasugune kontroll isiku osas puudub.
34. T. Boldõrev vajab nii toetust kui ka kontrolli. Kriminaalhoolduse abil oleks võimalik suunata teda õiguskuulekale teele. Kohus ei ole seotud vangla ega prokuratuuri seisukohaga. Garantiid, et karistuse ärakandmisel jääks uued kuriteod sooritamata, ei saa keegi anda. Ennetähtaegse vabastamise mõtteks on vabanenu jäämine kriminaalhooldaja järelevalve alla, kes aitab teda resotsialiseerumise ning sõltuvuskäitumisega tegelemisel ning teostab kontrolli. See ei lahenda küll kõiki probleeme, ent kriminaalhooldus tagab ühiskonnale suurema turvalisuse ning aitab jälgida endise vangi igapäevaseid liikumisi ja tegevusi, sest need tuleb kriminaalhooldusametnikuga kooskõlastada ning teatud toimingu tegemiseks saada luba. Elektroonilise järelevalvega vabastamine tähendab sisuliselt palju tugevamat distsipliini ja reeglite järgimise kohustust. Süüdimõistetu peab mõistma, et vähimagi rikkumise ja kriminaalhooldusametnikuga koostöö mittetegemise korral tuleb tal karistus kanda lõpuni. Elektroonilise valve tähtaeg saab olla 1-12 kuuni ning sellele on karistuslik eesmärk. Valve peab kinnipeetavat ebameeldival moel koormama, vaid siis on selle kohaldamine põhjendatud ja karistuse eesmärk täidetud. T. Boldõrev on nõuete ja tingimustega nõus ja valmis neid täitma. T. Boldõrev kannab esimest reaalset vangistust. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
35. Määruskaebuse väited maakohtu määruse tühistamist kaasa ei too. 3
36. Kaalutlusõigusele on olemuslikult omane menetleja kaalutlusruum, mis vaid erandjuhtudel võib redutseeruda ühe õiguspärase lahenduseni. Reeglina on aga õiguspäraseid lahendusi mitu. Märgitust järeldub, et sageli võib sarnasetel asjaoludel olla õiguspärane nii süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegne vabastamine kui ka vabastamata jätmine. Materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist süüdimõistetu ennetähtaegsel vabastamisel või vabastamata jätmisel saab kohtule tavaliselt ette heita üksnes siis, kui kohus on teinud kaalutlusvea. Kaalutlusveaga on tegemist eeskätt siis, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire, ei ole kaalutlusõigust teostanud, on lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest või jätnud mõne olulise asjaolu tähelepanuta. Otsustus selle üle, milline asjasse puutuvatest ja kaitsmist väärivatest õigustest ja huvidest on süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel kaalukam, on kohtu kaalutlusõiguse tuum. Õiguste ja huvide ebaõigele väärtustamisele saab kõrgema astme kohus tugineda eeskätt juhul, kui see on toimunud meelevaldselt või vastuolus diskretsioonivolituse eesmärgiga, õiguse üldpõhimõtetega või senise kohtupraktikaga (TrtRKo
37. aprilli 2019 määrus asjas nr 1-16-9898).
38. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus T. Boldõrevi ennetähtaegset vangistusest vabastamata jätmist elektroonilise valvega kaalunud erinevatest aspektidest veenvalt ning arusaadavalt. Maakohus ei ole lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest ega jätnud tähelepanuta olulisi asjaolusid. Määrusest nähtuvad selged põhjendused, miks maakohtul ei tekkinud veendumust, et korduvalt kriminaalkorras karistatud T. Boldõrevi karistuse eesmärgid on täidetud. Ringkonnakohtu hinnangul ei omistanud maakohus T. Boldõrevi vabastamata jätmisel ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu.
39. Kaitsja arvates on süüdlasel õigus eeldada, et hea käitumise korral vabastatakse ta pärast karistuse osalist ärakandmist vangistusest. Kohtukolleegiumi arvates on küll süüdlase käitumine karistuse kandmise ajal üks oluline kaalukeel, ent seda kogumis teiste KarS § 76 lgs 4 toodud asjaoludega. Praegusel juhul ei ole kaitsja rohkem vabastamist toetavaid argumente kaebuses esitanud kui vaid see, et kriminaalhooldus aitaks T. Boldõrevi ja oleks ka ühiskonna turvalisusele parem. Kohtukolleegium peab küll kaitsja argumente kriminaalhoolduse mõtte ja tähenduse osas asjakohasteks, ent vabastamisele kuulub siiski süüdlane, kelle puhul on kohus veendunud tema edasises õiguspärases käitumises. Praegusel juhul on kohus arvukate argumentide najal põhistanud, miks tal sellist veendumust ei tekkinud. Ringkonnakohus nõustub nende põhistustega ning leidmata I astme kohtu lahendist ühtki kaalutlusviga (kaalutlusõiguse rikkumisele ei ole viidatud ka edasikaebuses), jääb maakohtu määrus muutmata.
40. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumiseks 15 minutit, telefonivestlusele T. Boldõreviga määruskaebuse esitamise teemal 5 minutit ja määruskaebuse koostamiseks 35 minutit. Kaitsja palub määrata OÜ-le Advokaadibüroo Valge&Uiga riigi õigusabi tasu 61,20 eurot (sh käibemaks 10,20 eurot). Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
41. juuli 2016 määruse nr 16 § 1 lg-test 6 ning 10 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jääb see menetluskulu KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel T. Boldõrevi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 4