Obsah (7)

§ 207§ 104§ 121§ 2§ 99§ 240§ 239

MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Ma

) § 121 lg 2 p 2¹ alusel.

1. Tartu Ringkonnakohus tagastas 06.05.
2. a määrusega kaebaja määruskaebuse Tartu Halduskohtu 19.02.
3. a määruse peale

§ 207lg 2 ja lg 3 p 2 alusel.

1. 14.05.2021 saabus Tartu Halduskohtusse I.O.i taotlus kaebuse esitamise eest tasutud riigilõivu 15 euro tagastamiseks.
2. Tartu Halduskohus jättis 13.08.
3. a määrusega taotluse riigilõivu tagastamiseks rahuldamata, juhindudes

§ 104lg 5 p-st 2.

Kohus märkis, et kaebus oli tagastatud

§ 121

lg 2 p 2¹ alusel ning Tartu Ringkonnakohus selgitas kaebajale juba haldusasjas nr 3-18-2154, et sellisel juhul ei kuulu kaebuse eest tasutud riigilõiv tagastamisele. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 6. I.O. esitas 17.08.2021 määruskaebuse, milles ta palub anda talle advokaat, kes aitaks tal selgust saada ning uuendada asi, kuna ta ei saa aru, miks ta ei saa otsust lühiajalisele väljasõidule ega saa normaalset kohtumenetlust, kui ta maksis riigilõivu. Kaebaja palub riigilõiv tagastada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7.

§ 2

lg 4 ls-st 2 lähtudes tõlgendab ringkonnakohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Arvestades I.O.i määruskaebuses märgitut, leiab ringkonnakohus, et I.O. taotleb Tartu Halduskohtu 13.08.2021. a määruse tühistamist. 8. Käesolevas haldusasjas tagastas Tartu Halduskohus 19.02.2021. a määrusega (tl 34-35) kaebaja kaebuse

§ 121

lg 2 p 2¹ alusel, mille kohaselt kohus võib kaebuse tagastada määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Halduskohus ka põhjendas kaebuse tagastamist 19.02.

1. a määruse p-des 8-
2. Kaebaja sai halduskohtu 19.02.
3. a määruse ja selle tõlke kätte 26.02.2021 (tl 38). Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse (tl 39-40p, tõlge tl 42-42p) halduskohtu 19.02.
4. a määruse vaidlustamiseks. Ringkonnakohus tagastas 06.05.
5. a määrusega (tl 43) kaebaja määruskaebuse halduskohtu 19.02.
6. a määruse peale

§ 207

lg 2 ja lg 3 p 2 alusel, mille kohaselt ringkonnakohus võib määruskaebuse tagastada, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguse kaitseks on ilmselgelt vähene ning ringkonnakohus võib määruse teha ilma kirjeldava ja põhjendava osata, märkides ära määruskaebuse tagastamise õigusliku aluse, kui seadus võimaldab asja läbi vaadata lihtmenetluses. Kaebaja sai ringkonnakohtu 06.05.

1. a määruse ja selle tõlke kätte 12.05.2021 (tl 44), kuid ta ei esitanud Riigikohtule määruskaebust ringkonnakohtu 06.05.
2. a määruse vaidlustamiseks. Seega jõustus 28.05.2021 Tartu Halduskohtu 19.02.
3. a määrus kaebuse tagastamise kohta. Kaebaja 17.08.
4. a määruskaebuses väidetuga ei ole eeltoodut ümber lükatud. Ringkonnakohtu hinnangul märkis Tartu Halduskohus 13.08.
5. a määruses (tl 49) õigesti, et riigilõiv ei kuulu kaebajale tagastamisele

§ 104

lg 5 p 2 alusel, milles järgi on riigilõivu tagastamine välistatud juhul, kui kaebus tagastatakse

§ 121lg-s 2 nimetatud alustel.

Ringkonnakohus veelkord märgib, et kaebaja kaebus tagastati justnimelt eelnimetatud alusel, s.o § 121 lg 2 p 2¹, mil kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamine on välistatud.

1. Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus I.O. määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 13.08.
2. a määruse muutmata.
3. Kaebaja palub määruskaebuses asi uuendada. Ringkonnakohus selgitab, et kohtumenetluse uuendamist reguleerib

§ 99

.

§ 99

lg 1 sätestab, et kohus uuendab peatunud või peatatud menetluse, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Käesolevas asjas ei ole menetlus olnud peatatud ega peatunud, vaid halduskohus tagastas kaebaja kaebuse ning halduskohtu vastas määrus on ka jõustunud, seega on kohtumenetlus hoopiski lõppenud. Seega asjas ei esine olukorda, mil oleks võimalik taotleda menetluse uuendamist, mistõttu ringkonnakohus jätab kaebaja eeltoodud taotluse läbi vaatamata. 2 11. Ringkonnakohus selgitab, et

§ 240

lg 1 kohaselt võib jõustunud kohtuotsuseid ja -määrusi menetlusosalise või muu sellise isiku avalduse alusel, kelle kohus oleks pidanud asja lahendamisel kaasama, uute asjaolude ilmsikstulekul teistmise korras uuesti läbi vaadata. Teistmine on erakorraline õiguskaitsevahend, mille eesmärk on pärast kohtumenetluse lõppemist ja kohtuotsuse jõustumist uute asjaolude (õiguslike või ka faktiliste) ilmnemisel võimaldada menetlusosalistel oma õiguste taastamiseks taotleda juba õigusjõu omandanud kohtulahendite tühistamist ning menetluse uuendamist (

, kommenteeritud väljaanne, K. Merusk, I. Pilving, Juura 2013, lk 667-668). Teistmisavaldus tuleb esitada Riigikohtule (

§ 239). 12.

I.O. taotleb määruskaebuses anda talle advokaat. Tegemist on riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-s 5 nimetatud riigi õigusabi liigiga, s.o isiku esindamine halduskohtumenetluses. Kuna kaebaja soovib riigi õigusabi taotluses endale esindaja määramist, siis arvestades, et kaebaja kaebus on tagastatud, ei ole halduskohtumenetlust, mille raames saaks kaebajale määrata esindaja kohtumenetluses esindamiseks. Seetõttu jätab ringkonnakohus kaebaja riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3