Obsah (4)

§ 3§ 396§ 402§ 9

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-21-105634 Otsuse tegemise aeg ja koht 06. september 2021.a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi Omega Invest OÜ hagi L. T. vastu

§ 3

võib võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest. Hagi rahuldamine sõltub käesoleval juhul kehtiva(te) lepingu(te) olemasolust. 8.

§ 396

lg 1 kohustub laenulepinguga laenuandja andma laenusaajale laenu, laenusaaja aga kohustub tagasi maksa sama rahasumma. L. T. ja OÜ X vahel sõlmitud laenulepingud nr S182417303 ja nr S192614678 on tarbijakrediidi lepingud VÕS § 402 mõttes.

§ 402

on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale (VÕS § 1 lg 5 järgi füüsilisele isikule, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega). krediiti või laenu. VÕS § 397 lg 1 tulenevalt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Kohustus tuleb täita vastavalt lepingu või seadusele (VÕS § 76 lg 1). Kohustuse kohane täitmine on ühtlasi võlausaldaja nõudeõiguse ning sellega ka kogu võlasuhte lõppemise alus. Käesoleval juhul ei ole poolte vahel vaidlust selles, et kostja graafikujärgseid laenumakseid ei tasunud (tasus osaliselt), mistõttu ütles laenuandja lepingud üles. Kuna laenumakseid tähtaegselt ei tasutud, on tegemist kohustuse rikkumisega VÕS § 100 mõttes, mis annab võlausaldajale õiguse VÕS § 101 sätestatud õiguskaitsevahendite kasutamiseks (sh õiguse rahalise kohustusega viivitamisel nõuda viivist, samuti öelda leping üles VÕS § 101 lg 1 p 4, 6)

1. L. T. tugineb vastuväidetes alljärgnevale: - kostja ei ole ise laenu taotlenud ega laenu saanud; - laenulepingutel märgitud kontod (kuhu laen kanda) ei kuulu L. T.le; - kostja poja tööandja avaldas, et töötasu tuleb kanda arestimata arvele ning sel põhjusel veenis pettuse teel poega esitama talle kostja ID-kaardi; - ajavahemikus 18.10.2018-04.03.2019 on kostja nimel pettuse teel tundmatu kolmas isik vormistanud erinevaid laene (vt kostja vastusele lisatud Politsei- ja Piirivalveameti 05.06.2020.a. teatis); - osa laenutaotlustes märgitud andmetest ei kuulu kostjale (kostja ei kasuta internetti, puudub e-posti aadress, märgitud on vale telefoni number, õigesti on märgitud kostja nimi, isikukood ja aadress; - kostja ei ole esitanud laenuandjale tahteavaldust laenulepingu sõlmimiseks. 4
2. Kohus ei nõustu kostja väidetega selles, et tal puudub puutumus hagiavalduses viidatud laenulepingutega.

§ 9

l 1 sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel kui on piisavalt selge, et pooled on saavutanud kokkuleppe. Kohus ei nõustu kostja väidetega, et ta ei ole lepinguid sõlminud ja laenu saanud. Antud juhul on tegemist arvutis sõlmitud tarbijakrediidilepingutega, kostja on lepingu sõlmimiseks ennast identifitseerinud portaalihalduri OÜ X e-teenuste keskkonnas. Laenusaaja on end autoriseerinud ID-kaardi abil ning laenutingimustes märgitud kontod (S182417303 EExxx SEB Pank ja S192614678 EExxx Coop Pank kuuluvad L. T.le, vt SEB Pank 04.06.2021.a. vastus ja Coop Pank 08.06.2021.a. vastus). Laenu väljamaksed mõlema laenulepingu alusel on laekunud L. T. viidatud pangakontodele. Laenulepingute alusel on teostatud tagasimakseid, sh L. T. pangakontolt nr. EExxx Coop Pank.

