Obsah (8)

§ 180§ 189§ 387§ 175§ 179§ 199§ 106§ 105

1-21-121 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07. augustil 2021, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-121 (20233000935) Kohtunik Innokenti Menšikov Koh

§ 180

lg 3 alusel peab Kirill Šarajev temalt väljamõistetud menetluskulud 5991 eurot (viis tuhat üheksasada üheksakümmend üks eurot) tasuma kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 SEB pangas, nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99921700004959 ning selgitus „Kirill Šarajev, 1-21-121, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt

§ 189

lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt

§ 387

lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtulahendist teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtulahendi teinud kohtule. Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Maakohtu
2. veebruari 2021 resolutiivotsusega tunnistati Kirill Šarajev süüdi KarS § 113 lg 1 – § 25 lg 2, § 121 lg 2 p 2 ja § 184 lg 2 p 2 järgi ning teda karistati KarS § 64 lg 1 alusel 8 aasta pikkuse vangistusega. Kriminaalmenetluse seadustiku § 238 lg 2 alusel vähendati seda karistust 5 aasta 4 kuu pikkuse vangistuseni. Karistusaja hulka arvati Kirill Šarajevi eelvangistus ning ärakandmata karistuseks loeti 5 aastat 2 kuud 28 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti
3. juuli
4. Menetluskuludena mõisteti Kirill Šarajevilt riigi kasuks välja sundraha 1460 eurot, osa kaitsjatasust, s.o 2100 eurot ja osa ekspertiisikulust, s.o 3199 eurot. Osa kaitsekuludest, s.o 306,36 eurot ning osa ekspertiisikulust, s.o 469 eurot jäeti riigi kanda.

§ 180

lg 3 alusel määrati, et Kirill Šarajevil tuleb tasuda temalt välja mõistetud menetluskulud kokku 6759 eurot ühe aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

2. veebruaril 2021 teatas Kirill Šarajev maakohtule, et ta soovib vaidlustada temalt välja mõistetud menetluskulusid.
3. Maakohus koostas menetluskulude kohta kohtuotsuse põhjendava osa.
4. Tartu Ringkonnakohtu 01.04.2021 määrusega tühistati Viru Maakohtu
5. veebruari 2021 otsus Kirill Šarajevilt välja mõistetud ekspertiisikulu, kaitsjatasu ja lõpliku menetluskulude summa osas ning riigi kanda jäetud ekspertiisikulu ja kaitsekulude osas. Tühistatud osas saadeti kriminaalasi Viru Maakohtule samas kohtukoosseisus uue kohtuotsuse tegemiseks. MAAKOHTU SEISUKOHT 2 1-21-121
6. Kohtu seisukoht menetluskulude osas on järgmine.

§ 180

lg 1 esimene lause näeb ette, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha (

§ 175

lg 1 p 9), ekspertiisikulu ja kohtueelsel menetlusel ning kohtumenetluses tekkinud kaitsjatasu (

§ 175lg 1 p-d 1, 3, 4).

6.

§ 179

lg 1 p 1 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alamäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 “Töötasu alammäära kehtestamine” § 1 sätestab kuutasu alamääraks 584 eurot. St, et sundraha suurus on 1460 eurot.

