← Eesti

4-21-1238/24

4-21-1238 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. september 2021, Tallinn Väärteoasja number 4-21-1238 Kohtunik Ivi Kesküla Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu
  2. augusti 2021 määrus, millega pöörati täitmisele Karmo Erissaarele Pärnu Maakohtu
  3. mai 2021 määrustega üldkasuliku tööga asendatud arest Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdlane Karmo Erissaar (ik 39904152026; elukoht XXX; e-post:XXX), määruskaebus RESOLUTSIOON
  4. Jätta Pärnu Maakohtu
  5. augusti 2021 määrus muutmata ja süüdlase Karmo Erissaare määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. VTMS § 190 järgi on määruskaebuse esitamise õigus kohtumenetluse pooltel ja menetlusvälisel isikul. VTMS § 17 lg 2 kohaselt on Riigikohtus kohtumenetluse pooled menetlusaluse isiku või süüdlase advokaadist kaitsja ja kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Lääne prefektuuri
  7. mai 2019 otsusega väärteoasjas nr 2700,19,000880 määrati Karmo Erissaarele rahatrahv 120 trahviühikut, s.o 480 eurot. PPA Lääne prefektuuri otsusega määrati
  8. aprilli 2018 otsusega väärteoasjas nr 270018000249 K. Erissaarle rahatrahv 25 trahviühikut, s.o 100 eurot.
  9. Pärnu Maakohus asendas
  10. mai 2021 määrusega väärteoasjas nr 4-21-1238 kohtuvälise menetleja avalduse alusel PPA
  11. mai 2019 otsusega määratud rahatrahvi tasumata osa 317,15 eurot (s.o 79 trahviühikut) 7-päevase arestiga. Süüdlase nõusolekul asendas kohus aresti 7 tunni üldkasuliku tööga. Samuti asendas Pärnu Maakohus
  12. mai 2021 määrusega väärteoasjas nr 4-21-1161 kohtuvälise menetleja avalduse alusel PPA
  13. aprilli 2018 otsusega määratud rahatrahvi 2päevase arestiga. Süüdlase nõusolekul asendas kohus aresti 5 tunni üldkasuliku tööga. 4-21-1238 Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrati mõlema kohtumäärusega üks kuu alates kohtumääruste jõustumisest. Kohtumäärused jõustusid
  14. juunil
  15. Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusametnik esitas
  16. juulil 2021 Pärnu Maakohtule erakorralise ettekande, milles taotles K. Erissaarele mõistetud aresti täitmisele pööramist. Üldasuliku töö ajakava kohaselt pidi K. Erissaar tegema talle määratud töö tunnid
  17. ja
  18. juulil
  19. Ta tegi 5 tundi tööd
  20. juulil 2021, kuid
  21. juulil 2021 teatas, et ta ei saa tööle minna ning soovis teha 7 töötundi
  22. juulil
  23. Sel kuupäeval ta aga tööd tegema ei läinud ega vastanud ka telefonile. Seega on K. Erissaarel sooritamata 7 tundi üldkasulikku tööd.
  24. augustil 2021 toimunud Pärnu Maakohtu istungil esitas K. Erissaar üldkasuliku töö ajakava, milles on töötundide arvuks märgitud 5, sooritamata töötundide arvuks samuti
  25. K. Erissaar selgitas, et tema järgis seda paberit ning tegi ära 5 tundi üldkasulikku tööd. Seda, et tal on tegemata veel 7 tundi tööd, ei ole kusagil kirjas ja keegi pole seda talle ka öelnud. Kui 7 töötunni kohta on paber, siis ta teeb need tunnid ära. Maakohtu määrus
  26. Pärnu Maakohus rahuldas
  27. augusti 2021 määrusega kriminaalhooldusametniku taotluse ja pööras K. Erissaarele Pärnu Maakohtu
  28. mai 2021 määrusega üldkasuliku tööga asendatud aresti, 7 päeva, täitmisele. Aresti kandmiseks kohustati K. Erissaart ilmuma PPA Põhja prefektuuri Tallinna arestimajja
  29. septembril 2021 kell 10.
