Obsah (13)

§ 115§ 113§ 636§ 637§ 638§ 646§ 635§ 101§ 6§ 111§ 197§ 200§ 127

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Janek Väli Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 30. detsembril 2020.a, Tallinnas Tsiviilasi Hagihind 2-

§ 115

lg1 alusel kahju nõude summas 1 064,48 eurot (ilma käibemaksuta) ja tasaarvestuse avalduse. Kostja teatas 25.04.2019 hagejale, et tasaarvestab oma kahju hüvitamise nõude summas 1 064,48 eurot (426,22 + 238,26 + 400) hageja vastunõudega 4 083,69 eurot ning tasaarvestuse tulemusel jäi kostja võlgnevuseks hageja ees 3 019,21 eurot ilma käibemaksuta (koos käibemaksuga 3 623,05 eurot). Nimetatud summa 3 623,05 eurot kandis kostja hagejale samal päeval, s.o. 25.04.2019 ka üle ja selles osas vaidlusi ei ole. 2.4. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda ja välja mõista hagejalt esindajakulu summas 225 eurot. Samuti palub kostja välja mõista menetluskuludelt viivise

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

1. Kohus, kuulanud 14.12.2020 toimunud ärakuulamisel ära menetlusosaliste seisukohad, tunnistaja ütlused ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
2. Käesoleva asja hind on 1 753,22 eurot. Kohus on asja lahendanud lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 alusel. TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all (TsMS § 405 lg 1 p 5). 4.
3. Tuginedes lihtmenetluse regulatsioonile arvestab kohus A. K. poolt 02.11.2019 digiallkirjastatud seletuskirja (tl 54-55) tõendina.
4. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: 1) kostja tellis hagejalt xxxx katusekorruse terrassipiirde klaaside vahetuse; 2) hageja koostas 30.06.2018 hinnapakkumise nr 1128 summas 3 480 eurot (t lk 7) ning hinnapakkumise nr 1135 summas 684 eurot (t lk 7 pöördel); 3) kostja on nimetatud hinnapakkumised nr 1128 ja nr 1135 aktsepteerinud; 3 4) hageja koostas 07.08.2018 hinnapakkumise nr 1138 summas 2 176,75 eurot (t lk 8); 5) 09.09.2018 esitas hageja kostjale pärast tööde valmimist arve nr 00538 summas 6 340,75 eurot (t lk 9 pöördel); 6) 12.09.2018 saatis kostja hagejale e-kirja (t lk 23 pöördel), milles kiitis heaks klaaside paigalduse töö (välja arvatud väiksema rõdu poolel kitsal otsaklaasil kahe alumise mutri „mütsi“ puudumine), kuid esitas pretensiooni, et klaaspiirete olemasolevatest tugipostidest kolm on lahti; 7) hageja ei tunnistanud kostja pretensioone tugipostide loksumise osas, väitega, et see enne tööde tegemist ei avaldunud, seda ei põhjustanud hageja ning see on eraldi tellitav töö; 8) klaaside paigaldamise tööde osas kostjal pretensioone ei ole (k.a. otsamutrite nn „mütside“ osas – t lk 23 hageja selgitus 14.09.2010 e-kirja punktis 1 ja t lk 22 pöördel kostja esindaja 17.09.2019 selgituse aktsepteerimisega e-kirja punktis 1); 9) klaaside tugipostide vahetus või kinnituste kordategemine hageja töövõttu ei kuulunud; 10) 04.12.2018 tasus kostja arvest nr 00538 400 eurot, 14.02.2019 800 eurot ning 25.04.2019 3 623,05 eurot; 11) 25.04.2019 esitas kostja hagejale tasaarvestuse avalduse (t lk 24-25) kahju nõudes summas 1 064,48 eurot ilma käibemaksuta ehk 1 277,38 koos käibemaksuga. Hageja vaidleb tasaarvestusele vastu; 12) tänaseni on arvest nr 00538 tasumata 1 517,70 eurot.
5. Poolte vahel on vaidlus järgmiste asjaolude üle: 1) kas kostja on 10.08.2018 hageja pakkumise nr 1138 aktsepteerinud; 2) kas hageja on tekitanud kostjale kahju summas 664,48 eurot ilma käibemaksuta ehk 797,38 eurot koos käibemaksuga seoses mõõtmise valearvestusest tingitud vähemtellitud klaasidega; 3) kas hageja oli kohustatud klaaside paigaldamise käigus informeerima kostjat tugipostide loksumisest ja kas hageja on selle kohustuse rikkumisega põhjustanud kostjale kahju 400 eurot ilma käibemaksuta ehk 480 eurot koos käibemaksuga; 4) kas kostja on teinud kehtiva tasaarvestuse avalduse summas 1 064,48 eurot ilma käibemaksuta ehk 1 277,38 koos käibemaksuga ning kas hageja nõue kostja vastu on vastavas osas lõppenud.
6. Seega puudub vaidlus, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping klaaside paigaldamiseks ja vanade utiliseerimiseks.