1. Kohtueelses ja kohtumenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu kogusuurus on 2406,36 eurot, sh kohtueelses menetluses 1838,76 eurot ja kohtumenetluses 567,60 eurot.
2. Kuigi kohus lahendas kohtumenetluses kaitsja tasutaotluse n-ö pealdisena, peab kohus vajalikuks välja tuua järgmist. Riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotluse kohaselt kulus kaitsjal kriminaalasja kohtuliku arutamise üldmenetluses ettevalmistamiseks 6 tundi ning elektroonilise valve taotluse lahendamise menetluses taotlusega tutvumise ajakulu on 15 minutit. Kaitsja taotleb tasu arvestust ka kohtuistungi ajakulu eest – elektroonilise valve taotluse kohtuistungi ajakulu 20 minutit, kohtuistungi ajakulu 75 minutit ning kohtuotsuse kuulutamisele kulunud ajakulu eest ehk 30 minuti ulatuses. Kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud toimingute ja ajakuluga. Kohus möönab, et tegemist pole kuigi mahuka ega keeruka kriminaalasjaga, ent tegemist on mitme kuriteoepisoodis süüdistuse esitamisega, lisaks menetluse käigus tõusetus mitmeid materiaal- ja menetlusõiguslikke küsimusi, millede tõusetumist oli kaitsjal võimalik toimikuga tutvumise pinnalt ette näha. Süüdistuse maht ja tõusetunud õiguslikud küsimused eeldasid kaitsjalt täiendavat ettevalmistusaega. Seetõttu ei pea kohus kohtulikuks arutamiseks kulunud ettevalmistusaega ebamõistlikuks. Kaitsja näidatud kohtuistungi kestvuse aeg kattub kohtuistungi protokollide ajavahemikega. Kaitsja osales elektroonilise valve ja kohtuotsuse kuulutamisel, millede kestus oli vähem kui 30 minutit. Kuna tasu miinimummääraks on poole tunni tasu, siis istungiaja väiksem kellaajamääratlus toob kaasa kõnealuse kulu põhjendatuks lugemise taotletud osas. Seega on kohtumenetluses kaitsjatasu põhjendatud suuruseks 567,60 eurot. Kuna kaitsja taotlus on põhjendatud, siis tuleb see RÕS § 23 lg 1 ja 21 lg 3 ning justiitsministri
3. juuli 2016 määruse nr 16 („Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“) § 1 lg-te 1, 4, 5 ja 10, § 5 ning § 6 lg-te 3 ja 5 alusel rahuldada.
4. Kohtueelses menetluses riigi õigusabi eest makstava tasu kogusuurus on 1838,76 eurot. Kriminaalasja menetleti kohtueelses menetluses kahtlustuste osas, mis süüdistusakti ei jõudnud. 18.12.2020 prokuratuuri loal kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määruse kohaselt, juhindudes

§ 199lg 1 p 1 lõpetas Politsei- ja Piirivalveamet menetluse Kirill Šarajevi süüdistuses Kar

S § 141 lg 1, § 142 lg 2 p 6, § 120 lg 1 ja § 3312 järgi. Kohtueelses menetluses on määratud kaitsja esitanud taotlused riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Kriminaalmenetlust lõpetades kohtueelses menetluses riigi õigusabi eest makstava tasu osas kohtueelne menetleja seisukohta ei kujundanud. Kohtueelses menetluses tekkinud menetluskulud, sh arved, mis vähemalt osaliselt on seotud kahtlustustega, mille osas menetlus lõpetati, on jõudnud kohtule esitatud süüdistusakti ühes seda kinnitava tõendikogumiga. Määratud kaitsja on kohtueelses menetluses esitanud osutatud õigusabiteenuse eest arve summas 180 eurot (kd II lk 82-84), 150 eurot (kd II lk 95-98), 60 eurot (kd II lk 137-140), 129,60 eurot (kd II lk 224-226) ja 92,40 (kd III lk 193-196) eurot ilma märkimata, millises osas summadest seondub süüdistuse selle osa menetlemisega, milles Kirill Šarajevi suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud. 3 1-21-121 Arvestades kriminaalmenetluse lõpetamise ja süüdimõistmise mahtu, leiab kohus, et märgitud 612 euro suurusest kogutasust puudutab kriminaalmenetluse lõpetamisest hõlmatud tegusid tasu summas 290,96 eurot, sh esimese nelja loetletud arve osas jääb riigi kanda igalt arvelt pool ning arve 19.11.2020 määrusega (kd III lk 193-196) rahuldatud osas jääb riigi kanda ca 30% määra ulatuses, s.o summas 31,16 eurot, nimetatud summa jääb riigi kanda. Kuna Kirill Šarajev tunnistati süüdi, siis

§ 180lg 1 kohaselt mõistetakse süüdimõistmisel menetluskulud välja süüdistatavalt.

Seega on põhjendatud Kirill Šarajevilt välja mõista kohtueelses menetluses riigi õigusabi eest makstav tasu kogusuurus 1547,80 eurot.

