KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus
- september 2021 1-20-4193 Maarika Kuusk, Erkki Hirsnik, Aarne Sarjas Tanel Dervojed (isikukood 39002264214) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valvega Tartu Maakohtu
- augusti
- a määrus Tanel Dervojed, määruskaebus Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Toomas Koitmäe RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
- augusti määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Tanel Dervojed kannab Tartu Vanglas talle Pärnu Maakohtu
- juuni 2020 otsusega kriminaalasjas nr 1-20-4193 KarS § 121 lg 2 p 3 järgi mõistetud 3 kuu pikkust vangistust, mida suurendati KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel Pärnu Maakohtu
- märtsi
- a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 2 aastat 5 kuud ja 9 päeva vangistust võrra. Liitkaristust – 2 aasta 8 kuu ja 6 päeva pikkust vangistust kannab T. Dervojed alates
- augustist
- Karistusaja lõpptähtaeg saabub
- aprillil
- Vangla esitas kohtule materjalid süüdlase tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks elektroonilise valvega ning ei toeta vabastamist. Vabastamist ei toeta ka prokuratuur.
- Tartu Maakohtu
- augusti
- a määrusega jäeti T. Dervojed tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata.
- Kohus tuvastas formaalsed eeldused T. Dervojedi tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valvega. Materiaalsete eelduste osas märkis kohus järgmist.
- T. Dervojedil on vabanemisel elukoht elektroonilise seadme paigaldamist võimaldavas Samaaria Eesti Misjoni turvakodus. Positiivne on T. Dervojedi osalemine rehabiliteerivates tegevustes.
- Vabastamise välistavad käesoleval ajal järgmised asjaolud. Kinnipeetaval on 8 kehtivat kriminaalkaristust. Ta kannab teist reaalset vangistust. Seega pole erinevad karistusliigid, sh vangistus, mõjutanud T. Dervojedi seaduskuulekal teel püsima. Ta on toime pannud eriliigilisi kuritegusid. Praegust karistust kannab süüdlane teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest, mis on toime pandud korduvalt. Eelmine kuritegu on kontaktiga kuritegu lapseealise vastu. Korduvalt on T. Dervojedi karistatud ka varguste, asja omavolilise kasutamise, alaealise kallutamise eest alkoholi tarvitamisele, omavolilise sissetungi, kehalise väärkohtlemise ning joobes juhtimise eest. Kuriteod on valdavalt toime pandud hetketuju ajel, impulsiivselt, etteplaneerimata ning sageli ka teiste mõjutusel. Ühist kuritegeliku käitumise mustrit ei ole, ent ühisteguriks on puudulik probleemilahendusoskus, impulsiivsus ja seksuaalsuunitlus ning alkoholi tarvitamisega seotud mõjutatavus teiste isikute tegudest ja käitumisest.
- T. Dervojedi viimase aja kuritegusid ilmestab vägivaldus ja agressiivsus, ka seksuaalne. Läbiv tegur on alkohol. Positiivne on 4 struktureeritud vestluse läbimine sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ teemadel ning „Viha ja kriitika“ töövihiku põhjalik täitmine. Läbiviijate tagasiside on positiivne. Teisalt on pooleli programm „Rockwood“, kus käsitlemisele tuleb seksuaalkuritegude teema. Seetõttu puudub tagasiside süüdlase seksuaalsete arusaamade kohta, mille pinnalt saaks kohus teha järeldusi. Väga problemaatiline on T. Dervojedi suhtumine ette heidetud seksuaalkuriteosse. Ta eitab täielikult seksuaalkuritegu ega mõista alaealiste vastu suunatud kuritegude ühiskonnaohtlikkust. Kohtuistungil ei osanud T. Dervojed põhjendada, miks ta kuriteod toime pani, seletades seda nooruse ja lolluse ning valede otsuste tegemisega. 27-30 aastane mees ei ole enam verinoor elukogemuseta täiskasvanu, kelle väärtused ei pruugi olla veel täielikult paigas. Pigem pole süüdlane analüüsinudki oma käitumist. Oma tegude õigustamine ja kuritegude toimepanemist soodustanud tegurite mitteteadvustamine või oma rolli pisendamine näitavad, et isik pole sisemiselt valmis oma kuritegelikku käitumist muutuma.
