← Eesti

3-21-1219/7

Obsah (4)§ 121§ 43§ 80§ 110

MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Määruse tegemise aeg ja koht 22. juuni 2021, Tallinn Haldusasja number 3-21-1219 Haldusasi X kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks esitada vabandus

) § 121 lg 1 p 4 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Vangistusseaduse (VangS) § 1¹ lg 5 sätestab, et kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.

  1. Tallinna Vangla 21.06.2021 vastusest kohtunõudele ja selle lisadest nähtuvalt ei ole kaebaja esitanud Tallinna Vanglale vaideid, kus ta oleks nõudnud WC-le kaane ja prill-laua lisamist ning vaheseina ja ukse ehitamist. Kaebaja esitas 19.03.2021 kahju hüvitamise nõudega samas dokumendis pöördumise (registreeritud 25.03.2021), milles ta palus panna WC-potile kaane. Tallinna Vangla tõlgendas seda märgukirjana ja vastas sellele 08.04.2021 vastusega nr 537/21/54-
  2. Tallinna Vangla selgitas oma vastuses, et tulenevalt VangS § 15 lg-s 2 sätestatud kinnipeetavale keelatud ainete ja esemete loetelust on ehituslikult projekteeritud vandaalikindlad WC-potid, mille juurde ei kuulu prill-laud (kaas). Seega ei pidanud vangla vajalikuks paigaldada kaebaja kambrisse prill-lauda (kaant). Märgukirjale vastuse saamine ei ole kohustusliku kohtueelse menetluse läbimine VangS § 1¹ lg 5 tähenduses. Tallinna Vangla 21.06.2021 esitatud dokumentidest ei nähtu, et kaebaja oleks vanglalt nõudnud WC-le vaheseina ja ukse ehitamist. Kuna kaebaja esitas selle nõude esimest korda alles kohtus, on kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata. Seega tagastab kohus kohustamisnõuded WC-le kaane ja prill-laua lisamiseks ning vaheseina ja ukse ehitamiseks

§ 121lg 1 p 4 alusel.

7. Kaebaja on 19.03.2021 vanglale esitatud kahju hüvitamise nõudes taotlenud vabandamist, kuid kohus leiab, et sõltumata kohustusliku kohtueelse menetluse läbimisest on tegemist lubamatu nõudega.

§ 121

lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Nõue kohustada Tallinna Vanglat vabandama vangla siseraadios reedel kell 20.45 ei ole lubatav, sest ühestki õigusaktist ei tulene kaebajale õigust nõuda haldusorganilt vabandamist, veel enam vangla siseraadiot kasutades. Lisaks ei nähtu kohtule teadaolevast infost, et Tallinna Vangla oleks teinud midagi, mille eest tuleks vabandada. Seega on kaebeõiguse puudumine ilmselge. Kohus tagastab

§ 121

lg 2 p 1 alusel kaebaja nõude kohustada Tallinna Vanglat vabanduse esitamiseks vangla siseraadios reedel kell 20.

  1. Kahju hüvitamise nõude osas on kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud, mida kinnitab Tallinna Vangla 27.05.2021 vastus kahju hüvitamise taotlusele nr 5-37/21/54-
  2. Samas leiab kohus, et kahju hüvitamise nõue on tagastatav

§ 121

lg 2 p 2¹ alusel, mille kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Tallinna Vangla 27.05.2021 vastuse kohaselt vastab tõele, et kaebaja paiknes perioodil 11.03.202118.03.2021 kartserikambris, milles asuv WC-pott on ilma kaaneta. Kuna kaebus puudutab üksnes ühe nädala pikkust perioodi, võib eeldada, et kaebaja õiguste riive oli väheintensiivne. Kaebaja ei ole kaebuses täpsustanud, milles temale tekitatud ebamugavused täpsemalt seisnesid. Kohtueelses menetluses väitis kaebaja, et talle ei antud WC puhastusvahendit ning kuna WCpotil puudus kaas, siis levisid mikroobid ja see tekitas stressi. Tallinna Vangla tõi 22.04.2021 vastuses märgukirjale nr 5-37/21/54-3 ja 27.05.2021 vastuses kahju hüvitamise taotlusele nr 52

(3)37/21/54-4 välja, et erinevate ametnike selgituste kohaselt ei ole kaebaja küsinud WC koristamiseks vajalikke vahendeid ja ametnikud ei teadnud puhastusvahendeid väljastada, kui kaebaja neid ei küsinud. Seega olid võimalikud ebameeldivused seoses WC puhtusega kaebaja enda poolt kõrvaldatavad. Kaebaja ei ole kaebuses väitnud, et talle keelduti puhastusvahendite andmisest, mistõttu puudub kohtul alus kahelda Tallinna Vangla 22.04.2021 ja 27.05.2021 vastustes sisalduva info õigsuses. Teadaoleva info põhjal on vähetõenäoline, et kaebajale on põhjustatud selliseid kannatusi, mis tuleks rahaliselt hüvitada. Kuna vangistust reguleerivates õigusaktides ei ole sätestatud, milline kambris olev WC täpselt olema peab ja Tallinna Vangla 08.04.2021 vastusest nähtuvalt on WC-pott projekteeritud ilma prill-laua ja kaaneta vangla julgeoleku huvides, on vähetõenäoline, et Tallinna Vangla on õigusvastaselt käitunud. Kui puudub avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus, ei ole isegi kahju hüvitamise nõude esimene eeldus täidetud (riigivastutuse seaduse § 7 lg 1). Seega tagastab kohus kahju hüvitamise nõude

§ 121lg 2 p 2¹ alusel.

9. Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (

§ 43lg 2).

10. Kaebaja palub kohtul saata antud vastus venekeelsena ja korraldada menetlus vene keeles. Kohus ei saa korraldada menetlust vene keeles, sest

§ 80lg 1 kohaselt toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles.

Seega saaks kaebaja taotlus piirduda üksnes kohtulahendi tõlkimisega ja selle tõlkimise kulust vabastamisega menetlusabi korras (

§ 110lg 1 p 1).

Kohus ei pea kaebuse tagastamise määruse riigi kulul tõlkimist kaebaja eesti keele oskust arvestades vajalikuks ega põhjendatuks. Tallinna Vangla esitatud 19.03.2021 kahju hüvitamise taotlusest on näha, et kaebaja suudab end eesti keeles väljendada (Tallinna Vangla 21.06.2021 vastuse lisa). Kaebaja kirjutab vigadega, kuid tema lausete mõte on arusaadav. Praeguseks on mitmes kohtuasjas leitud, et kaebaja eesti keele oskus on piisav, et haldus- ja kohtumenetluses ilma tõlgi kaasamiseta osaleda (haldusasjad nr 3-21-359, 3-21-638, 3-21-466, 3-21-69). Seega jätab kohus määruse tõlkimata ja menetlusabi taotluse kohtulahendi tõlke kulude kandmisest vabastamiseks rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.