1. Prokuratuuril ja uurimisasutustel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad teostavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Antud kriminaalasjas on teostatud järgmised ekspertiisid kogusummas 3584 eurot: 1) 16.09.2019 ekspertiisiakt nr 19E-IDI0056 kulud 179 eurot; 2) 16.09.2019 ekspertiisiakt nr 19E-IDI0057 kulud 189 eurot; 3) 07.09.2020 DNA ekspertiisiakt nr 20E-GE0837 kulud 1368 eurot; 4) 12.10.2020 ekspertiisiakt nr 20E-IDI0059 kohtuarstliku ekspertiisi kulud 84 eurot; 5) 12.12.2020 ekspertiisiakt nr 10/30 kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi kulud 1140 eurot; 6) 06.07.2020 DNA ekspertiisiakt nr 20E-GE0641 kulud 456 eurot; 7) 30.07.2020 ekspertiisiakt nr 20E-AN0724 narkootilise aine ekspertiisi kulud 168 eurot.
2. KES § 26 lg 5 kohaselt kannab kohus, uurimisasutus, prokuratuur või kohtuväline menetleja ekspertiisikulud menetluskuludesse ja need nõutakse sisse või jäetakse sisse nõudmata menetlusseadustes ettenähtud korras. Ekspertiisiaktile nr 20E-GE0837 lisatud õiendi kohaselt on ekspertiisimaksumus 1368 eurot, mis moodustub analüüsiobjektide arvust 24 ja ühiku hinna 57.00 eurot korrutisest. Ekspertiisiaktist nähtub, et DNA ekspertiisi käigus viidi läbi reaktsioonid või tõepära suhte arvutus, mida käsitletakse õiendis ekspertiisi maksumuse kohta analüüsiobjektide arvuna. Ekspertiisiaktist nähtub vastuvõetud ekspertiisimaterjalidest võetud proovide arv
3. Ekspertiisiaktile nr 20E-GE0641 lisatud õiendi kohaselt on ekspertiisimaksumus 456 eurot, mis moodustub analüüsiobjektide arvust 8 ja ühiku hinna 57.00 eurot korrutisest. Ekspertiisiaktist nähtub, et DNA ekspertiisi käigus viidi läbi reaktsioonid või tõepära suhte arvutus, mida käsitletakse õiendis ekspertiisi maksumuse kohta analüüsiobjektide arvuna. Ekspertiisiaktist nähtub vastuvõetud ekspertiisimaterjalidest võetud proovide arv
4. KES § 261 kohaselt on ekspertiisiasutuses tehtud ekspertiisi maksumuseks kohtuekspertiisiseadusega kehtestatud ekspertiisi hind või ekspertiisi käigus uuritud ekspertiisiobjektide arvu ja ühe ekspertiisiobjekti ekspertiisi hinna korrutis või toksikoloogiaekspertiisi käigus kasutatud metoodikate maksumuse summa ja ekspertiisiobjektide arvu korrutis. KES § 273 kohaselt on DNA-ekspertiisi hind ühe analüüsiobjekti kohta 57 eurot, seega on tegemist objektipõhise hinnaga. KES § 26 lg 2 sätestab, et ekspertiisikulude arvestus peab olema arusaadav, õige, detailne ja järjepidev. 20.01.2010 vastu võetud kohtuekspertiisiseaduse, kriminaalmenetluse seadustiku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja surma põhjuse tuvastamise seaduse muutmise seadusega tunnistati Vabariigi Valitsuse 21.12.
5. a määrus nr 438 „Riiklikes ekspertiisiasutustes tehtavate 4 1-21-121 ekspertiiside hinnakiri“ kehtetuks ning kehtestati ekspertiiside hinnakirjad seadusega. Eelnõu seletuskirja kohaselt on ekspertiisiobjekt ekspertiisiülesande esemeks olevat teavet kandev või sisaldav asi, aine, jälg, sündmuskoha olustik või muu nähtus, mida ekspert uurib ekspertiisi tegemisel.