- Ehkki kinnipeetaval on kindel elukoht, on see reeglina tagatud rehabilitatsioonil viibimise ajaks, mille pikkuseks on 6-9 kuud. Süüdlase karistuse kandmise aeg lõpeb aga
- aprillil 2023, millise ajani kestab ka katseaeg. Seega T. Dervojedi edasine elukoht on probleemiks. T. Dervojed kinnitas, et plaanib siis minna enda elukohta. Rahvastikuregistrijärgses elukohas hakkaks ta elama ema, kasuisa ja 2 vennaga. Samas esitas kohtule kirja ka end T. Dervojedi elukaaslaseks ja lapse isaks nimetanud naine, kes soovib, et ta naaseks pärast Samaariat nende juurde. Kinnipeetav ja tema kaitsja ei maininud kordagi elukaaslast ega temaga seotud ühist last istungil ega kohtule saadetud viimases sõnas.
- Kohus tõi probleemkohana välja veel T. Dervojedi võlad summas 10 698,66 eurot, s.h elatisnõuded ning pikaajalise töökogemuse puudumise. Lühiajalisi töökohti on isik pidanud. Enne praegust vangistust määrati talle vähenenud töövõime toetus kuni
- aprillini
- Elatise mittemaksmine ajas vaid suurendab võlasummat. Raha puudusel on isik toime pannud varavastaseid kuritegusid. Seega on kindlal töökohal ja sissetulekul suur roll isiku edasises majanduslikul hakkamasaamisel ning õigusvastaste tegude vältimisel. Hetkel T. Dervojedil kindlat töökohta pole – rehabilitatsioonikeskuses viibimise ajal on esmased toimetulekuks vajalikud tingimused on isikul olemas, kuid sealt edasi loodab isik ema toetusele ning võimalikule töö leidmisele tõstukijuhina.
- Mööda ei saa vaadata faktist, et viimase vägivaldse kuriteo pani T. Dervojed toime katseajal, kõigest vähem kui 3 kuu möödumisel eelmise kohtuotsusega süüditunnistamisest, kui Pärnu Maakohus oma
- märtsi
- a otsusega andis süüdlasele võimaluse kanda karistust vabaduses 4-aastase katseajaga. Materjalidest nähtuvalt on kinnipeetavale korduvalt antud 2
(5)võimalusi elus korrektuure teha, mõistes karistuse tingimisi. Neid võimalusi süüdlane kasutanud ei ole, mis viitab temas tugevalt juurdunud kriminaalsetele käitumisharjumustele ja mõtlemisele. Motivatsiooniallikat oma käitumise muutmiseks T. Dervojedil ei ole.
- Kokkuvõtvalt leidis kohus, et T. Dervojedi tingimisi vabastamine põhjendatud ei ole ning et ka elektrooniline valve ja erinevate lisakohustuse määramine ei aitaks uue kuriteo riske maandada. Suure tõenäosusega jätkaks T. Dervojed kriminaalset elu. Karistuse edasikandmise ajal aga oleks tal võimalik läbida täiendavaid sotsiaalprogramme, mis aitaksid vähendada uute kuritegude toimepanemist. MÄÄRUSKAEBUS
- T. Dervojed palub maakohtu määruse tühistada ja vabastada ta tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega.