§ 636

lg 1 sätestab, et kui töövõtulepingu esemeks on asja valmistamine, muutmine või muu tulemuse saavutamine, mida on võimalik üle anda, tuleb see tellijale üle anda.

§ 637lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.

Sama paragrahvi lõige 4 sätestab, et kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või kui loetakse vastuvõetuks.

§ 638

tellija on kohustatud töö vastu võtma, kui töö üleandmine on kokku lepitud või kui see on töö omadustest tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. 7.

1. Eelnevalt kohus tuvastas, et vaidlus puudub 30.06.2018 hinnapakkumise nr 1128 summas 3 480 eurot (t lk 7) ning hinnapakkumise nr 1135 summas 684 eurot (t lk 7 pöördel) kostja poolt kooskõlastamise kohta. Kohus leiab, et hageja on tõendanud ka 07.08.2018 hinnapakkumise nr 1138 summas 2 176,75 eurot (t lk 8) kostja poolt aktsepteerimise. Nimelt nähtub hageja esitatud tõenditest, et hageja on hinnapakkumise nr 1138 saatnud 07.08.2018 e-kirjaga kostja esindajale E. S., kes on selle 10.08.2018 vastusega „sobib“ kinnitanud (t lk 8 pöördel, lk 9). Kohus tuvastab, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping 30.06.2018 4 hinnapakkumises nr 1128 summas 3 480 eurot (t lk 7), hinnapakkumises nr 1135 summas 684 eurot (t lk 7 pöördel) ja 07.08.2018 hinnapakkumises nr 1138 summas 2 176,75 eurot (t lk 8) näidatud tööde tegemises seal kajastatud mahus. Eraldi kirjalikku töövõtulepingut pooled ei sõlminud, vaid leping sõlmiti hageja hinnapakkumiste esitamise ja nende aktsepteerimisega kostja poolt. 7.
2. Vaidlus puudub selle üle, et kostja ei tellinud hagejalt mingeid töid seoses klaaside tugipostidega - nende ülevaatust, ekspertiisi, väljavahetamist vms. 7.
3. Hageja teostas hinnapakkumistes näidatud tööd ning esitas selle eest arve nr 00538 09.09.2018 e-kirjaga (t lk 8 pöördel). Pooled ei ole kokku leppinud, kas töövõtja tasu muutus sissenõutavaks valmimisest (

§ 637

lg 3) või vastuvõtmisest (

§ 637lg 4).

Kohtu hinnangul on äriühingute vaheliste hoone osade renoveerimist puudutavate töövõtulepingute puhul tavaline, et tööd antakse töövõtja poole üle, võimaldatakse tellijal need üle vaadata ja tellija võtab need vastu. Tööde üleandmise kohustuslikku vormi ega muid täpsemaid nõudeid ei ole seaduses kehtestatud, seega on pooled vabad seda tegema mistahes vormis ja viisil. 7.