§ 106

lõike 2 punkti 4 ja § 107 lõike 1 punkti 6 kohaselt esitatakse ekspertiisiobjektide andmed ekspertiisimääruses ja -aktis. Konkreetse ekspertiisi maksumus kujuneb uuritud objektide ja objekti hinna korrutisena või toksikoloogiaekspertiisi käigus kasutatud metoodikate (näiteks aluseliste narkootiliste ainete ja ravimite toimeainete määramine gaasikromatograafi-massispektromeetriga) maksumuste summa, mida korrutatakse vastavate metoodikatega uuritud ekspertiisiobjektide arvuga. Kõrgema astme kohus on oma lahendi 3-1-1-120-12 p-s 6.2 märkinud, et kohtuekspertiisiseadus ei sisalda ei ekspertiisiobjekti ega analüüsiobjekti mõistet, aga seaduse süstemaatilise tõlgendamise pinnalt saab öelda, et mõlema termini all on silmas peetud objekte, mis on eksperdile ekspertiisi teostamiseks üle antud. Seejuures ei sõltu ekspertiisi hind asjaolust, mitme inimese DNA-proove analüüsiobjektilt leida üritatakse või milline summa ekspertiisi tegemiseks tegelikult kulutatakse. Tallinna Ringkonnakohus märkis lahendis nr 1-14-4268 järgmist. Arutataval juhul on ekspertiisiülesande esemeks olevat teavet kandvaks jäljeks ekspertiisiks esitatud materjalidelt võetud proovid, mis sisaldavad DNA-profiile. […] Märkimist väärib ka asjaolu, et ekspertiisiaktis on ekspertiisiobjektidena loetletud just proove. Reaktsioonid on ringkonnakohtu hinnangul käsitletavad analüüsimetoodikana, mitte aga analüüsiobjektidena. Eeltoodust johtuvalt leiab kohus, et DNA-ekspertiisi summat tuleb vähendada summani, mis vastab analüüsiobjektide (proovide) arvule, s.o DNA ekspertiisi nr 20E-GE0837 kulu summas 969 eurot. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus DNA ekspertiisi nr 20E-GE0837 kulu summas 399 eurot riigi kanda. DNA-ekspertiisi summat tuleb vähendada summani, mis vastab analüüsiobjektide (proovide) arvule, s.o DNA ekspertiisi nr 20E-GE0641 kulu summas 171 eurot. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus DNA ekspertiisi nr 20E-GE0641 kulu summas 285 eurot riigi kanda.

1. Seoses ekspertiisikuludega, peab kohus vajalikuks märkida sedagi, et ekspertiisimäärused ja ekspertiisiakt nr 19E-IDI0056 (summas 179 eurot), ekspertiisiakt nr 19E-IDI0057 (summas 189 eurot) ja ekspertiisiakt nr 10/30 kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi (summas 1140 eurot) sisaldavad viiteid kahtlustusele, mille osas kriminaalmenetlus lõpetati. Eeltoodust johtuvalt peab kohus põhjendatuks jätta osaliselt ekspertiisikulu riigi kanda. Arvestades lõpetatud osas kriminaalmenetluse mahtu ja kohtuni jõudnud süüdistuse mahuga ning arvestades tõendikulu summas suurust, on põhjendatud riigi kanda jätta hinnangulise kriteeriumi alusel ekspertiisiaktist nr 19E-IDI0056 isiku kohtuarstlike ekspertiisi täisealise isiku günekoloogiaekspertiisi summa 109 eurot ja ekspertiisiaktist nr 19E-IDI0057 pool, s.o summa 94 eurot. Ekspertiisiseaduse § 275 p 2 kohaselt on isiku kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi kulu on 380 eurot. Eksperdid on esitanud müügiarve ühes arve suurendamise põhistusega, arvestades ekspertiisi erilist keerukusest ja mahukusest tingitud vahendite või ajakulu suurenemise tõttu kolm korda, s.o summani 1140 eurot. Tutvudes kriminaalasja materjalidega ja esitatud ekspertiisiaktiga ning arvestades asjaolu, et ekspertiisimäärus ja ekspertiisiakt sisaldab viited kahtlustusele, mille osas kriminaalmenetlus lõpetati, on põhjendatud ekspertiisiakti nr 10/30 kohtupsühhiaatriapsühholoogia kompleksekspertiisist jätta riigi kanda ekspertiisi osa summas 266 eurot.
2. Menetluskulude osas, mida kohus ei jäta riigi kanda peab kohus vajalikuks märkida, et süüdimõistva kohtuotsusega kuuluvad süüdistatavalt väljamõistmisele menetluskulud. Vaid teatud erandjuhtudel võib ekspertiisikulud jätta süüdistatavalt välja mõistmata. Näiteks kui määratud 5 1-21-121 ekspertiis ei ole teostatud tõendamisvajadusest lähtudes, nagu näeb ette

§ 105

lg 1, ja sellise ekspertiisi tegemise kulude väljamõistmine süüdistatavalt ei ole põhjendatud. Süüdimõistetule ei saa panna ka sellise ekspertiisi kulude hüvitamise kohustust, mida tehes rikutakse oluliselt menetlusõigust ja millest tulenevalt ei ole ekspertiisiakt tõendina lubatav. (vt ka RKKKm nr 3-11-120-12 p 6.1). Kuivõrd praegusel juhul sellistest erandjuhtudest kõneleda ei saa, jäävad menetluskulud süüdimõistetu kanda.