- Väär on maakohtu arvamus motivatsiooniallika puudumise osas, sest sellisel juhul ei teeks T. Dervojed enda ja oma suhtumisega üldse tööd. Motivatsiooniallikaks on ka poeg X ja tema ema X X . Kohtus ei rääkinud T. Dervojed neist sel põhjusel, et X X ga oldi tülis. Seetõttu ei teadnud T. Dervojed, kas võib neid oma pereks kutsuda. Tüli põhjuseks oli T. Dervojedi vanglasse sattumine. Sel põhjusel soovitas ta X X l eluga edasi minna ega arvanud, et viimane soovib endiselt tema kõrvale jääda. Täielikult lepiti ära päev pärast T. Dervojedi kohtuskäimist ning ta ei saanud kohut teavitada leppimist. Pärast Samaaria keskusest vabanemist soovitakse jätkata koos perena ning rajada kodu.
- Poolelioleva sotsiaalprogrammiga liitus T. Dervojed vabatahtlikult. Tegemist on suuremahulise programmiga ning pole määruskaebuse esitaja süü, et see siianii veel kestab. Vabanedes kavatseb T. Dervojed aga kasutada kõiki Samaaria keskuses pakutavaid teenuseid. Samuti on teda aidanud usk ja ta soovib sel teel edasi käia. Sel põhjusel soovib T. Dervojed minna just Samaaria keskusesse.
- Väär on seegi väide, T. Dervojed seksuaalkuritegusid ei tunnista. Ta on sellest rääkinud nii kontaktisiku, psühholoogiga kui ka programmi läbiviijatega ega oska öelda, miks süü tunnistamist ja kahetsemist iseloomustuses kirjas ei ole. T. Dervojed tunnistas oma süüd ja kahetses ka kohtus ning ei väsi kordamast kui halb ja kahju tal toimepandu pärast on.
- Väär on ka kohtu väide, justkui hakkaks T. Dervojed lootma ema toetusele. Tal on tõstukijuhi load, ent puudub suurem praktika. Seoses sellega on ta varem Töötukassaga vestelnud ning ta saaks minna kolmeks kuuks tööpraktikale ja saada täiendõpet, et siis alustada tööd tõstukijuhina. Väljavaateid selleks tööturg pakub ning koos võlanõustajaga soovib T. Dervojed alustada võlgade tasumisega. Ema ja vendade tugi oleks pigem moraalne, mitte materiaalne, nagu kohus seda märkis. Oma võlad soovib T. Dervojed siiski ise tasuda.
- Kinnipeetava vabastamisel muutub vaid karistuse kandmise viis. Uute kuritegude riski saaks maandada lisakohustuste panemise või sõltuvusravile saatmisega. T. Dervojed on nõus tegema kõike, kui vaid saaks oma pere juurde. Vanglas tal rikkumised puuduvad ning ametnikega suheldes on ta viisakas ja allub korraldustele.
- Igapäevane töö endaga on aidanud üle saada oma probleemidest ja murekohtadest. T. Dervojed möönab, et tema minevik ei ole laitmatu, ent tunneb sellepärast häbi. Vabaneda soovib ta ka oma poja ja viimase ema tõttu, kes ei ole kaotanud lootust. Nemad kaks 3
(5)motiveerivadki T. Dervojedi end muutma ning hea eeskuju olema. Ehkki poeg ei ole praeguseks registreeritud T. Dervojedi nimele, on paberid täidetud ja ootavad kinnitamist. Käsi südamel vannub T. Dervojed, et tema elu mõtteks on poeg ja see motiveerib teda end kokku võtma. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata. Oma seisukohta põhistab kolleegium järgmiselt.
- Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKm 3-1-1-12-17, p 20).