1. Antud juhul saatis hageja kostjale arve, millest saab välja lugeda hageja soovi tööd kostjale üle anda. Kostja on seda nii ka mõistnud, sest kostja esindaja E. S. on saatnud 12.09.2018 hagejale e-kirjaga vastuse (t lk 23 ja pöördel): „Vaatasin tööd üle. Klaasid tunduvad kõik kenasti paigaldatud aga 2 asja mis silma jäi ja mis segavad vastu võtmist [---].“ Hilisemas kirjavahetuses loobus kostja otsamutrite nn „mütside“ pretensioonist (t lk 23 hageja selgitus 14.09.2010 e-kirja punktis 1 ning t lk 22 pöördel kostja esindaja 17.09.2019 selgituse aktsepteerimisega e-kirja punktis 1). Siit teeb kohus järelduse, et kostja vaatas tööd üle, aktsepteeris ehk võttis need vastu klaaside paigalduse osas. 7.
2. Kuna hageja töövõttu kuuluski vaid klaaside paigaldus, mida kinnitab ka kostja oma 18.11.2019 seisukohas (t lk 51 p 2), siis pretensioonid seoses tugipostidega ei ole töö mittevastavuse etteheiteks (vt ka Riigikohtu 28.03.2011 otsus asjas nr 3-2-1-180-10, p 10). Kostja ei tugine ka asjaolule, et tugipostide loksumise põhjustas hageja poolt töö tegemine. Seega muutus töövõtja tasu sissenõutavaks alates kostja poolt vastuvõtmisest ehk 12.09.
4. Kuna tegemist ei ole töö lepingutingimustele mittevastavuse nõudega, puudub kostjal hageja vastu

§ 646lg 1 töö parandamise või lg 5 kohane vastavate kulude hüvitamise nõue.

9. Poolte vahel jäi üles erimeelsus seoses asjaoluga, kas klaaside postikinnitused loksusid või olid betooni küljest lahti ning kas hagejal oli hea usu põhimõttest ja asjatundjale esitatavatest nõuetest kohustus informeerida kostjat sellisest asjaolust ja mitte enne edasiste juhiste saamist klaase paigaldada. Hageja on sellele kohustuse rikkumisele vastu vaielnud. 9.1.

§ 635

lg 1 tuleneb, et kohustus saavutada töövõtulepinguga kokkulepitud tulemuse on töövõtja põhikohustus. Lisaks töövõtulepingu põhikohustusele on pooltel ka mitmeid kõrvalkohustusi, mille rikkumine võib samuti kaasa tuua kahju hüvitamise kohustuse

§ 101lg 1 p 3 ja § 115 järgi.

Eelkõige on lepingupoolte kohustuseks hea usu põhimõttest (

§ 6

lg 1) tulenev kohustus mitte kahjustada oma lepingulist põhikohustust täites teise poole õigushüvesid (nn lepingulised kaitsekohustused). Töövõtulepingu olemusest tulenevalt on töövõtjal lisaks põhikohustusele ning muudele kõrvalkohustustele tellija informeerimise kohustus tehtud tööga kaasneda võivatest riskidest. Töövõtja peab tellijat eelkõige informeerima sellest, kas kokkuleppele vastavalt tehtud töö vastab selle ettenähtud eesmärgile ning tellija vajadustele (Riigikohtu 28.03.2011 otsus asjas nr 3-2-1-180-10, p 9). Kostja ongi tuginenud nimetatud kohustuse rikkumisele hageja poolt ja leidnud, et sellega on põhjustatud kostjale kahju, mis tal oli õigus tasaarvestada hageja nõudega. 9.2.

§ 111

annab tellijale õiguse keelduda töövõtjale tasu maksmisest kahju nõudele vastavas ulatuses.

§ 197

lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on 5 kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.

§ 200

lg 4 kohaselt ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Kui tasaarvestusavalduse saanud isik leiab, et tasaarvestuse tegijal puudus tasaarvestatav nõue, saab ta oma õigusi kaitsta esitades tasaarvestuse tegija vastu oma nõude sissenõudmiseks hagi. Selle hagi lahendamisel kontrollib kohus tasaarvestatud nõuete olemasolu. Kui nõuded olid olemas ja tasaarvestatavad, siis jätab kohus tasaarvestatud summa sissenõudmiseks esitatud hagi rahuldamata. Seega tuleb tuvastada, kas kostjal oli hageja vastu kahju hüvitamise nõue, mida ta sai tasaarvestada.

1. Kostja on tasaarvestusel tuginenud kahju tekkimisele kahel alusel: 797,38 eurot koos käibemaksuga seoses mõõtmise valearvestusest tingitud esialgu vähemtellitud ja hiljem tellides kallinenud klaasidega ning 480 eurot koos käibemaksuga tugipostide loksumisest informeerimata jätmisega seoses. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud kahju hüvitamise nõude olemasolu hageja vastu kummalgi juhul. 10.
2. Riigikohtu tsiviilkolleegium on leidnud, et

§ 115

lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel võib võlausaldaja lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused (vt Riigikohtu

1. november
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-21130-15, p 11;
3. jaanuari
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 15): võlgnik on lepingut rikkunud (

§ 115

lg 1); võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (

§ 115

lg 1); võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (

§ 127

lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127

lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (

§ 127

lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4). Kõikide nimetatud asjaolude tõendamise koormis on kostjal. Ts

MS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. 10.

