← Eesti

2-21-1199/15

Obsah (8)§ 429§ 428§ 173§ 174§ 177§ 168§ 162§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Piret Randmaa Määruse tegemise aeg ja koht 21.september 2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-1199 Tsiviilasi L. B.i (B.) hagi R. B.i (B.) vastu ühisvara jaga

) § 428 lõike 1 punktist 3 tuleb avalduse loobumine vastu võtta ja menetlus asjas lõpetada. Kooskõlas

§ 429

lõikega 1 võib hageja hagist loobuda kuni tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse, ning kohus võtab loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt

§ 429

lõikele 3 teatab kohus, juhul kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb hagist loobumine vastu võtta, kuivõrd asjas ei esine

§ 429

lõikes 4 toodud loobumise vastuvõtmist välistavaid asjaolusid, mistõttu kohus võtab, juhindudes

§ 428lõike 1 punktist 3, avalduse loobumise kohta vastu ja lõpetab asjas menetluse.

3. Kohus selgitab, et vastavalt

§-ile 432, ei saa, juhul kui menetlus on lõpetatud, hageja uuesti kohtusse pöörduda sama hagiga kostja vastu samadel alustel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 4.

§ 173

lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.

§ 174

lõike 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Vastavalt

§ 177

lõikele 1 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks: 1) kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või 2) määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

§ 168

lõigete 4 ja 5 kohaselt kannab hageja, juhul kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud ja kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab hageja menetluskulud kostja.

§ 162

lõike 4 järgi võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Käesoleva asja asjaolusid arvestades jätab kohus võimalikud menetluskulud poolte endi kanda. 5. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 178

lõikele 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega kulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega kulude rahaline suurus kindlaks määrati. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib menetluskulude 2 kindlaksmääramise peale edasi kaevata kulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200,00 (kakssada) eurot. 6. Riigilõivuseaduse (edaspidi RLS) § 15 lõike 1 punkti 8 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv kui menetluse kestel abielulahutuse hagist loobutakse. RLS § 12 lõike 1 lause 2 kohaselt lõpeb riigilõivu tagastamise nõue 2 (kahe) aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. 7.Hageja tasus 25.01.2021 Rahandusministeeriumi arvelduskontole riigilõivu summas 400 eurot (100 eurot abielu lahutuselt ja 300 eurot ühisvara jagamiselt). Tagastada hagejale L. B.ile ühisvara jagamise hagiavalduselt tasutud riigilõivust pool, s.o 150 eurot hageja soovil Companion Õigusbüroo OÜ arvelduskontole xxxx. (allkirjastatud digitaalselt) Piret Randmaa kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.