- Maakohtu määrusest nähtub, et kohus on lugenud T. Dervojedi puhul esimese tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduse osaliselt täidetuks. Kohus arvestas T. Dervojedi õiguskuulekat käitumist vangistuses, ent sedastas sedagi, et alustatud sotsiaalprogramm alles kestab. Programmi „Rockwood“ läbimist pidas maakohus oluliseks, sest selles käsitletakse ka seksuaalkuritegude teemat. Ehkki määruskaebuses kinnitab T. Dervojed, et on oma varasemast väärkäitumisest aru saanud ja seda ka kinnitanud ja kahetsenud, nõustub ringkonnakohus maakohtuga selles, et programmi läbiviija tagasiside isiku seksuaalsete arusaamade kohta puudub ning ka iseloomustuses ei kajastu see, et T. Dervojed tunnistaks täielikult seksuaalkuritegu ning mõistaks alaealiste vastu suunatud kuritegude ühiskonnaohtlikkust. Pigem nähtub ka iseloomustusest, et T. Dervojed oma tegusid ei tunnista ning peab kannatanute käitumist kättemaksuks ja valeütluste andmiseks. Seetõttu nõustub kohtukolleegium maakohtuga selles, et oma tegude õigustamine ja kuritegude toimepanemist soodustanud tegurite mitteteadvustamine või oma rolli pisendamine näitavad, et isik pole sisemiselt valmis oma kuritegelikku käitumist muutuma.
- Kohus on arvestanud ka määruskaebuses välja toodud asjaolu, et T. Dervojedil on vabanemise korral elukoht. Kahtlemata on tervitatav kinnipeetava soov kasutada vabanedes pakutavaid teenuseid, sest T. Dervojedi puhul on täheldatud mitmeid kuritegeliku käitumisega seostatavaid jooni, nagu näiteks puudulikud probleemilahendusoskused, alkoholi kuritarvitamine, impulsiivsus ja mõjutatavus ning ta vajaks ilmselgelt abi ühiskonnas kohanemisel. Samas nähtub iseloomustusest, et T. Dervojed on ka varem kasutanud tugiisikuteenust ja väljendanud soovi õiguskuulekalt elada, sellele vaatamata seab süüdlane isiklikud vajadused esiplaanile ja ei ole välistatud kaaslastelt tunnustuse saamiseks uue süüteo toimepanemine. Vangla iseloomustuse kohaselt ei aktsepteeri T. Dervojed ühiskonna väärtusi ja norme. Ringkonnakohus ei ole seetõttu veendunud, et Samaaria keskusesse minemine oleks see võluvits, mis hoiaks T. Dervojedi õiguskuulekal teel. Ka määruskaebusele lisatud Samaaria keskuse kinnituskirjast nähtub, et keskuse poolt pakutava programmi läbimine on vabatahtlik, aga et isik programmi tuleks ja selle ka läbiks, nemad garanteerida ei saa. T. Dervojedi puhul arvestab ringkonnakohus sellega, et tegemist on isikuga, kes on korduvalt rikkunud kriminaalhoolduse reegleid ja pannud kriminaalhoolduse ajal toime uusi kuritegusid.
- Ringkonnakohtu arvates on maakohus ka T. Dervojedi vabanemisjärgseid tingimusi vaaginud asjakohaste argumentidega. Nimelt on osundatud sellele, et süüdlasel puudub pikaajaline töökogemus. Probleemkohana tõi kohus välja veel suuresummalise võlanõude. Kohtukolleegiumi arvates leidis maakohus õigesti, et kindlal töökohal ja sissetulekul suur roll isiku edasises majanduslikul hakkamasaamisel ning õigusvastaste tegude vältimisel. Hetkel isikul kindlat töökohta pole. Ehkki määruskaebuses paneb T. Dervojed suure lootuse saada tööd 4
(5)tõstukijuhina ning alustada võlanõustaja toel võlgade tasumist, ei saa jätta arvestamata vangla seisukohta, et kuigi T. Dervojed enda sõnul mõistab töötamise ja isikliku sissetuleku vajalikkust ning tunnistab sõnades probleeme, ei ole ta osanud või tahtnud neid sihipäraselt lahendada. Kohtukolleegium näeb siin probleemi ka T. Dervojedi alkoholitarvitamises, sest süüdlase regulaarset tööl käimist on takistanud alkoholi kuritarvitamine. Tihtipeale jättis pärast palgapäeva tööle minemata ja hakkas selle asemel alkoholi tarvitama. Ebastabiilsete sissetulekute ja raha puudumise tõttu on T. Dervojed toime pannud varavastaseid kuritegusid. Ringkonnakohtu arvates ei saa seega ka käesoleva määruskaebuse menetluse lahendamisel ülemäära suurt kaalu omistada isiku lubadustele, mis on seotud töötamise ja võlgade tasuma hakkamisega.
