lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 näeb ette, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab avaldusest loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt protokollitakse hagist loobumine, kui see on esitatud kohtuistungil. Hageja on selgelt väljendanud, et loobub enda poolt esitatud avaldusest ning selline avaldus on protokollitud. Kohus on seisukohal, et hagist loobumine on esitatud tähtaegselt ning vastavalt seaduses sätestatule. Eeltoodust tulenevalt võtab kohus hageja hagist loobumise vastu ning lõpetab menetluse määrusega
Kohus selgitab menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi:
näeb ette, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega. Menetluskulude jaotus Vastavalt
lg-le 1 märgib kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. 2 2-20-145875
lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja ei ole hagist loobunud seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Seega tuleb
lg 4 alusel jätta menetluskulud hageja kanda.
lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kostja esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tema menetluskuludeks õigusabikulud summas 200 eurot. Nimekirja kohaselt on kostja ja tema esindaja leppinud kokku selles, et kostja poolt kuulub hüvitamisele 50 eurot iga menetlusega seotud aktiivse toimingu eest. Esindaja on koostanud vastused hageja nõudele ja kohtu küsimustele aprillis, juunis ja augustis 2021 ning osalenud kohtuistungil. Esindaja on teinud 4 aktiivset toimingut, mille tasuks on kokku 200 eurot (50€ x 4). Hageja ei esitanud kostja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus, vaadanud läbi esitatud menetluskulude nimekirja, leiab, et kostja menetluskulud on põhjendatud osaliselt. Kohus leiab, et kostja menetluskulud on põhjendatud üksnes 50 euro ulatuses, s.o kostja esindaja istungil osalemise toimingu eest. Muus osas ei ole kostja menetluskulud põhjendatud seetõttu, et kostjal ei olnud enne kohtuistungi toimumist kohtumenetluses lepingulist esindajat. Ka Riigikohus on väljendanud järgmist seisukohta: „Kohtul on alust
lg 1 järgi menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt välja mõista teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulu üksnes juhul, kui esindamine on toimunud kohtumenetluses.“ (RKTKm 01.04.2015, 3-2-1-183-14 p 13) Asja materjalidest nähtuvalt astus kostja esindaja menetlusse vahetult enne kohtuistungi toimumist, esitades kohtule 13.09.2021 volikirja. Enne kohtuistungit ei kajastu kostja esindaja nimi üheski menetlusdokumendis. Seega polnud kostjal lepingulist esindajat enne kohtuistungi toimumist ja sellel perioodil tekkinud kulud ei kuulu hageja poolt hüvitamisele. Kostja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 50 eurot, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Kostja taotlusel mõistab kohus
lg 2 alusel hagejalt kostja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). Hageja on esitanud taotluse poole riigilõivu tagastamiseks.
Kohtu andmetel on hageja tasunud riigilõivu seaduses ettenähtud ulatuses, s.o 75 eurot. Pool sellest tuleb hagejale tagastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.