  30. Oma otsustust põhistas kohus järgmiselt. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 2101 lg 1 sätestab, et kui süüdlane hoiab üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule taotluse pöörata süüdlasele mõistetud arest täitmisele. Karistusseadustiku (KarS) § 69 lg 6 kohaselt võib kohus, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, kriminaalhooldusametniku taotluse alusel pöörata süüdlasele mõistetud aresti täitmisele. Erakorralises ettekandes toodu näitab, et K. Erissaar hoidis temale Pärnu Maakohtu
  31. mai 2021 määrusega asendatud üldkasuliku töö tegemisest kõrvale. Kuigi K. Erissaar väitis
  32. augusti 2021 kohtuistungil, et talle oli määratud ainult 5 tundi üldkasulikku tööd, on kohtul põhjendatud alus arvata, et süüdlane hoidis üldkasuliku töö tegemisest tahtlikult kõrvale. K. Erissaar osales
  33. mai 2021 kohtuistungitel ja oli teadlik kohtumääruste sisust, s.o et tal tuleb teha kahe kohtumääruse alusel kokku 12 tundi üldkasulikku tööd. Nii
  34. mai 2021 määrusest kui ka üldkasuliku töö ajakavast on üheselt selge, et K. Erissaar oli kohustatud tegema üldkasulikku tööd 12 tundi. Samuti oli ta teadlik sellest, et tähtaegselt üldkasuliku töö tegemata jätmisel võib kohus talle asenduskaristusena määratud aresti täitmisele pöörata. Määruskaebus
  35. septembril 2021 edastati ringkonnakohtule K. Erissaare määruskaebus.
  36. Ringkonnakohus jättis selle
  37. septembri 2021 määrusega käiguta ning andis tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Nimelt puudus määruskaebuselt K. Erissaare allkiri.
  38. Ringkonnakohtu määruskaebuse. määratud tähtaja jooksul esitas K. Erissaar allkirjastatud K. Erissaar vaidlustab Pärnu Maakohtu
  39. augusti 2021 määrusega aresti täitmisele pööramist põhjendusel, et ta peab minema septembrikuus Viljandi Haiglasse ravile. Seetõttu soovib ta aresti kandmise asemel teha üldkasulikku tööd. Ravi on määratud talle kohtu poolt. 4-21-1238 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  40. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Määruskaebus jääb rahuldamata.
  41. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna asjaolu, et K. Erissaar peab minema septembris 2021 Viljandi Haiglasse ravile, alust Pärnu Maakohtu
  42. augusti 2021 määruse muutmiseks. 10.
  43. K. Erissaar taotleb maakohtu määrusega täitmisele pööratud aresti asendamist üldkasuliku tööga. Ringkonnakohus selgitab, et K. Erissaart karistati rahatrahvidega, millised asendati arestidega põhjusel, et ta ei tasunud neid. Süüdlase nõusolekul asendati arestid üldkasuliku töö tundidega. Seega vaidlustatud maakohtu määrusega täitmiseks pööratud arest on asenduskaristus. Karistusseadustik ei näe ette võimalust asenduskaristusena kohaldatud aresti uuesti üldkasuliku tööga asendada. Seega ei ole võimalik aresti enam ühegi teise karistusliigiga asendada. 10.