- Puutuvalt T. Dervojedi peamise motivatsiooniallika motiividesse leiab kohtukolleegium, et inimlikult on arusaadav ja kiiduväärt süüdlase soov olla perega, osaleda lapse kasvatamises ning unistus luua oma kodu. Küll aga kaaluvad praegusel juhul muud kaalukamad põhjused üles kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise pooltargumendid.
- Ringkonnakohus soostub siiski I astme kohtuga ning leiab, et T. Dervojedi puhul esineb käesoleval ajal risk uute kuritegude toimepanemiseks. Sellele ohule viitab süüdlase varasem elukäik, süüdlase isik, tema ennetähtaegse vabastamisega seotud asjaolud ja toimepandud kuritegude asjaolud. T. Dervojedi on varem korduvalt karistatud – tema kuritegude ampluaa on laiaulatuslik. Tema kuritegusid iseloomustab sõna „korduvalt“, mis juba iseenesest viitab, et tegemist on isikuga, kes paneb järjepidevalt toime uusi kuritegusid. T. Dervojedi varasem elukäik annab ka ringkonnakohtu arvates piisava põhjuse prognoosida uusi kuritegusid tulevikus. Alkoholi liigtarvitamine ohustab alati inimese elu. Sellele vaatamata ei motiveeri elu tahtlik ohustamine paljusid sõltlasi alkoholist loobuma. Seetõttu ei saa välistada ei seda, et T. Dervojed, kes on aastaid kuritarvitanud alkoholi, langeb taas sõltuvuse lõksu ning kuritegudeni viinud nõiaring algab otsast peale. Ka pikaajalise töökogemuse puudumine, puudulik töökogemus ning võlanõuded võivad viia uute kuritegude toimepanemiseni. T. Dervojedi vabanemisjärgsed tingimused ei ole kohtukolleegiumi arvates sedavõrd toetavad, et vabastada süüdlane tingimisi enne tähtaega. T. Dervojed on vangistust kandnud varemgi ning ehkki tal on peale määruskaebuses välja toodud poja veelgi lapsi, ei ole see teda õiguskuulekal teel hoidunud. Kohtukolleegiumil puudub kindlustunne, et T. Dervojedi maailmavaade on muutunud just selle vangistuse ajal. Varasemad karistused ei ole mõjutanud teda oma eluviisi muutma, mistõttu puudub praegugi usk, et käesoleva vangistuse jooksul on T. Dervojed teinud lõplikud järeldused ning suudab varasema käitumismustri murda. T. Dervojed kannab liitkaristust mitme erineva kuriteo eest, millest viimase pani ta toime kõigest 3 kuud pärast eelviimase otsuse kuulutamist. Eriliigiliste kuritegude toimepanemine viitab süüdlase ettearvamatule käitumisele ja suurele ohule panna tulevikus toime uusi kuritegusid. Ka kohtupraktikas on täheldatud korduvkaristatute poolt suuremat retsidiivsusohtu. Kohtukolleegiumi arvates on maakohus igati põhistatult ära näidanud, missugused T. Dervojedi iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe.
- Kuna ringkonnakohus maakohtu lahendist kaalutlusõiguse viga ei tuvastanud, tuleb Tartu Maakohtu
- augusti
- a määrus muutmata jätta. (digitaalselt allkirjastatud) 5
(5)