) § 759 lõiget 4 pole seni kohtupraktikas käsitletud ega selle põhiseaduspärasust hinnatud. Samuti võib menetluskulude suurust mõningal määral mõjutada asjaolu, et kaebus on koostatud kahe kaebaja õigusi ja huve silmas pidades, mis tõstab advokaadi töömahtu ja põhjendamise vajadust. Samas tuleb arvestada ka asjaoluga, et menetlus oli alles algusjärgus – kaebus oli võetud menetlusse ja küsitud vastustajalt sellele vastust. Vastustaja ei ole vastust esitanud ja kaebaja esindaja ei ole teinud muid menetlustoiminguid kui kaebuse esitamine ja seisukoha esitamine menetluse lõpetamise taotluse kohta. Seetõttu peab kohus põhjendatud kuluks 5000 eurot. 5. Politsei- ja Piirivalveamet esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 01.07.2021 määrus menetluskulu väljamõistmist puudutavas osas ja teha uus määrus, millega mõista menetluskulu katteks välja 252 eurot. Halduskohus jättis menetluskulu väljamõistmisel kaalutlusõiguse nõuetekohaselt teostamata. Kulude vajalikkust ja põhjendatust tuleb hoolikalt hinnata. Keeldumise alus taustakontrollile allutatud isiku objektile lubamiseks tuleneb
lõike 3 punktist 1, mille kohaselt sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolud võivad olla PPA-le aluseks, et keelduda taustakontrollile allutatud isiku objektile lubamisest.
lõike 4 kohaselt objektidele lubamisest keeldumise põhjuseid ja keeldumise aluseks olevaid asjaolusid ei avaldata. Praeguses asjas ei ole vaidlust loa andmisest keeldumise tinginud asjaolu üle, seega
Kaebajal oli võimalik kohtukaebeõigust realiseerida ja loa andmisest keeldumist vaidlustada ka ilma keeldumise aluseks olevaid asjaolusid teadmata. Kohtul omakorda on võimalik kaalutlusõiguse nõuetekohast teostamist kontrollida, sest nimetatud asjaolud avaldatakse kohtule. Kaebuse sisuline osa on 1,5 leheküljel, kaebuse ülejäänud osa koosneb
lõike 4 õiguslikust analüüsist, BRP Haldus OÜ tutvustusest, varasematelt tehtud tööde ning kaebajale omistatud kutsetunnistuste ja kvalifikatsioonide loetelust. Kaebuse mahtu paisutab tarbetult
lõike 4 kui asjassepuutumatu normi põhiseaduspärasuse õiguslik analüüs, mille koostamiseks puudus põhjendatud vajadus. Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, mille kohaselt ühe lehekülje menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega isikul kuluda aega umbes 45 minutit kuni 1 tund, sh ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele. Kaebuse koostamise mõistlik ja põhjendatud ajakulu on 1,5 tundi, millele lisandub menetluse lõpetamise taotluse kohta seisukoha koostamise ajakulu kuni 0,25 tundi, seega kokku oleks mõistlik ja põhjendatud ajakulu 1,75 tundi. Kaebaja esindaja tunnihind õigusabi osutamisel 240 eurot on ebamõistlikult kõrge, arvestades senist kohtupraktikat. Vaidlus ei ole õiguslikult keskmisest keerukam, märkimisväärselt ajakriitilisem ega tavapärasest kiiremat töötempot nõudvam, arvestades vaidluse senist käiku (asja sisulise lahendamiseni ei jõutud). Kvaliteetset õigusabi teenust on võimalik saada ka 2
lõige 4 annab haldusorganile seadusliku aluse kaebajate põhiõiguste rikkumiseks, kuid see norm on vastuolus PS-ga. Sedasi oli taustakontrolli regulatsiooni põhiseaduslikkuse analüüs kohtuvaidluses põhiline sisuline argument ja
Eeltoodust lähtudes oli taustakontrolli normistiku hoolikas, täpne ja põhjalik analüüs kaebuse esitamise ja kaebajate õiguste kaitseks vältimatult vajalik. Analüüsi pidi tegema kahe kaebaja õiguste suhtes (füüsilise isiku ja ühingu põhiõiguste alused ja riived on erinevad). Seejuures tuli analüüsida ka haldusmenetluse põhimõtteid, taustakontrolli kujunemise ajalugu, eelnõusid ja seletuskirju, isikuandmete kaitse alaseid regulatsioone, sh Euroopa Liidu õigust ja Euroopa Kohtu praktikat ning Euroopa inimõiguste konventsiooni põhimõtete järgimist. Läbitöötamist vajavate faktiliste asjaolude maht oli suur, sh põhjusel, et faktilisi asjaolusid pidi tuvastama kahe kaebaja suhtes. Eraldi tuvastamist vajasid haldusmenetluse asjaolud ja üksikasjad. PPA keeldumise protsess oli ja on loodud selliselt, et keeruline on aru saada haldusmenetluse algusest, kulgemisest ja lõppemisest. Vastavalt kohtupraktikale ei tohi õigusabikulude väljamõistmine liigselt piirata isiku kaebeõigust ja tulemus peab olema õiglane. Vastustaja soov, et välja mõistetaks 3% kaebajate menetluskulust, on põhjendamatu. Kohtukulude kandmise risk ei tohi olla nii suur, et see sunniks ka tegelikult oma õigustes või vabadustest kahjustatud isikut loobuma kohtusse pöördumisest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Ringkonnakohus leiab, et kaevatav halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust halduskohtu määruse tühistamiseks. 8. Menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on teinud kaalumisel vea (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 23.03.2016 otsus asjas nr 3-3-1-85-15, p 30). Ringkonnakohtu arvates on halduskohus tuvastanud asjaolud õigesti ning on asjakohaselt põhjendanud oma seisukohti, ületamata kaalutlusõiguse piire ja tegemata muid kaalutlusvigu. Vastuseks PPA määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 3
Samas ei olnud kaebajal mistahes piiranguid kasutada põhiseaduse § 15 lõike 1 teisest lausest tulenevat põhiõigust, s.o nõuda oma kohtuasja läbivaatamisel asjassepuutuva seaduse põhiseadusevastaseks tunnistamist. Põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamise taotluse koostamine on sageli ajamahukas ning halduskohus tuvastas, et ka siinses asjas oli see nii. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga. Kuna menetlus lõppes vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamisega ja asjas sisulist kohtuotsust seetõttu ei tehta, ei ole võimalik väita, et põhiseaduslikkuse küsimus ei olnud asja lahendamisel määrav ja vaidluse saanuks lahendada ainuüksi kehtiva seaduse pinnalt, põhiseaduslikkuse küsimust puudutamata. Kaebaja esindaja pole käitunud ebaotstarbekalt, selgitades välja vaidluse asjaolud ning üritades vaidlustada põhjendusteta haldusakti kõikidest võimalikest aspektidest. 13. Kaebaja taotlus määruskaebusmenetluses kantud esindajakulu 480 euro väljamõistmiseks on põhjendatud ja tuleb määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu HKMS § 108 lõike 1 alusel 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.