) § 121 lg 4, § 119 lg 1, § 235 lg-d 1 ja 3). Määruse resolutsiooni p 5 ei ole menetlusabi puudutavas osas edasi kaevatav (
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu (resolutsiooni p 1) ja jättis menetlusabi taotluse läbi vaatamata (resolutsiooni p 2). Kohus nõustus Tallinna Vangla vastustes ning vaideotsuses toodud põhjendustega, mille kohaselt ei saa vangla kehtiva regulatsiooni kohaselt kaebaja taotlust vabanemisfondis oleva raha kasutamiseks rahuldada. Kuna kehtiv õigus ei võimalda kaebaja taotluse rahuldamist ning seega ka vangla kohustamist kandma kaebaja vabanemisfondist raha üle tema vanglasisesele isikuarvele, puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda Tallinna Vangla kohustamist ning kaebus kuulub kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu tagastamisele
S § 44 lg-st 2 tulenevalt jäetakse kinnipeetava isikuarvel olevatest summadest 50 protsenti rahaliste nõuete täitmiseks, 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras. Kui kinnipeetava vastu ei ole rahalisi nõudeid või neid on vähem kui 50 protsendi ulatuses, hoiustatakse ka need summad vabanemistoetusena. VangS § 44 lg-st 3 tulenevalt on vanglal seadusest tulenev kohustus hoiustada kinnipeetava vabanemistoetust kuni kolmekordse Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutöötasu alammäära täitumiseni ning vanglal ei ole õigust sellest erandite tegemiseks. Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutöötasu alammäär täistööajaga töötamise korral on 2021. a-l 584 eurot (Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määrus nr 115, § 1). Seega on kolmekordne kuutöötasu alammäär 1752 eurot. Tallinna Vangla 23.04.2021 vastusest nähtuvalt oli 23.04.2021 seisuga kaebaja vabanemisfondis 1104,43 eurot, mis jääb alla seaduses sätestatud minimaalse määra. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1 alusel võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Praegusel juhul ei ole kaebajal õigust nõuda vangla kohustamist tegema tema vabanemisfondist ülekannet kaebaja soovitud summas, kuna VangS § 44 lg 3 on imperatiivne säte ning vangla ei saa seda oma tegevuses eirata. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, jääb kaebaja taotlus riigilõivust vabastamiseks läbi vaatmata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 2
Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (
lg 4, § 119 lg 1), määruskaebus on tähtaegne (
lg 1) ning vastab
§-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Kuna määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (
lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9), jätab ringkonnakohus kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata. 6.
lg 4 kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebuse väiteid saab piisava põhjalikkusega hinnata ka kirjalikus menetluses ning see võimaldab lisaks asja kiiremat lahendamist. Määruskaebuse esitajal on olnud võimalik esitada kõik oma põhjendused nii haldus- kui ka ringkonnakohtule kirjalikult ning tema seisukohad on kohtule arusaadavad. Määruskaebuse kohtuistungil läbivaatamise vajadust ei ole kaebaja ka millegagi põhjendanud. 7. Ringkonnakohus leiab, et X määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust, kuid muuta tuleb halduskohtu 25.08.2021 määruse põhjendusi. 8. Halduskohus on tuginenud kaebuse tagastamisel
lg 2 p-le 1, mis võimaldab kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Seejuures on halduskohus kaebeõiguse ilmselget puudumist põhjendanud sellega, et VangS § 44 ei võimalda kaebaja taotluse rahuldamist, mistõttu puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda vangla kohustamist kandma kaebaja vabanemisfondist raha üle tema vanglasisesele isikuarvele. Seega põhjendas halduskohus kaebuse tagastamist sisuliselt üksnes selle perspektiivitusega. Kaebeõigust ei mõjuta küsimus kaebusel edulootuse olemasolust või selle puudumisest (vt ka Riigikohtu 07.12.2020 määrus nr 3-19-2448, p 10). Kaebeõigus seondub üksnes sellega, kas kaebaja vaidlustab oma õiguste ja vabaduste rikkumist või mitte (
). Seetõttu on halduskohus ekslikult tagastanud kaebuse
9. Ringkonnakohtu leiab, et kohaseks kaebuse tagastamise aluseks on
Viidatud sätte kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui täidetud on kaks kumulatiivset tingimust: riive vähene intensiivsus ning kaebuse rahuldamise vähene tõenäosus. Riive on vähese intensiivsusega siis, kui isegi kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike, võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (vt Riigikogu XIII koosseisu 496 SE seletuskiri, lk 22). Varaliselt hinnatava hüve puhul on riive vähese intensiivsusega siis, kui kaitstava hüve väärtus ei ületa 1000 eurot (
10. Halduskohus on õigesti selgitanud, et kehtiv õigus ei võimalda kaebaja taotluse rahuldamist ning seega ka vangla kohustamist kanda kaebaja vabanemisfondist raha üle tema vanglasisesele isikuarvele. Vanglal on VangS § 44 lg-st 3 tulenevalt kohustus hoiustada kinnipeetava vabanemistoetust kuni kolmekordse Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära täitumiseni. Haldusorganilt saab nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist üksnes juhul, kui haldusorgan on selleks kohustatud ja see puudutab isiku õigusi (RVastS § 6 lg 1). 3
lg 2 p 21 alusel, ei ole riigi õigusabi andmise eeldused täidetud ning kaebaja riigi õigusabi taotlus jääb RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.