1. Kostja väited nagu oleks tema poja tööandja pettuse teel veennud välja kostja ID- kaardi, ei ole kohtu hinnangul eluliselt usutavad. Tööandjale piisab kontonumbrist, kuhu töötasu maksed kanda, selleks ei vaja tööandja kellegi ID-kaarti ega veel vähem selle PIN koode. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et tema isikut tõendav dokument koos PIN-koodidega oleks tema käest välja läinud kostja teadmiseta või tahte vastaselt. Oma isikut tõendava dokumendi andis L. T. oma pojale. Isiku enda kohustus on tagada, et tema isiklike koodide kasutamine toimuks tema kontrolli all ning kostja ise vastutab tehingute eest, mis on sõlmitud tema ID-kaarti kasutades ning tema enda poolt üle antud PIN-koode kasutades. Kostja jaoks põhjustas negatiivse tagajärje tema enda kergemeelne dokumentidega ümberkäimine. Riigikohus on seisukohal, et juhul, kui isiku nimel antakse tahteavaldus tema ID-kaarti ja PIN koode kasutades, tuleb eeldada, et tahteavalduse annab isik, kellele on ID-kaart ja PIN koodid väljastatud. Vastupidist tuleb tõendada isikul, kelle nimel on ID-kaarti kasutades tahteavaldus antud ja kes väidab, et tema tahteavaldust ei andnud. Näiteks võib isik tõendada, et talle väljastatud ID-kaart ja PIN-koodid läksid tema valdusest välja tema süüta, tema tahte vastaselt (vt Riigikohtu 16.12.2019.a. otsus tsiviilasjas nr 2-16-124450 p 22). Käesoleval juhul ei ole kostja millegagi tõendanud, et tema ID-kaart ja selle PIN-koodid oleksid tema valdusest välja läinud tema süüta, tema tahte vastaselt. Ei ole eluliselt usutav, et tundmatu kolmas isik, kes on väidetavalt pettusega saanud enda kätte kostja ID-kaardi, oskab laenutaotlusse märkida õigesti muuhulgas kostja aadressi. ID-kaardil, isegi kui uskuda kostja väidet, et dokument läks tema valdusest välja kostja tahte vastaselt, puuduvad andmed kaardiomaniku elukoha kohta. Kuna kostja ei ole tõendanud seda, et tema ID-kaart ja PIN-kood oleks läinud kolmandale isikule üle kostja tahte vastaselt, saab kohtu hinnangul lugeda lepingud X OÜ ja L. T. vahel sõlmituks (leping nr S182417303 28.12.2018.a. ja leping nr S192614678 04.02.2019.a). Hageja nõue on seega esitatud õige isiku vastu. Lepingu(te) poolena vastutab L. T. ka lepingutest tulenevate kohustuste eest. 5
2. Kohus on seisukohal, et hageja põhinõue ja intressinõue (kokku 672, 05 eurot) on põhjendatud - lepingu S182417303 alusel põhivõlg 180,72 eurot + intress 17,08 eurot Intress on arvestatud ajavahemiku eest 28.02.2019-05.09.2019 (lepingu ülesütlemine), hilinenud päevi 189, intressimäär 0,050% päevas (180,72 x 0,050% = 9,036 x 189 / 100 =17,08) - lepingu S192614678 alusel põhivõlg 422, 35 eurot + intress 51,90 eurot Intress on arvestatud ajavahemiku eest 04.03.2019-12.09.2019 (lepingu ülesütlemine), hilinenud päevi 192, intressimäär 0,064% päevas (422,35 x 0,064 = 27, 03 x 192 / 100 = 51, 90)
3. Hageja nõuab kostjalt viivist - lepingu S182417303 alusel 52, 95 eurot (arvestusega alates ülesütlemisele järgnevast päevast 06.09.2019 – hagi esitamiseni 14.04.2021.a , viivitatud päevi 586, viivise määr päevas 0,050% (18% aastas) võla jäägilt 180, 72 eurot) -lepingu S192614678 alusel 156, 51 eurot (arvestusega alates ülesütlemisele järgnevast päevast 13.09.2019 – hagi esitamiseni 14.04.2021.a, viivitatud päevi 579, viivise määr päevas 0,064% (22,98% aastas) võla jäägilt 422,35 eurot) Nimetatud viivisemäär ületab seaduses ettenähtud viivisemäära. Sellist selgelt ülemäärast ja tarbijat (kostjat) ebamõistlikult kahjustavat viivisemäära saab pidada tühiseks. Riigikohus on leidnud, et eelduslikult tuleb hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-2516 p 13). Lisaks ei luba VÕS § 415 lg 1 tarbijalt nõuda võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Riigikohus on eeltoodus lahendis tuginedes VÕS § 41 selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Seega rahuldab kohus viivise nõude osaliselt (seadusjärgses määras) ja mõistab kostjalt välja viivise - lepingu S182417303 alusel 23,21 eurot - lepingu S192614678 alusel 53, 60 eurot. kokku 76, 81 eurot
4. Kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks kahju (VÕS § 128 lg 3, § 115 lg 1) 40 eurot. Inkassoteenuse kasutamiseks tehtud mõistlikud kulud on vaadeldavad võlausaldaja kahjuna seoses võlgniku raha maksmise kohustuse rikkumisega (vt Riigikohtu 14.06.2005 .a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 p 22)
5. Arvestades hagihinda, menetles kohus asja lihtmenetluses. Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Menetluskulude jaotus
6. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus rahuldab hagi osaliselt. 6 Kohus jaotab TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud menetlusosaliste vahel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldab hagi 85% ulatuses, seega 85% hageja menetluskuludest jääb kostja kanda, 15% kostja menetluskuludest jääb hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks kooskõlas TsMS § 174 lg 4 sätestatuga pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva TsMS § 177 lõikes 2 esitatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 7