1. Kohus käsitleb esmalt tugipostide loksumisest informeerimata jätmise nõuet. Kohus leiab, et iseenesest on hagejal klaaside paigaldamise majandustegevuses tegutseva isikuna töövõtulepingust tulenev kohustus informeerida kostjat klaaside paigaldamisega seotud riskidest ning kas kokkuleppele vastavalt tehtud töö vastab selle ettenähtud eesmärgile ning tellija vajadustele. Samas hõlmab see kohustus eelkõige asjaolusid, milles teadmist või mille märkamist ei saa tellijalt mõistlikult eeldada ega oodata ning ka asjaolusid, mille tagajärjel tekiks tellijale või kolmandatele isikutele või nende elule, tervisele või varale oht. Arvesse tuleb võtta ka kostja teadmisi ja kogemusi. Kostja tegutseb majandustegevusena kinnisvara haldamisega (kostja lepingulise esindaja kinnitus 14.12.2020 ärakuulamisel, t lk 80 pöördel 01:22:08). Tugipostide loksumine on selline asi, mis kostjale kinnisvara haldajana peaks olema arusaadav ja nähtav ilma, et hageja sellele eraldi tähelepanu juhiks. Seda tõendab asjaolu, et kostja esindaja E. S. oskas sellele osundada peale iseseisvat tööde ülevaatamist. Järelikult oli tegemist asjaoluga, mida ta sai märgata iseseisvalt ka enne tööde tellimist ning vajadusel vastavad tugiposti tööd tellima. Asjas on tõendamist leidnud, et nimetatud klaaside vahetust planeeris kostja juba enne hagejalt töö tellimist, mistõttu ilmselt oli kostja juba need varem mitmel korral üle vaadanud ja oleks saanud tuvastada postide kõikumise ja väljavahetamise vajaduse. Puudub vaidlus, et neid töid kostja hagejalt ei tellinud. Seega leiab 6 kohus, et antud juhul ei ole hageja rikkunud töövõtulepingust tulenevat kõrvalkohustust tellija informeerimise kohta. 10.
2. Peale selle märgib kohus, et kostja ei ole tõendanud, millisel määral need tugipostid kõikusid ehk et tugipostide loksumine on nii suur, et see vältimatult tingib nende väljavahetamise või ümbertegemise. Kostja lepinguline esindaja ei osanud ärakuulamisel selgitada, kas hageja eksis mingite tehniliste normide osas selle kohta, kas ja kui palju liikuvate tugipiirete külge võib klaase paigaldada (t lk 80 pöördel, 01:19:32-01:19:56). Kostja ei ole ka väitnud ega tõendanud, et klaaside paigaldamisega hageja poolt väidetavalt loksuvate tugipiirete külge oleks kaasnenud reaalne või tõenäoline oht kellegi elule, tervisele või varale (näiteks, et need klaasid oleks võinud koos postidega alla kukkuda või oleks keegi võinud selle tõttu
3. korruselt alla kukkuda vms). Seega, isegi kui tugipostid kõikusid (mingil määral), ei pruugi see vältimatult tähendada nende väljavahetamise või parandamise vajadust. 10.
4. Ärakuulamisel andis tunnistaja A. S. ütluseid (t lk 75), et novembris 2017 teostas ta kostja tellimusel samade klaaspiirete ülevaatuse. Ta ei näinud, et piirded oleks lahti olnud, muidu oleks ta sellest kostjat teavitanud või seda kajastanud hinnapakkumises. Samuti on A. K. digitaalselt allkirjastatud seletuskirjas (t lk 54) kinnitanud, et samade klaaspiiretega tutvumisel hageja juhatuse liikme kutsel seoses töömahu läbirääkimistega klaaside vahetamisega, ei märganud ta lahtitulnud kinnitusi postidel ega tundnud piiretest kinnivõtmisel, et midagi oleks kusagilt lahti. See on hageja esitanud tõendeid selle kohta, et isegi kui mingi loksumine esines, ei pruukinud see olla märkimisväärne, mis tinginuks vältimatult tugipostide väljavahetamise, millest hageja oleks tingimata pidanud kostjat informeerima. 10.