  44. Maakohus pööras K. Erissaare aresti täitmisele, kuna ta ei sooritanud üldkasuliku töö tunde määratud tähtaja jooksul. K. Erissaar põhjendas tegemata töö tunde sellega, et talle oli määratud üldkasulikku tööd ainult 5, mitte 12 tundi. Maakohtu hinnangul on see süüdlase ennastõigustav väide ajendatud soovist vabaneda vastutusest üldkasuliku töö tegemisest kõrvale hoidmise eest. K. Erissaar osales
  45. mai 2021 kohtuistungitel, kus asendati talle kahes väärteoasjas määratud rahatrahvid tasumata osas arestiga ning arest tema nõusolekul üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrati mõlema kohtumäärusega üks kuu alates kohtumääruste jõustumisest. Kohtumäärused jõustusid
  46. juunil
  47. Kriminaalhooldusametnik on avaldanud erakorralises ettekandes, et K. Erissaar pidi üldkasuliku töö ajakava kohaselt sooritama ettenähtud töö tunnid esialgu
  48. ja
  49. juunil
  50. K. Erissaar tööd sooritama ei ilmunud, tuues põhjenduseks, et töökoht oli elukohast liiga kaugel ning tal ei õnnestunud saada ühissõiduki kaarti. Uue ajakava kohaselt pidi ta sooritama üldkasuliku töö tunnid
  51. kuni
  52. juulil
  53. Üldkasuliku töö juhendaja teatel K. Erissaar teisel päeval tööd tegema ei ilmunud, soovides teha tegemata jäänud 7 töötundi
  54. juulil
  55. Sel päeval ta aga tööd tegema ei ilmunud ega vastanud ka telefonile. Seega on ringkonnakohtu hinnangul antud K. Erissaarele piisavalt võimalusi talle määratud üldkasuliku töö tundide sooritamiseks. Määruskaebuses ei ole K. Erissaar üldkasulikust tööst kõrvalehoidumise kohta põhjendusi esitanud. Nii on ringkonnakohtule tuvastatav, et K. Erissaar jättis tahtlikult üldkasuliku töö tunnid sooritamata, hoidis sellest kõrvale. Rikkumisi õigustavaid mõjuvaid põhjuseid ei esine. KarS § 69 lg 6 alusel on aresti täitmisele pööramise esmaseks eelduseks see, et süüdlane on tahtlikult rikkunud talle pandud kohustusi ja ei esine rikkumisi õigustavaid mõjuvaid põhjuseid. Määruskaebusmenetluses puudub vaidlus, et K. Erissaar jättis põhjuseta sooritamata tähtaegselt 7 tundi üldkasulikku tööd. See tähendab, et KarS § 69 lg 6 alusel karistuse täitmisele pööramise esmane eeldus on täidetud. Järgnevalt tuleb anda hinnang, kas maakohtu poolt KarS § 69 lg 6 alusel K. Erissaare rikkumisele valitud õiguslik tagajärg on põhjendatud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei teinud K. Erissaare aresti täitmisele pöörates kaalutlusviga. Määruskaebuses märgib K. Erissaar, et peab kohtulahendi alusel minema septembrikuus Viljandi Haiglasse ravile. Ringkonnakohus märgib, et see argument ei saa anda alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt kohustati K. Erissaart Harju Maakohtu
  56. juuni 2021 määrusega jätkama ravi SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuses esimesel võimalusel vaba ravikoha tekkimisel. Nimetatud kohtumäärusest nähtub, et SA Viljandi Haigla sotsiaaltöötaja
  57. mail 2021 kriminaalhooldusametnikule saadetud e-kirja kohaselt pakuti K. Erissaarele võimalust järjekorda registreeruda 3-4 kuu pärast ning et vabade kohtade olemasolul on tal võimalik saada statsionaarsele ravile. Seega oli K. Erissaar ajal, mil 4-21-1238 ta pidi ajakava kohaselt üldkasuliku töö tunde sooritama, teadlik, et tal tuleb 3-4 kuu pärast, juhul kui on tekkinud vabu kohti, minna Viljandi Haiglasse sõltuvusravile. Ometi jättis ta põhjuseta üldkasuliku töö tunnid määratud ajaks sooritamata ning suhtus sellega kaasnevatesse tagajärgedesse ükskõikselt. K. Erissaar pidi arvestama, et selliselt käitudes pööratakse talle määratud arest täitmisele ning see toob kaasa tagajärjed tema elukorraldusele.
  58. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et K. Erissaare aresti täitmisele pööramine on põhjendatud ja seaduslik ning see tuleb K. Erissaarel vastavalt maakohtu määruses sätestatule ära kanda. Juhindudes VTMS § 194 lg-st 3 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu
  59. augusti 2021 määruse muutmata ning esitatud määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.