Obsah (14)

§ 62§ 444§ 407§ 173§ 174§ 163§ 138§ 144§ 175§ 177§ 178§ 456§ 468§ 317

KOHTUOTSUS Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kadri Mälberg Otsuse tegemise aeg ja koht 27. august 2021, Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-4349 Tsiviilasi Osaühing Aktiva Finants hagi

§ 62lg 2).

2 Kohtuotsuse selgitused

§ 444lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:

1. Hageja Osaühing Aktiva Finants esitas 19.03.2021 Pärnu Maakohtule hagi kostja S. J. vastu ja tasus hagilt riigilõivu kokku 450 eurot. Kohus jättis 19.03.2021 määrusega hageja hagi käiguta ning andis hagejale tähtaja hagiavalduse täpsustamiseks. Kohus võttis hagi 06.04.2021 määrusega menetlusse ning kohustas kostjat hagile vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
2. Nõude aluseks on BB Finance OÜ ja kostja vahel sõlmitud Laenuleping 2101708370, 24.03.2017; Laenuleping 2101741493, 26.09.2017; Laenuleping 2101771592, 29.01.2018; Laenuleping 2101817510, 10.09.2018; Laenuleping 2101852607, 10.02.2019; Laenuleping 2101876127 12.05.
3. Laenulepingute alusel sai kostja laenu summas kokku 5311,00 eurot (1495 + 72 + 204 + 352 + 1434 + 1754). Kostja on teostanud tagasimakseid kogu summas 2860,97 eurot. Kostja põhivõlg on summas 2450,03 eurot (5311,00 – 2860,97 = 2450,03). Kuna kostja oma laenulepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles BB Finance OÜ lepingu üles 26.08.
4. BB Finance OÜ loovutas 23.09.2019 kostja vastase nõude Aktiva Finants OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevuse 2450,03 eurot, intressi 1954,63 eurot, võla sissenõudekulu 50 eurot, lepingutasu 338,16 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise (perioodi 27.08.2019-19.03.2021 eest) 1606,95 eurot tasumist. Hageja on viivisenõude esitanud selliselt, et kuni hagi esitamiseni nõuab hageja viivist kindla summana ja alates hagi esitamisest protsendina põhinõudelt VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja nõuab kostjalt ka menetluskulude (riigilõivu 450 eurot ja õigusabikulude 480 eurot) hüvitamist ning menetluskuludelt viivise väljamõistmist.
5. Kostjale toimetati hagiavaldus ja 06.04.2021 kohtumäärus kätte avalikult, vastavasisulise teate avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 14.07.
6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kohus loeb menetlusdokumendid S. J.le kättetoimetatuks 30.07.2021 dokumentide kättetoimetamisega avalikult Ametlike Teadaannete kaudu. S. J. kohustus vastama hagiavaldusele hiljemalt 23.08.2021. Kostja ei vastanud hagiavaldusele tähtaegselt. 4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud ja kostja ei ole kohtule tähtaegselt nõuetekohaselt kirjalikku vastust esitanud.

1. Kohus leiab, et hagi tuleb tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt – ulatuses, milles see on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kohus märgib, et hageja nõuab lisaks põhinõudele, intressile, sissenõudmiskuludele ja lepingutasule kostjalt sissenõutavaks muutunud viiviseid summas 1606,95 eurot alates 27.08.2019 kuni 19.03.2021 laenulepingus nr 2101708370 kokkulepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras, s.o 42,00%. Lepingus kokkulepitud viivisemäär ületab seadusjärgset viivisemäära enam kui viis korda. Riigikohtu praktika kohaselt on VÕS § 42 lg 3 p 5 ja VÕS § 42 lg 1 järgi eelduslikult tühine selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Ebaproportsionaalselt suure 3 viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt ka Riigikohtu 14.06.2005 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24; tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13). Kohtu hinnangul on seega tegemist kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustava ja seetõttu tühise tüüptingimusega. Eelnevast lähtudes tuleb kostjalt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ehk perioodi 27.08.2019-19.03.2021 eest summas 306,09 eurot. Sissenõutavaks muutunud viivise summas 1300,86 eurot jätab kohus eeltoodud põhjendustel rahuldamata. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivise protsendina VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras, s.o lahendi tegemise ajal 8% aastas kuni põhinõude 2450,03 eurot täitmiseni, kuid kokku mitte enam kui 2143,94 eurot.
2. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174

lg 1).

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 7.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

8. Hageja esitas menetluskulude kindlaksmääramise taotluse, milles palus välja mõista riigilõivu 450 eurot ja õigusabikulud 480 eurot (4 tunni eest 120 eurot/h, ilma käibemaksuta). Kohus peab põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 450 eurot, kuna nimetatud summas riigilõivu tasumine nähtub tsiviilasja materjalidest.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid, tegemist on nn tüüphagiga, milliseid hageja on esitanud korduvalt. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes

§ 175

lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid 2 töötunni eest, s.o summas 240 eurot. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 690 eurot (450+240). 9. Arvestades hagi osalist rahuldamist jätab kohus menetluskulud

§ 163lg 1 alusel hageja kanda 20% ulatuses ja kostja kanda 80% ulatuses.

Hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks on 690 eurot.

§ 174

lg-st 2 ja menetluskulude jaotusest lähtudes määrab kohus kostjate poolt hagejale hüvitavate menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 80% menetluskuludest, s.o 552 eurot. Vastavalt

§ 177

lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb 4 tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.. 10.

§ 178

lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 11. Kohus selgitab, et

§ 456

lg 3 järgi tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta. 12.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 13.

§ 317

lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Kuna kostja elukoht või viibimiskoht ei ole jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Mälberg kohtunik 5