5. Samuti on hageja vaielnud vastu, et tugipostide vahetamiseks või kinnitamiseks on üldse vaja klaase eemaldada. Hageja juhatuse liige on kirjutanud kostjale 01.10.2018 e-kirjas (t lk 22 ja pöördel), et tema hinnangul ei ole tugede väljavahetamisel mõistlik eemaldada klaase, kuivõrd klaasid ei sega tugede vahetamist ja teisele poole piiret pääsemiseks pole samuti klaase tarvis eemaldada. Kostja ei ole tõendanud, et klaaside eemaldamine on ainus või kõige mõistlikum viis tugipostide remontimiseks. 10.
6. Kostja ei ole tõendanud, et hageja põhjustas kostjale kahju 797,38 eurot koos käibemaksuga seoses mõõtmise valearvestusest tingitud esialgu vähemtellitud ja hiljem tellides kallinenud klaasidega. Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks midagi valesti või vähem mõõtnud või pidi kahe esimese hinnapakkumisega klaase rohkem tellima. Kostja on vaidlusaluse 07.08.2018 hinnapakkumise aktsepteerinud. Kostja ei esitanud hinnapakkumisele vastuväidet, et see (osaliselt) aktsepteerimisele ega tasumisele ei kuulu. Kohus leiab, et kostja ei saa ilma põhjendusteta sisuliselt enda aktseptist taganeda. Ka vahetult peale tööde üleandmist poolte vahel peetud kirjavahetusest (t lk 22-24 pöördel) ei nähtu, et kostja oleks vastava nõude esitanud või sellisele asjaolule tuginenud. Toimiku materjalidest nähtuvalt esitati vastavas osas kahju nõue ja arvestus esmakordselt alles 25.04.2019 tasaarvestuse avaldusega. Kohus märgib, et hagejapoolne rikkumine ja kostjal kahju tekkimine on täielikult tõendamata ning kahju arvestus arusaamatu.
7. Seega ei rikkunud hageja oma kohustusi kostja ees, mistõttu ei ole ta põhjustanud kahju kostjale. Kostjal puudus hageja vastu kahju hüvitamise nõue. Seega puudus kostjal ka tasaarvestatav nõue ning hageja nõue ei ole kostjapoolse tasaarvestusega lõppenud. Seega kuulub hagi põhinõude osas rahuldamisele. Kuna kostja võttis tööd vastu 12.09.2018 e-kirjaga, siis alates sellest kuupäevast muutus hageja tasunõue sissenõutavaks.
8. Hageja on esitanud ka viivise nõude arvestusega, et 08.09.2018 esitatud arve nr 00538 tasumise tähtaeg saabus 15.09.
9. Kohus leiab, et muu kokkuleppe puudumisel on seitsmepäevane arve maksetähtaeg antud juhul mõistlik, arvestades tööde mahtu ja arve summat. Kuna kostja 7 võttis tööd vastu 12.09.2018, siis saabus arve nr 00538 tasumise tähtaeg 19.09.2018.

§ 113

lg-s 1 sätestatud seadusjärgne viivisemäär (8% aastas) perioodi kuni 22.08.2019 (k.a.) ehk 337 viivitatud päeva eest on kokku 112,10 eurot. Seega kuulub viivise nõue rahuldamisele osaliselt. Rahuldamisele kuulub TsMS § 367 kohane nõue tulevikus sissenõutavaks muutuvate viiviste nõue alates hagi esitamisest.

1. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele põhinõude osas täielikult ja viivise nõude osas osaliselt.
2. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
3. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 1 753,22 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
4. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. 16.
5. Vastavalt eelviidatud sättele otsustab kohus, et hagiavaldusega seotud menetluskulud jäävad tervikuna kostja kanda. Kuigi hagi rahuldati osaliselt, moodustab rahuldamata jäetud viivisenõude osa (2 eurot) võrreldes rahuldatud summaga niivõrd väikse osakaalu, et kohtu arvates on põhjendatud jätta kõik hagiga seotud kulud kostja kanda.
6. Kooskõlas TsMS § 174 lg 4 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik 8