§-de 175, 179 lg 1 p 1 ja 180 kohaselt kuulub Kirill Šarajevilt riigituludesse väljamõistmisele: sundraha summas 1460 eurot, osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu kokku summas 2100,36 eurot, s.h kohtueelses menetluses 1532,76 eurot ja kohtumenetluses 567,60 eurot ning ekspertiisi kulu kogusummas 2431 eurot, s.h kohtuarstliku ekspertiisi 20E-IDI0059 tegemisest tekkinud kulu 84 eurot; ekspertiisi nr 19E-IDI0056 tegemisest tekkinud kulu 70 eurot; ekspertiisi nr 19E-IDI0057 tegemisest tekkinud kulu 95 eurot; kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi nr 10/30 tegemisest tekkinud kulu 874 eurot; narkootilise aine ekspertiisi nr 20E-AN0724 tegemisest tekkinud kulu 168 eurot, DNA ekspertiisi nr 20E-GE0837 tegemisest tekkinud kulu 969 eurot ja DNA ekspertiisiakt nr 20E-GE0641 tegemisest tekkinud kulu 171 eurot. 14.

§ 180

lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Sellest tuleneb, et menetluskulude väljamõistmisotsustust tehes ei hinda kohus mitte üksnes süüdistatava varalist seisundit vaid paralleelselt varalise seisundiga kuuluvad arvestamisele ka isiku resotsialiseerumisväljavaateid. Kujundades seisukohta Kirill Šarajev varalise seisundi üle, osutab kohus tõendile isiku maksutatava tulu kohta, milles kohaselt Kirill Šarajevile aastal 2018 peale tulumaksu mahaarvamist oli väljamaksete suurus 255 eurot. Menetluse käigus kinnitas Kirill Šarajev, et ta ei tööta, ka kahtlustatavana kinnipidamisel on Kirill Šarajev kinnitanud töötustaatust. Puuduvad andmed, et Kirill Šarajevil on täita ülalpidamiskohustus. Kinnisvarana kuulub Kirill Šarajevile 21,30m2 suurune korter, mis on ka tema elukoht. Eeltoodu annab aluse seisukohaks, et Kirill Šarajev varaline seisund on kasin, kuid samas hakkamasaamisel puuduvad ka kohustused kolmandate isikute ees ülalpidamiskohustusena. Menetluses uuritud Kirill Šarajevi isikuandmeid arvestades nähtub, et ajal, mil isiku suhtes toimetati kriminaalmenetlust ning mille raames ta viibis ka vahi all, siis uue kuriteo lisandumine toimetatava kriminaalmenetluse kestel ja arvestades seejuures, et süüks arvatavad ja seejuures eriliigilised süüteod on toime pandud küllaldaselt pika ajavahemiku kestel ning arvestades narkootiliste ainete müügiga tegelemist, mistõttu pidas kohus asjakohaseks konfiskeerida leitud sularaha, annab aluse seisukohaks, et tema tegevus kuritegude toimepanemisel taandumise märke ei näidanud ning toime pandud kuriteod muutusid aja jooksul raskemaks. Puuduvad vähimadki kaalutlused

§ 180lg-s 1 sätestatud üldregulatsioonist kõrvale kaldumiseks.

Nii ei ole kaitsja ega süüdistatav välja toonud ühtegi aspekti, mis võiks tingida väljamõistetavate menetluskulude osas üldregulatsioonist kõrvale kaldumise. Selliste asjaolude esinemist ei tuvastanud ka kohus, vaid vastupidi – süüdistatava näol on tegemist täisealise, töövõimelise ja noore isikuga. Kaitsja ega süüdistatav pole esitanud ka taotlust menetluskulude osaliseks riigi kanda jätmiseks. Seega on süüdistataval maksevõime riiginõuete täimisel. Järelikult puudub objektiivne alus menetluskulude osaliseks riigi kanda jätmiseks ka Kirill Šarajev kasina varandusliku seisundi tõttu. Pidades silmas riigi nõudena väljamõistetavate sundraha ja menetluskulude kogusuurust, peab kohtukoosseis võimalikuks rakendada Kirill Šarajevi suhtes

§ 180lg-s 3 sätestatud võimalust menetluskulude ajatamiseks.

Seisukoha kujundamisel lähtub kohtukoosseis ka asjaolust, et kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa a priori välistada, et 6 1-21-121 süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (vt RKKKm nr 3-1-1-10512 p 7). (allkirjastatud digitaalselt) Innokenti Menšikov kohtunik 7